Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-2381
Tsiviilasi
Saveka Torutööd osaühingu hagi osaühingu Kederer KV (likvideerimisel, endise ärinimega osaühing Viskari) vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
156 988.03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Saveka Torutööd osaühing (registrikood 11697263, asukoht xxx, e-post xxx); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, asukoht XXX, e-post xxx); kostja osaühing Kederer KV (endine ärinimi osaühing Viskari, likvideerimisel, registrikood 10230818, asukoht xxx, e-post xxx); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Madisson (advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, asukoht xxx, e-post xxx).
2-21-2381
2-21-2381
hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 4948.47 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõude summalt 60 566.40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 16.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid mitte rohkem kui summas 60 566.40 eurot. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik menetluskulud kostja OÜ Viskari kanda. Hageja Saveka Torutööd OÜ töövõtjana edastas 19.03.2019 Viskari OÜ-le kui tellijale hinnapakkumise Xxx kinnistusiseste trasside ehitustööde teostamiseks. Hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumuseks 84 867 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 101 840 eurot. Pooltevaheliste läbirääkimiste ja nõupidamiste tulemusel muutus töövõtu ulatus, mistõttu edastas Saveka Torutööd OÜ 30.09.2020 Viskari OÜ-le uue hinnapakkumise Xxx kinnistussiseste trasside ehitustööde teostamiseks. Muudetud hinnapakkumise kohaselt oli tööde maksumuseks 80 181 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 96 217 eurot. Pooled sõlmisid eelviidatud 30.09.2019 hinnapakkumise alusel ja selles loetletud tööde teostamiseks 24.10.2019 töövõtulepingu. Töövõtja asus vastavalt töövõtulepingule töid teostama. Saveka Torutööd OÜ edastas pinnase väljakaeve tööde ja kopa teenuse eest Viskari OÜ-le arve nr 19118 summas 14 610 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 17 532 eurot. Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 11 688 euro tasumise tähtaeg 28.11.2019; (ii) summa 2922 euro tasumise tähtaeg 05.12.2019; (iii) summa 2922 euro tasumise tähtaeg 15.12.2019. Viskari OÜ tasus arve 28.11.2019. Töövõtja esitas Viskari OÜ-le 30.11.2019 Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a november eest arve nr 19135 summas 54 666.40 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 65 599.68 eurot. Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 43 733.12 euro tasumise tähtaeg 28.12.2019, (ii) summa 10 933.28 euro tasumise tähtaeg 05.01.2020, (iii) summa 10 933.28 euro tasumise tähtaeg 15.01.2020. 23.01.2020 tasus Viskari OÜ 26 599.68 eurot ja 14.02.2020 tasus Viskari OÜ 15 000 eurot. Arvest on tellija poolt tasumata 24 000 eurot. Vastavalt tellija soovile edastas töövõtja 06.11.2019 hinnapakkumise täiendavate tööde teostamiseks, mis seisnesid Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustöödes. Hinnapakkumise kohaselt olid tööde maksumuseks ühe hoone kohta 16 824 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot. Töövõtja edastas 07.01.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 2, mille kohaselt kuulus 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingu alusel perioodil 2019.a detsember akteerimisele teostatud tööd kogusummas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 15 360 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a detsember eest Viskari OÜ-le arve nr 19148 summas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 15 360 eurot. Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 10 240 euro tasumise tähtaeg 28.01.2020, (ii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 05.02.2020, (iii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 15.02.2020. Arve on tellija poolt tasumata. Töövõtja edastas 07.01.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 3, mille kohaselt kuulusid töövõtulepingu raames 06.11.2019 hinnapakkumise alusel 2019.a detsembris teostatud tööd akteerimisele kogusummas 33 648 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 40 377.60 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 19149 summas 40 377.60 eurot tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks. Arve on tellija poolt tasumata.
2-21-2381
Töövõtja edastas 07.01.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 4, mille kohaselt kuulusid detsembris 2019 akteerimisele Viskari OÜ poolt tellitud lisatööd kogusummas 9658 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 11 589.60 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 19150 summas 11 589.60 eurot tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele lisatööde mahu muutuse osas (osaliselt tellis lisatööd Tee ja Tee OÜ) edastas Saveka Torutööd OÜ OÜ-le Viskari kreeditarve nr 19154, millega vähendati arvet summas 1300 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 1560 eurot. Seega OÜ Viskari poolt tellitud lisatööde maksumuseks kujunes 8358 eurot (9658 – 1300), millele lisandus käibemaks, s.o kokku 10 029.60 eurot (11 589.60 – 1560). Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020. Arve on tellija poolt tasumata. Töövõtja edastas 07.02.2020 tellijale teostatud tööde akti nr 5, mille kohaselt kuulusid töövõtulepingu raames 06.11.2019 hinnapakkumise alusel 2020.a jaanuaris teostatud tööd akteerimisele kogusummas 16 824 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 20 188.80 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 20008 summas 20 188.80 eurot tähtajaga 28.02.2020 tasumiseks. Arve on tellija poolt tasumata. Saveka Torutööd OÜ on kokkulepitud tööd teostanud ja tellijale üle andnud. Väike-Rae kinnistutel asuvatele trassidele on Rae Vallavalitsuse 05.05.2020 korraldusega nr 638 väljastatud kasutusluba. Töövõtja on korduvalt palunud tasuda seni tasumata arved, kuid tellija OÜ Viskari võlgnevust likvideerinud ei ole. OÜ Viskari põhivõlgnevus Saveka Torutööd OÜ ees moodustab kokku summas 109 956 eurot (24 000 + 15 360 + 40 377.60 + 10 029.60 + 20 188.80). Saveka Torutööd OÜ edastas OÜ-le Viskari 25.11.2020 nõude töövõtutasu ja viiviste tasumiseks. Hageja nõudis töövõtulepingust tuleneva põhivõlgnevuse ning sissenõutavaks muutunud viiviste tasumist hiljemalt 27.11.2020. Hageja märkis nõudes, et juhul, kui OÜ Viskari ei täida nõuet tähtaegselt, pöördub Saveka Torutööd OÜ võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. OÜ Viskari võlgnevust ei tasunud. Saveka Torutööd OÜ edastas OÜ-le Viskari 05.01.2021 korduva nõude võlgnevuse tasumiseks (vt lisa 15). Hageja märkis, et kui kostja võlgnevust ei tasu hiljemalt 15.01.2021, pöördub hageja võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Hageja nõuded 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust Pooled sõlmisid 24.10.2019 töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3). Töövõtulepingu p-i 2.1. kohaselt oli lepingu objektiks järgmine töö: Rae vald, Xxx sisetrasside ehitus. Töövõtulepingu p
2-21-2381
05.01.2020, (iii) summa 10 933.28 euro tasumise tähtaeg 15.01.2020. 23.01.2020 tasus Viskari OÜ 26 599.68 eurot ja 14.02.2020 tasus Viskari OÜ 15 000 eurot (15.02.2021 hagi lisa 5). Arvest on tellija poolt tasumata 24 000 eurot. Töövõtja akteeris 2019.a detsembris teostatud tööd aktiga nr 2 (15.02.2021 hagi lisa 7, lk 3), mille kohaselt kuulus 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingu alusel perioodil 2019.a detsember akteerimisele teostatud tööd kogusummas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 15 360 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a detsember eest Viskari OÜ-le arve nr 19148 summas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7). Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 10 240 euro tasumise tähtaeg 28.01.2020, (ii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 05.02.2020, (iii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 15.02.2020. Arve on tellija poolt tasumata. OÜ Viskari tellis telefoni teel Saveka Torutööd OÜ-lt seoses Xxx kinnistusiseste trasside ehitusega lisatööd, mis seisnesid järgnevas: drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde Väike Rae parkla all; Xxx parklate aluse ehitus; Kaevukehade pikendamine Väike-Rae tee kaevud xxx, xxx, xxx; Kaevukehade pikendused Raki teel kaevud xxx ja xxx. Töövõtja teostas eelviidatud lisatööd ning edastas tellijale teostatud tööde akti nr 4 (15.02.2021 hagi lisa 9), mille kohaselt kuulusid detsembris 2019 akteerimisele eelviidatud ja Viskari OÜ poolt tellitud lisatööd kogusummas 9658 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 11 589.60 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜle arve nr 19150 summas 11 589.60 eurot tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks (15.02.2021 hagi lisa 9). Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele lisatööde mahu muutuse osas (osaliselt tellis lisatööd Tee ja Tee OÜ) edastas Saveka Torutööd OÜ OÜ-le Viskari kreeditarve nr 19154, millega vähendati arvet summas 1300 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 1560 eurot (15.02.2021 hagi lisa 10). Seega OÜ Viskari poolt tellitud lisatööde maksumuseks kujunes 8358 eurot (9658 – 1300), millele lisandus käibemaks, s.o kokku 10 029.60 eurot (11 589.60 – 1560). Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020 (15.02.2021 hagi lisa 9). Arve on tellija poolt tasumata. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Saveka Torutööd OÜ on kokkulepitud töö teostanud ja tellijale üle andnud, mida muuhulgas kinnitavad teostatud tööde aktid: akt 1 (15.02.2021 hagi lisa 4), akt 2 (vt 15.02.2021 hagi lisa 7) ja lisatööde osas teostatud tööde akt 4 (15.02.2021 hagi lisa 9, lk 2). Samuti kinnitavad töö teostamist asjaolu, et kostja on eelviidatud töövõtulepingu esemeks olevate tööde eest osaliselt tasunud (15.02.2021 hagi lisa 5) ning asjaolu, et Väike-Rae kinnistutel asuvatele trassidele on Rae Vallavalitsuse 05.05.2020 korraldusega nr 638 väljastatud kasutusluba (15.02.2021 hagi lisa 13). Töövõtja tasunõue on VÕS § 637 alusel muutunud sissenõutavaks, kuivõrd töö on valmis ning töö on töövõtja poolt tellijale üle antud. Töövõtulepingu p-st 5.1. tuleneb, et tellija on kohustatud õigeaegselt finantseerima töövõtjat käesolevas lepingus kokkulepitud mahus ja korras vastavalt tellija poolt aktsepteeritud teostatud tööde aktidele ja arvetele. Sealjuures on töövõtulepingu p-i 5.2. alusel tellija kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates arve esitamist aktsepteerima ja/või tagasi lükkama tööde teostamise aktid. Tellija ei ole teostatud töödele ega teostatud tööde aktidele mistahes pretensioone esitanud. Töövõtulepingu p 8.1. sätestab, et lepinguga enesele võetud kohustuse täitmata jätmise eest või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad pooled lepinguga ja Eesti Vabariigis kehtivate seadustega kehtestatud ulatuses ja korras.
2-21-2381
Eeltoodust johtuvalt on kostja rikkunud 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust tulenevat töövõtutasu maksmise kohustust: OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ arve nr 19135 (15.02.2021 hagi lisa 4) osaliselt, summas 24 000 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 15.01.2020, seega muutus rahaline kohustus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 alusel 16.01.2020; OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ arve nr 19148 (15.02.2021 hagi lisa 7) täies ulatuses, summas 15 360 eurot. Summa 10 240 euro tasumise tähtaeg oli 28.01.2020, seega kohustus muutus sissenõutavaks 29.01.2020, summa 2560 euro tasumise tähtaeg 05.02.2020, seega kohustus muutus sissenõutavaks 06.02.2020, summa 2560 euro tasumise tähtaeg 15.02.2020, seega kohustus muutus sissenõutavaks 16.02.2020; OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ lisatööde arve nr 19150 (15.02.2021 hagi lisa 9, 10) täies ulatuses, summas 10 029,60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks 29.01.2020. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahalise kohustuse rikkumine üldreeglina vabandatav (Riigikohtu 12.06.2006 otsus nr 3-2-1-50-06, p 15). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust johtuvalt nõuab Saveka Torutööd OÜ OÜ-lt Viskari 24.09.2019 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva rahalise põhikohustuse täitmist summas 49 389.60 eurot (24 000 + 15 360 + 10 029.60). Hageja viivisenõuded 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3) p 6.4. sätestab, et lepinguga määratud maksetähtaegade rikkumise korral on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivitusintressi (viivist) 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Seega on Saveka Torutööd OÜ-l õigus nõuda 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste sissenõutavaks muutumisest alates viivist lepingujärgses määras. 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust on tellijal täitmata järgmised rahalised kohustused: arve nr 19135 (15.02.2021 hagi lisa 4) on tasumata 24 000 euro ulatuses, tasumise tähtajaga 15.01.2020; arve nr 19148 summas 15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7), tasumise tähtaegadega: (i) summa 10 240 eurot 28.01.2020, (ii) summa 2560 eurot 05.02.2020, (iii) summa 2560 eurot 15.02.2020; arve nr 19150 (15.02.2021 hagi lisa 9, 10) summas 10 029.60 eurot, tasumise tähtajaga 28.01.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista 15.02.2021 hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 19 211.05 eurot (9528 + 3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37).
2-21-2381
Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 49 389.60 eurot (24 000 + 15 360 + 10 029.60) (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 9, 10) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 49 389.60 eurot. Hageja nõuded 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust Saveka Torutööd OÜ edastas vastavalt OÜ Viskari telefonitsi edastatud soovile 06.11.2019 hinnapakkumise tööde teostamiseks, mis seisnesid Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustöödes (15.02.2021 hagi lisa 6). Hinnapakkumise kohaselt olid tööde maksumuseks ühe hoone kohta 16 824 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot. Saveka Torutööd OÜ 06.11.2019 hinnapakkumine oli pakkumus (ofert) VÕS § 16 lg 1 mõttes. OÜ Viskari seaduslik esindaja R T aktsepteeris Saveka Torutööd OÜ pakkumuse poolte seaduslike esindajate vahelises telefonikõnes. Seega andis eeltooduga OÜ Viskari nõustumuse (aktsepti) Saveka Torutööd 06.11.2019 hinnapakkumisele VÕS § 20 lg 1 mõttes. Eeltooduga ja kooskõlas VÕS § 9 lg-ga 1 on pooled sõlmitud hageja 06.11.2019 hinnapakkumise alusel töövõtulepingu. Seega oli töövõtulepingu esemeks Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustööd (15.02.2021 hagi lisa 6). Töövõtulepingu hinnaks oli 16 824 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot ühe hoone kohta. Töövõtja asus töövõtulepingu esemeks olevaid töid teostama. Töövõtja esitas tellijale teostatud tööde akti nr 3 (15.02.2021 hagi lisa 8, lk 2), mille kohaselt oli töövõtja teostanud järgmised tööd: maja nr 3: hoone vundamendialuse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone; maja nr 1: hoone vundamendialuse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone. Tööde teostamise akti nr 3 kohaselt kuulusid akteerimisele tööd kogusummas 33 648 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 40 377.60 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 19149 summas 40 377.60 eurot (15.02.2021 hagi lisa 8) tähtajaga 28.01.2020 tasumiseks. Arve on tellija poolt tasumata. Töövõtja edastas tellijale teostatud tööde akti nr 5 (15.02.2021 hagi lisa 11), mille kohaselt oli töövõtja teostanud järgmised tööd: maja nr 2 – hoone vundamendialuse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine, drenaaži ehitus ümber hoone. Tööde teostamise akti nr 5 kohaselt kuulusid akteerimisele tööd kogusummas 16 824 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku summas 20 188.80 eurot. Saveka Torutööd OÜ edastas eeltoodud akti alusel Viskari OÜ-le arve nr 20008 summas 20 188.80 eurot tähtajaga 28.02.2020 tasumiseks (15.02.2021 hagi lisa 12). Arve on tellija poolt tasumata. Saveka Torutööd OÜ on kokkulepitud töö teostanud ja tellijale üle andnud, mida muuhulgas kinnitavad teostatud tööde aktid: akt 3 (15.02.2021 hagi lisa 8) ja akt 5 (15.02.2021 hagi lisa 11). Samuti töövõtja poolt koostatud ja tellijale 06.01.2020 edastatud Xxx hoonete vundamentide teostusjoonised (lisa 1) ning töövõtja poolt tellijale 13.01.2020 edastatud vundamentide kandevõime mõõtmise protokoll (lisa 2). Tellija ei ole esitanud ka mistahes pretensioone teostatud töödele. Töövõtja tasunõue on VÕS § 637 alusel muutunud sissenõutavaks, kuivõrd töö on valmis ning töö on töövõtja poolt tellijale üle antud.
2-21-2381
VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on rikkunud 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust tulenevat raha maksmise kohustust: OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ lisatööde arve nr 19149 (15.02.2021 hagi lisa 8) täies ulatuses, summas 40 377.60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks 29.01.2020; OÜ Viskari on jätnud tasumata Saveka Torutööd OÜ lisatööde arve nr 20008 (15.02.2021 hagi lisa 12) täies ulatuses, summas 20 188.80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.02.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks 01.03.2020. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahalise kohustuse rikkumine üldreeglina vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust johtuvalt nõuab Saveka Torutööd OÜ OÜ-lt Viskari 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töölepingust tuleneva rahalise põhikohustuse täitmist summas 60 566.40 eurot (40 377.60 + 20 188.80) (Riigikohtu 12.06.2006 otsus nr 3-2-1-50-06, p 15.). Hageja viivisenõuded 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega on Saveka Torutööd OÜ-l õigus nõuda 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust tulenevate rahaliste kohustuste sissenõutavaks muutumisest alates viivist seadusjärgses määras. 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust on tellijal täitmata järgmised rahalised kohustused: arve nr 19149 (15.02.2021 hagi lisa 8) summas 40 377.60 eurot, tasumise tähtajaga 28.01.2020; arve nr 20008 (15.02.2021 hagi lisa 12) summas 20 188.80, tasumise tähtajaga 28.02.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista 15.02.2021 hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 4948.47 eurot (3390.18 + 1558.29). Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised) ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras põhinõude summalt 60 566.40 eurot (40 377.60 + 20 188.80) (15.02.2021 hagi lisad 8, 12) kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 60 566.40 eurot. Hageja ei nõustu kostja 08.11.2021 vastuses (p 1.3) esitatud väitega, et hageja tasunõue on 96 217 euroga ära piiratud. Hageja tõi 29.03.2021 hagiavalduse terviktekstis esile (p 2.1.1), et töövõtulepingu p-s 6.2. sätestati, et Tööde maksumus võib muutuda vastavalt töömahu
2-21-2381
muutumisega, mis on tingitud põhitellija nõuetega ja tegelikke mahtude teostamisega (Saveka Torutööd OÜ 15.02.2021 hagi lisa 3). Kosja väide, et hageja tasunõue on 96 217 euroga piiratud, on vastuolus pooltevahelise 24.10.2019 töövõtulepinguga ja poolte faktilise käitumisega töövõtulepingu täitmisel. Pooled ei ole kokku leppinud siduvas eelarves VÕS § 639 lg 1 mõttes. Vastupidi, 24.10.2019 töövõtulepingu p-iga 6.2 lepiti kokku mittesiduvas eelarves. Hageja ei nõustu kostja 08.11.2021 vastuses (p 1.6) esitatud väitega, et hageja on ehitustöö hinda ühepoolselt ilma õigusliku aluseta ca 70% suurendanud. Hageja ei nõustu ka kostja 08.11.2021 vastuses (p 1.7) esitatud väitega, et hageja ja kostja ei ole Töövõtulepingu eelarvet muutnud ega lisatööde tegemises kokku leppinud. Hageja tõi hagiavalduse terviktekstis esile, et pooled sõlmisid kaks töövõtulepingut: - 24.10.2019 töövõtulepingu (vt 15.02.2021 hagiavalduse lisa 3), mille esemeks oli Rae vald, xxx sisetrasside ehitus; - töövõtulepingu 06.11.2019 hinnapakkumise alusel (vt 29.03.2021 hagiavalduse tervikteksti p 2.3 ja 15.02.2021 hagiavalduse lisa 6), mille esemeks oli Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine ning drenaaži ehitus ümber hoone (kolm hoonet: majad nr 1, nr 2, nr 3). Asjaolu tõendamiseks, et pooled sõlmisid 06.11.2019 hinnapakkumise alusel töövõtulepingu, esitab hageja taotluse oma seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Saveka Torutööd OÜ juhatuse liige R L oli isikuks, kellele OÜ Viskari seaduslik esindaja R T helistas ning esitas soovi 06.11.2019 hinnapakkumises kirjeldatud tööde tellimiseks (s.o kolme hoone vundamendi aluse väljakaeve teostamiseks, killustikuga põhja tegemiseks ning drenaaži ehituseks ümber hoone). Hageja koostas vastavalt kostja telefoni teel esitatud tellimusele 06.11.2019 hinnapakkumise (15.02.2021 hagiavalduse lisa 6) ning kostja aktsepteeris eelviidatud hinnapakkumise telefoni teel. Hageja tõi hagiavalduse terviktekstis ka esile (hageja 29.03.2021 hagiavalduse tervikteksti p 2.1.4), et kostja tellis seoses Xxx kinnistusiseste trasside ehitusega (nn. 24.10.2019 töövõtuleping) telefoni teel hagejalt lisatööd, mis seisnesid järgnevas: - drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde Väike-Rae parkla all; - Xxx parklate aluse ehitus; - kaevukehade pikendamine Väike-Rae tee kaevud SK-25VR, K-21VR, D-24RP; - kaevukehade pikendused Raki teel kaevud SKK-19 ja KK19. Asjaolu tõendamiseks, et kostja tellis hagejalt eelkirjeldatud lisatööd, esitab hageja taotluse oma seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Saveka Torutööd OÜ juhatuse liige R L oli isikuks, kellele OÜ Viskari seaduslik esindaja R T helistas ning esitas soovi eelkirjeldatud lisatööde tellimiseks. Hageja esitab täiendavalt ka e-kirjavahetuse, milles tehti hagejale teatavaks, et Xxx vertikaalplaneeringut on muudetud, lisaks on pikendatud sadeveetrassi parkla nurkadesse ja gaasitorustikku (lisa 1). Eelviidatud muudatused tingisidki lisatööde tellimise ja teostamise. Tõsiasja, et kostja sooviks oli tellida eelviidatud lisatööd (s.h Xxx parklate ehituse), kinnitab mh ka kostja enda poolt 08.11.2021 vastuses esitatud. Nimelt nähtub kostja vastusest, et Xxx parkla ala on rajatud. Hageja märgib siiski ära, et tema mingisugust kasvupinnast kõnealusele parkla alale ladustanud ei ole, vaid hageja poolt ladustati kooritud muld kõrvale tulevasele haljasalale. Kostja ei ole varasemalt esitanud mitte ühtegi märkust seoses mulla ladustamisega.
2-21-2381
Paljasõnaline ja ebaõige on kostja väide, et ta ei ole tellinud seoses Xxx kinnistusiseste trasside ehitusega seoses lisatöid. Hageja on esile toonud ja tõendanud, et ta on eelviidatud lisatööd teostanud (hageja 15.02.2021 hagiavalduse lisa 9) ning et eelviidatud lisatööd ei olnud hõlmatud 24.10.2019 töövõtulepingu esemeks olnud töödega. 24.10.2019 töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3) p 1.2 kohaselt on lepingu lisa nr 1 Saveka Torutööd OÜ hinnapakkumine 30.09.2019 (15.02.2021 hagi lisa 2). 30.09.2019 hinnapakkumise kohaselt on töömahtu loetelu järgmine: Veetrassi ehitus; Veekaev; Kanalitrassi ehitus; Sadeveetrassi ehitus; Gaasitrassi ehitus; Pinnase väljakaeve. Võrreldes eelviidatud tööde loetelu kostja tellitud lisatöödega, nähtub üheselt, et tellitud lisatööd ei olnud hõlmatud 30.09.2019 hinnapakkumise ja 24.10.2019 töövõtulepinguga. Drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde Väike-Rae parkla all, Xxx parklate aluse ehitus, kaevukehade pikendamine Väike-Rae tee kaevud SK-25VR, K-21VR, D-24RP ning kaevukehade pikendused Raki teel kaevud SKK-19 ja KK19 ei olnud hõlmatud eelviidatud hinnapakkumisega ega olnud sellega seonduvad tööd. Hagejale jääb ka arusaamatuks, et juhul, kui kostja ei ole eelviidatud lisatöid tellinud (millega hageja ühelgi juhul ei nõustu), siis millisel õiguslikul alusel siis hageja eelviidatud tööd teostas ja millisel alusel need kostja kasutusele võttis. Hageja kordab, et tellitud lisatööd ei olnud oma olemuselt seotud 30.09.2019 hinnapakkumises kirjeldatud töödega. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et kostja ei ole tellinud 06.11.2019 hinnapakkumise alusel töid, mis seisnesid Xxx kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeves ja killustikuga põhja tegemises ning drenaaži ehituses ümber hoone (kolm hoonet: majad nr 1, nr 2, nr 3). Esiteks selgitab hageja, et ka 06.11.2019 hinnapakkumises kirjeldatud tööd ei ole kuidagi olemuslikult seotud 30.09.2019 hinnapakkumises kirjeldatud töödega. Teiseks tuleb arvesse võtta asjaolu, et pooled sõlmisid 30.09.2019 hinnapakkumise alusel 24.10.2019 töövõtulepingu. Alles seejärel ilmnes kostjal soov täiendavate tööde teostamiseks, mille alusel hageja koostaski 06.11.2019 hinnapakkumise ning mille kostja aktsepteeris. Kolmandaks tuleb arvesse võtta asjaolu, et hageja on eelviidatud tööd teostanud (15.02.2021 hagiavalduse lisad 8 ja 11), koostanud ja kostjale edastanud ka Xxx hoonete vundamentide teostusjoonised ning vundamentide kandevõime mõõtmise protokollid (29.03.2021 hagiavalduse tervikteksti lisad 1, 2). Kostja ei ole teostatud töödele esitanud mistahes pretensioone. Neljandaks juhib hageja tähelepanu tõsiasjale, et kostja ehitas eelviidatud hageja poolt rajatud vundamentidele hooned ja nimetatud hoonetes olevad korterid on müüdud (lisa 2). Ainuüksi eeltoodu kinnitab tõsiasja, et kostjal oli soov ja tahe tellida hagejalt eelviidatud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemise ning drenaaži ehituse ümber hoone tööd. Ilma eelviidatud tööde teostamiseta hooneid rajada võimalik ei olnud. Hageja ei nõustu kostja 08.11.2021 vastuses esitatuga (p 1.11), et töövõtulepingus kokkulepitud tööd on lõpetamata või et hageja jättis tööde tegemise pooleli ja lahkus objektilt. Hageja ei paigaldanud valitsevate ilmastikuolude tõttu talvel gaasikappi, lisaks oleks gaasikapp maja ehitusele ette jäänud. Gaasikapi paigaldamine oli planeeritud soojemate ilmade saabumise järel. Hageja selgitab, et teostamata gaasitööde eest (mille kostja ise teostas) ta kostjalt töövõtutasu ei nõuagi – hageja nõuab töövõtutasu vastavalt tegelikult teostatud ja üle antud tööde aktidele (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 9). Ebaõige on ka kostja väide, et kostjale jäeti üle andmata ehitustöödega seotud täitedokumentatsioon. Esiteks on hageja kõik kokkulepitud tööd teostanud ja need aktidega üle andnud (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 8, 9, 11). Kostjale oli ja on seni tagatud ligipääs kogu projektdokumentatsioonile läbi dropbox-keskkonna kuivõrd kostja töötajad A A ja R T (e-posti
2-21-2381
aadress xxx) on jätkuvalt lisatud juurdepääsuõiguslike isikute hulka (lisad 3 ja 4). Teiseks sätestab VÕS § 644 lg 1, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 alusel peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja ei ole eelviidatud väidetavatest puudustest (mille olemasolu hageja ei mööna) teavitanud mõistliku aja jooksul, s.t kostja ei ole teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Lisaks sätestab 24.10.2019 töövõtulepingu (15.02.2021 hagi lisa 3) p 5.2. tellija kohustuse viie tööpäeva jooksul arvates arve esitamisest aktsepteerida ja/või tagasi lükata tööde teostamise aktid. 24.10.2019 töövõtulepingu p 9.2. alusel on tellija kohustatud vastava üleandmisevastuvõtmise akti viie kalendripäeva jooksul arvates saamisest allakirjutatult Töövõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul esitama Töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja eeltoodut järginud ei ole. Kostja väidab oma 08.11.2021 vastuse p-s 1.14, et oli sunnitud osaliselt ise hageja poolt lõpetamata ehitustööd lõpuni viima. Kostja on kõnealused pretensioonid esitanud alles 08.11.2021 kostja vastuses. Hageja esitab ülevaatlikkuse huvides esitatud arved ja nende tasumise tähtajad alljärgnevalt tabelikujul võrreldes kostja 08.11.2021 vastuse esitamise ajaga: Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja ei ole töövõtulepingus sätestatud viie kalendripäeva jooksul arve saamisest esitanud hagejale motiveeritud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja ei ole ka vastupidist mingil moel tõendanud. Lisaks eeltoodule on möödunud mõistlik aeg töö mittevastavusest teatamisest VÕS § 644 mõttes, kuivõrd kostja on esitanud pretensioonid pea kaks aastat hiljem. Kostja on esile toonud, et ta esitas 15.06.2020 hagejale pretensiooni seoses asjaoluga, et tööd olid osaliselt lõpetamata. Hageja likvideeris 15.06.2020 e-kirjas toodud puudused. Eeltoodust hoolimata ei esitanud kostja eelviidatud pretensiooni mõistliku aja jooksul tööde üle andmisest – kostja esitas pretensiooni 15.06.2020, samas kui hageja poolt esitatud arve nr 19148 (Xxx kinnistusiseste trasside ehitus tööperioodil 2019.a detsember) viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 15.02.2020, s.o rohkem kui neli kuud varem. Veelgi enam, kostja pidi pretensioonid esitama 24.10.2019 töövõtulepingu p-de 5.2 ja 9.2 alusel viie kalendripäeva jooksul, kuid ei teinud seda. Kostjal puudub õigus tugineda väidetavatele puudustele hageja töös. Puutuvalt kostja väidetesse, et hageja ei ole kinni pidanud tööde lõpptähtajast, märgib hageja, et eeltoodu on kostja poolt täielikult tõendamata, kuigi TsMS § 230 lg 1 alusel lasub tõendamiskoormis kostjal. Veelgi enam, VÕS § 159 lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja ei ole enne 08.11.2021 vastust leppetrahvi tasumise nõuet hagejale esitanud. Olukorras, kus kostja enda sõnul olid tööd 15.06.2020 lõpetamata, on ca 17 kuud hiljem esitatud leppetrahvinõue esitatud igal juhul hilinenult. Kostja taotleb kohtuliku ehitusekspertiisi määramist eesmärgiga teha kindlaks ehitustööde rahaline väärtus. Hageja hinnangul ei ole kõnealuse ehitusekspertiisi määramine põhjendatud ega
2-21-2381
vajalik. Hageja märgib siiski etteruttavalt, et juhul, kui kohus otsustab ehitusekspertiisi määrata, soovib hageja esitada ka omalt poolt küsimused eksperdile. Esiteks on hageja esile toonud ja tõendanud, et pooled on töövõtulepingute esemeks olevate tööde maksumused kokku leppinud. Kõnealuste tööde täiendava maksumuse hindamine ei ole vajalik, kuivõrd VÕS § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. See tähendab, et lepingupoolele (tellijale) on leping kohustuslik osas ka, mis käsitleb kokkulepitud tasu maksmist. Antud lepingulist kohustust ei ole võimalik ümber vaadata ehitusekspertiisiga. Teiseks on hageja esile toonud, et ta on kõik kokkulepitud tööd teostanud ja kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et keegi kolmas oleks hageja poolt teostatud tööd teinud. Kolmandaks, isegi juhul, kui hageja ei oleks kõiki lepingu esemeks olevaid töid teostanud (millega hageja ühelgi juhul ei nõustu), on hageja esile toonud, et kostja on kaotanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele töös, kuna ei ole neist teavitanud vastavalt töövõtulepingule viie kalendripäeva jooksul ega ka mõistliku aja jooksul VÕS § 644 mõttes. II Kostja vastuväited
Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunõue 96 217 eurot ära piiratud. Töövõtulepingu p 6.3 kohaselt lepiti tööde eest tasumine kokku: esimene osa - käibemaksuta summast 80%; teine osa – nn käibemaksuta summast 20%; kolmas osa – nn käibemaksu osa 20%.. Hagiavalduse p 1.4 – 1.5 kohaselt on hageja kostjale tasunud (17 532 + 26 599.68 + 15 000) 59 131.68 eurot. Seega töövõtulepingu kohaselt on hagejal tööde nõuetekohase teostamise korral õigus veel saada (96 217 – 59 131.68) 37 085.32 eurot. Samas hagiavalduse p 1.12 kohaselt kostja justkui võlgneks hagejale veel 109 956 eurot. Teisisõnu kuigi töövõtulepingus lepiti tööde maksumuseks kokku 96 217 eurot, kostja on hagejale tasunud 59 131.68 eurot, on kostja justkui hagejale veel võlgu 109 956 eurot. Seega hagi kohaselt peaks kostja Töövõtulepingu alusel hagejale maksma mitte töövõtulepingus kokku lepitud 96 217 eurot, vaid (59 131.68 + 109 956) 169 087.68 eurot. Siit tulenevalt hageja on ehitustöö hinda ühepoolselt ilma õigusliku aluseta ca 70% suurendanud. Hageja ja kostja ei ole Töövõtulepingu eelarvet muutnud ega lisatööde tegemises kokku leppinud. Hageja ei saa ühepoolselt teostada ehitustöid ja siis hiljem nende eest kostjalt tasu nõuda. Selline nõue ei baseeru seadusel. Töövõtulepingut ei ole võimalik muuta selliselt, et hageja saadab kostjale akti ja arve. Kostja on lähtunud Töövõtulepingus kokkulepitust. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-89-12 p 27 kohaselt kolleegiumi arvates on taunitav töövõtjate praktika, mille järgi ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises
2-21-2381
kokku ega teatata enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Hagejal on tööd lõpetamata ja üle andmata VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Hagejal ei ole õigust töövõtulepingu alusel veel saamata 37 085.32 eurot (rääkimata 109 956 eurot) nõuda, sest töövõtulepingus kokkulepitud tööd on lõpetamata. Hageja jättis tööde tegemise pooleli ja lahkus objektilt. Samuti jäeti vastuolus Töövõtulepingu p 3.2.13 ja 3.2.15 üle andmata ehitustöödega seotud täitedokumentatsioon (kaetud tööde aktid, teostusjoonised, ehituspäevikud jne). Kuivõrd tööd jäid lõpetamata, ei olnud kostjal ka võimalik ehitustööde eest lõpuni tasuda. Konkreetsemalt jättis hageja tegemata ja/või ehitas puudustega: Hoonetesse Xxx ja Xxx on ehitamata sisseviigud vee-, sadeveekanalisatsiooni- , reoveekanalisatsiooni- ja gaasivarustuse torustikele; Hoonesse Xxx 3 on ehitamata sisestus gaasivarustuse torustikule. Veevarustuse torustiku sisests on ehitatud selleks mitte ettenähtud asukohta; Kinnistu Xxx gaasivarustuse B kategooria torustiku liitumispunktist koos gaasi rõhuregulaatorkapiga kuni hoone sisestuseni, milles asub peamõõdusõlm on välja ehitamata. Olemasolev kinnistu gaasivarustuse jaotustorustik on osaliselt valesti ehitatud ja vajab ümberehitamist; kõik kinnistul asuvad sadevetekanalisatsiooni- ja reovee kanalsatsiooni kaevude päised vajavad reguleerimist ette nähtud kõrgusele koos kaevude pikendamisega; Platsitööde teostamisega ehituselt eemaldatud kasvupinnas on ladustatud hoonete Xxx/1 ja Xxx/2 parkla alale ja vajab ümber teisaldamist. Lisaks eeltoodule veel hulgaliselt väiksemaid lõpetamata töölõike. Vältimaks hagejapoolsete kohustuste rikkumisega kostjale suurema kahju tekkimist oli kostja sunnitud osaliselt ise hageja poolt lõpetamata ehitustööd lõpuni viima. Kuigi Töövõtulepingu järgi oli kostja kohustatud ehitustööd lõpetama hiljemalt 20.12.2019, siis olid need veel 15.06.2020 lõpetamata. Selle kohta esitas kostja hagejale ka pretensiooni (lisa 1). Hageja ei ole ka ise tõendanud, et ta on kõik Töövõtulepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt teostanud. Hageja on esitanud Töövõtulepingus tehtud tööde väidetava teostamise kohta Rae valla 05.05.2020 korralduse kasutusloa väljastamise kohta (hagiavalduse lisa 13). Samas ehitustööd, mille kohta see kasutusluba väljastati, Töövõtulepingus kokkulepitud töödega ei seondu. Nimelt Töövõtulepinguga tellis kostja hagejalt Xxx sisetrassid, kuid kõnealuse korralduse p 1.1 nähtuvalt anti kasutusluba hoopis teistel aadressidel asuvatele trassidele (Xxx tänav jne). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud, sest tööd on lõpetamata. Täiendavalt on kostjal õigus tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda. Töövõtulepingu p 6.7 kohaselt kui Töövõtja ei ole kinni pidanud tööde lõpptähtajast, kohustub ta tasuma leppetrahvi 0,1% lepingusummast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% kogu lepingu maksumusest. Selguse mõttes kostja avaldab, et kuivõrd hageja ei ole eelnimetatud leppetrahvi vabatahtlikult tasunud, siis kostja nõuab selle tasumist. Vastava nõude kohtulik esitamine otsustatakse menetlusökonoomsel põhjusel pärast ehitusekspertiisi tulemuste teatavaks saamist.
2-21-2381
Hageja viivisnõue – kuivõrd hageja tasunõue on alusetu, siis on alusetu ka viivisnõue. Hageja jättis töövõtulepingu raames ehitustööde teostamise pooleli ja lahkus objektilt. Kostja taotleb kohtul määrata ehituslik ekspertiis eesmärgiga kindlaks teha ehitustööde rahaline väärtus, mille hageja töövõtulepingu raames teostas. Seejärel võrreldes juba kostja poolt hagejale tasutud summasid on võimalik tuvastada, kas hagejal on töövõtulepingu alusel veel tasunõue või mitte. Nimelt juhul, kui kostja on hagejale rohkem tasunud, kui hageja on töövõtulepingu raames ehitustöid teostanud, siis hagejal enam kostja vastu tasunõuet olla ei saa. Eeltoodust tulenevalt palus kostja läbi viia kohtulik ekspertiis. Kostja soovib täiendavalt rõhutada, et hageja pole tõendanud hageja poolt koostatud 06.11.2019 hinnapakkumise alusel töövõtulepingu sõlmimist, sh hageja pole tõendanud kostja poolt 06.11.2019 hinnapakkumises välja toodud tööde maksumuse aktsepteerimist. Tõendamata on hageja väited, mis puudutavad pooltevahelist väidetavat telefonivestlust seoses 06.11.2019 hinnapakkumisega. Hageja pole tõendanud 24.10.2019 töövõtulepingu (dtl 36) alusel lisatööde tellimist, sh hageja pole tõendanud kostja poolt lisatööde maksumuse aktsepteerimist. Tõendamata on hageja väited, mis puudutavad pooltevahelist väidetavat telefonivestlust seoses lisatöödega. Siinse tsiviilasja raames teostati ekspertiis. Kostja on 25.09.2023 menetlusdokumendis (dtl 77) põhjendanud, et ekspertarvamus on suures osas ebausaldusväärne. Näiteks ekspert on teinud ehituspäeviku pinnalt valikulisi järeldusi. Ühelt poolt on ekspert osundanud, et ehituspäeviku (kui ekspertiisi ühe põhilisema algmaterjali) sissekanded on napid, juhuslikud, arusaamatud ja eksitavad, teiselt poolt on ekspert asunud selle sama ehituspäeviku arusaamatute, eksitavate jms sissekannete pinnalt tegema valikulisi järeldusi. Seega kostja on seisukohal, et siinses asjas koostatud ekspertarvamus ei tõenda hageja poolt vaidlusaluste tööde teostamist. Küll aga saab ekspertarvamusega nõustuda ses osas, mis puudutab ehitusdokumentatsiooni puudulikkust. Just nõuetekohane ehitusdokumentatsioon (hageja kohustus oli koostada ja esitada kostjale nõuetekohane ehitusdokumentatsioon) on see, millest lähtuvalt saab hinnata kas hageja on töid teostanud, mis ulatuses on hageja töid teostanud, kas tööd vastavad ehitusnõuetele. Ekspert tõi ekspertarvamuses välja (punkt 3.1. (6.)), et hageja pole mh koostanud kaetud tööde akte, mis on torustike ehitamise puhul ülimalt tähtis dokument ning mille alusel saab tuvastada, kas torustike paigaldus vastab ehitusnõutele või mitte. Seega isegi kui hüpoteetiliselt lähtuda eeldusest, et hageja on teostanud kõik tööd (jättes hüpoteetiliselt kõrvale ka tööde (ja lisatööde) maksumusega (pooltevaheline hinnakokkulepe) seotud asjaolud), mis seonduvad hageja nõudega, siis kostjal on VÕS § 111 lõikest 1 tulenev õigus keelduda omapoolse tasumiskohustuse täitmisest nii kaua kui hageja pole täitnud omapoolset kohustust esitada nõuetekohane ehitusdokumentatsioon (24.10.2019 allkirjastatud töövõtulepingu punkt 3.2.13.). Seega juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue on osaliselt või tervikuna põhjendatud, siis kostja tugineb VÕS § 111 lg-le 1 ja 7 ning VÕS § 110 lg-le 5. III Kohtu põhjendused
2-21-2381
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 103 lg 1 alusel võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
2-21-2381
2-21-2381
Saveka Torutööd OÜ edastas Xxx kinnistusiseste trasside ehituse tööperioodi 2019.a detsember eest Viskari OÜ-le arve nr 19148 summas 12 800 eurot, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7). Vastavalt pooltevahelisele töövõtulepingu p-le 6.3 oli: (i) summa 10 240 euro tasumise tähtaeg 28.01.2020, (ii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 05.02.2020, (iii) summa 2560 euro tasumise tähtaeg 15.02.2020. Puudub vaidlus selles, et arve on kostja poolt tasumata.
2-21-2381
2-21-2381
Kostja on esile toonud, et ta esitas 15.06.2020 hagejale pretensiooni seoses asjaoluga, et tööd olid osaliselt lõpetamata. Hageja likvideeris 15.06.2020 e-kirjas toodud puudused. Eeltoodust hoolimata ei esitanud kostja eelviidatud pretensiooni mõistliku aja jooksul tööde üle andmisest – kostja esitas pretensiooni 15.06.2020, samas kui hageja poolt esitatud arve nr 19148 (Xxx kinnistusiseste trasside ehitus tööperioodil 2019.a detsember) viimase osamakse tasumise tähtaeg oli 15.02.2020, s.o rohkem kui neli kuud varem. Veelgi enam, kostja pidi pretensioonid esitama 24.10.2019 töövõtulepingu p-de 5.2 ja 9.2 alusel viie kalendripäeva jooksul, kuid ei teinud seda. Kostjal puudub õigus tugineda väidetavatele puudustele hageja töös. Puutuvalt kostja väidetesse, et hageja ei ole kinni pidanud tööde lõpptähtajast, märgib hageja, et eeltoodu on kostja poolt täielikult tõendamata, kuigi TsMS § 230 lg 1 alusel lasub tõendamiskoormis kostjal. Veelgi enam, VÕS § 159 lg 2 alusel kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja ei ole enne 08.11.2021 vastust leppetrahvi tasumise nõuet hagejale esitanud. Olukorras, kus kostja enda sõnul olid tööd 15.06.2020 lõpetamata, on ca 17 kuud hiljem esitatud leppetrahvinõue esitatud igal juhul hilinenult.
2-21-2381
lisaks oleks gaasikapp maja ehitusele ette jäänud. Gaasikapi paigaldamine oli planeeritud soojemate ilmade saabumise järel. Hageja selgitab, et teostamata gaasitööde eest (mille kostja ise teostas) ta kostjalt töövõtutasu ei nõuagi. Hageja nõuab töövõtutasu vastavalt tegelikult teostatud ja üle antud tööde aktidele (15.02.2021 hagi lisad 4, 7, 9; 10.01.2022 seisukoha lisa 1).
2-21-2381
2-21-2381
2-21-2381
gaasitorustikku (10.01.2022 hageja seisukoha lisa 1). Eelviidatud muudatused tingisidki lisatööde tellimise ja teostamise. Hageja väidetel lepiti kokku 06.11.2019 hinnapakkumises toodud tööde teostamises hinnaga 16 824 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 20 188.80 eurot ühe hoone kohta. Kostja väidetel pole ta eeltoodud hinda aktsepteerinud.
hinnapakkumise
alusel
sõlmitud
2-21-2381
-
kostja on jätnud tasumata hageja lisatööde arve nr 19149 (15.02.2021 hagi lisa 8) täies ulatuses, summas 40 377.60 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.01.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks 29.01.2020; kostja on jätnud tasumatahageja lisatööde arve nr 20008 (15.02.2021 hagi lisa 12) täies ulatuses, summas 20 188.80 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 28.02.2020, seega muutus kohustus sissenõutavaks 01.03.2020.
2-21-2381
2-21-2381
2-21-2381
kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hinnangul on kostjal 24.10.2019 sõlmitud töövõtulepingust täitmata järgmised rahalised kohustused: - arve nr 19135 (15.02.2021 hagi lisa 4) on tasumata 24 000 euro ulatuses, tasumise tähtajaga 15.01.2020; - arve nr 19148 summas 15 360 eurot (15.02.2021 hagi lisa 7), tasumise tähtaegadega: (i) summa 10 240 eurot 28.01.2020, (ii) summa 2560 eurot 05.02.2020, (iii) summa 2560 eurot 15.02.2020; - arve nr 19150 (15.02.2021 hagi lisa 9, 10) summas 10 029.60 eurot, tasumise tähtajaga 28.01.2020. Hageja palub kostjalt välja mõista 15.02.2021 hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 19 211.05 eurot (9528 + 3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37). Kostja on esitanud vastava arvestuse 29.03.2021 menetlusdokumendis. Kostja hinnangul on hageja viivisenõue põhjendamata. Kohus leiab, et kuna kohus on hageja nõude rahuldanud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud, kohus nõustub hageja viivise arvutuskäiguga ja ei hakka seda kordama. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 24.10.2019 töövõtulepingu mittekohasest täitmisest tulenevalt viivised summas (9528 + 3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37) 19 211.05 eurot.
2-21-2381
Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu. Kohus leiab, et kuna kohus on hageja nõude rahuldanud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud, kohus nõustub hageja viivise arvutuskäiguga ja ei hakka seda kordama. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks välja mõista viivis 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt summas (3390.18 + 1558.29) 4948.47 eurot.
-
24.10.2019 töövõtulepingu ja sellele lisanduvate täiendavate tööde eest väljamõistmisele (39 360 (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 10) + 10 029.60 (kohtuotsuse põhjendava osa punkt 11)) 49 389.60 eurot; 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingust tulenev võlgnevus arve nr 19149 summas 40 377.60 eurot eest ja arve nr 20008 summas 20 188.80 eurot eest, kokku 60 556.40 eurot; 24.10.2019 töövõtulepingu mittekohasest täitmisest tulenevalt viivised summas (9528 + 3932.16 + 962.56 + 936.96 + 3851.37) 19 211.05 eurot; TsMS § 367 tulenevalt nõue mõista välja viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 49 389.60 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 49 389.60 eurot; välja mõista viivis 06.11.2019 hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt summas (3390.18 + 1558.29) 4948.47 eurot; TsMS § 367 tulenevalt mõista välja viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi lepingujärgses viivisemääras 0,1% päevas põhinõude summalt 60 566.40 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas summas kui 60 566.40 eurot.
2-21-2381
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagi tervikuna, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta hageja menetluskulud kostjaa kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 2-21-2381
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.