Võlausaldaja: Xxxx(registrikood xxxx; asukoht xxxx); Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Toomas Metsma (e-post: [email protected]); Võlgnik: OÜ Xxxx(registrikood xxxx; asukoht xxxx); Võlgniku lepinguline [email protected]).
esindaja:
Janno
Perv
(e-post:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Xxxx avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Välja mõista võlausaldajalt Xxxx OÜ Xxxx kasuks menetluskulud 1 898 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal Xxxx tasuda OÜ-le Xxxx hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 898 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Võlausaldajal Xxxx tasuda menetluskulud arvelduskontole nr. EE xxxxxxxxxx, SEB Bank.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.05.02.2016.a määrusega rahuldas Harju Maakohus Xxxx avalduse OÜ Xxxx pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik esitas Harju Maakohtu eelnimetatud määrusele määruskaebuse. 11.04.2016.a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 05.02.2016.a määruse ning tegi uue määruse, millega jättis Xxxx avalduse OÜ Xxxx pankroti
väljakuulutamiseks rahuldamata ja menetluskulud Xxxx kanda. Xxxx esitas eelnimetatud Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus jättis 01.06.2016.a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata. Lahend käesolevas tsiviilasjas jõustus 01.06.2016.a.
2.16.08.2016.a esitas Xxxx OÜ Harju Maakohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning 22.08.2016.a avalduse lisa menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus edastas võlausaldaja lepingulisele esindajale vandeadvokaadile Tarmo Pilv võlgniku 16.08.2016.a ja 22.08.2016.a avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks ning andis võlausaldajale tähtaja kuni 05.09.2016.a vastuväidete esitamiseks.
3.Xxxxesitas oma vastuväited võlgniku menetluskulude suhtes 05.09.2016.a. OÜ Xxxxmenetluskulud
4.OÜ Xxxx palub võlausaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2635,50 eurot ja riigilõivu määruskaebuse esitamise eest summas 50 eurot. Võlgnik kinnitab, et saab käibemaksu tagasi arvestada ning kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Tunnihind on esindajal 120 eurot/h koos käibemaksuga. Võlgnik palub kohustada võlausaldajat tasuma menetluskulud võlgniku lepingulise esindaja (Xxxx OÜ) arvelduskontole nr. EE xxxxxxxxxxxx, SEB Bank. Võlgnik palub lisaks kohtul võlausaldajalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Täiendava avalduse alusel palub võlgnik võlausaldajalt välja mõista pankrotimenetluse aruande alusel kulud PankrS § 150 alusel – ajutise halduri tasu 1 630 eurot, halduritasud summas 4 440 eurot ning õigusabiarved kokku summas 4 472 eurot. Võlgnik palub kohustada võlausaldajat tasuma menetluskulud võlgniku lepingulise esindaja (Xxxx OÜ) arvelduskontole nr. EE xxxxxxxxxx, SEB Bank. Võlgnik palub lisaks kohtul võlausaldajalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Xxxx vastuväited OÜ Xxxx menetluskulude kindlaksmääramise taotlustele
6.Võlgnik on kohtuväliste menetluskulude all loetlenud neli arvet kogusummas 2 635,50 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku poolt esitatud menetluskulude suurus on ülepaisutatud, mistõttu ei ole alust kõiki väidetavaid menetluskulusid võlausaldajalt välja mõista.
7.Xxxx OÜ 16.12.2015. a arve nr 66 summas 994,50 eurot (sisaldab käibemaksu). Arve sisaldab järgmisi toiminguid: pankrotimenetluse ja kriminaalmenetluse nr 10930000793 süüdistuskokkuvõttega tutvumist ja analüüsi - kokku 4 tundi. Võlausaldaja on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei olnud süüdistuskokkuvõttega tutvumine vajalik, kuivõrd tegemist on pankrotimenetlusega ja süüdistuskokkuvõttes leiduv informatsioon ei puutu asjasse. Pankrotimenetluse materjalidega tutvumine võis hinnanguliselt aega võtta üks tund. Lisaks kuulub antud arve alla kolme tunni ulatuses pankrotihalduri aruande ja selle lisadega tutvumine. Võlausaldaja hinnangul on kirjeldatud aruande ja selle lisadega tutvumiseks optimaalne aeg üks tund, kuivõrd tegemist ei olnud keeruka ega mahuka aruandega, mille tutvumine on aeganõudev. Samuti sisaldab arve ühe tunni ulatuses kohtuistungil võlgniku esindamine. Võlausaldaja leiab, et see kulutus on põhjendatud ning vastuväited sellele kulule puuduvad.
Viimasena on arve nr 66 all 1,75 tunni ulatuses 14.12.2016. a võlgniku vastuväidete koostamine ja selle edastamine kohtusse. Võlausaldaja on seisukohal, et vastuväite koostamine ei ole nii mahukas ja aeganõudev töö ning sellele võis kuluda üks tund, kuivõrd esindaja on materjalidega varasemalt tutvunud ja selle ka arves välja toonud. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 16.12.2015. a arve nr 66 kogusummaks on põhjendatud 408 eurot (koos käibemaksuga) so õigusabi 4 tunni ulatuses.
8.Xxxx OÜ 19.02.2016. a arve nr 7, summas 876 eurot (sisaldab käibemaksu). Arve kohaselt on osutatud õigusabi kolm tundi, mis sisaldas tutvumist 05.02.2016. a kohtumäärusega, selle analüüsi ning Riigikohtu lahendite analüüsi. Õigusbüroo töötaja, kelle põhitegevusalaks on õigusalaste küsimustega tegelemine, ei vaja kohtumääruse ning Riigikohtu lahendite analüüsimiseks kolme tundi. Võlausaldaja peab mõistlikuks ajaks 1 tundi. Võlgnik on kulutanud viis tundi 18.02.2016. a määruskaebuse koostamisele ja selle edastamisele Tallinna Ringkonnakohtusse. See on ebamõistlikult suur ajakulu. Võlausaldaja leiab, et antud dokumendi koostamiseks võis hinnanguliselt kuluda üks tund. Menetlusdokumendi esilehte ei ole põhjust arvestada, kuna sisaldab menetlusosaliste kontaktandmeid. Menetlusdokumendi viimane leht on poolik ega sisalda ka sisulisi argumente. Seega esileht ja viimane leht tuleks lugeda üheks leheküljeks. Määruskaebuse reaalset sisu on kokku kaks lehekülge ning suurema osa sellest moodustab kopeeritud kohtu ja Riigikohtu lahendite tekste. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 19.02.2016. a arve nr 7 kogusummaks on 204 eurot (koos käibemaksuga), so õigusabi 2 tunni ulatuses.
9.Xxxx OÜ 10.06.2016. a arve nr 12, summas 612 eurot (sisaldab käibemaksu). Arve sisaldab õigusabi neli tundi, mille toiminguks on Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2016. a kohtumäärusega tutvumine, analüüsi ning selle selgitamist kliendile. Võlausaldaja märgib, et esindaja tööülesandeks on kohustus kliendile selgitada vaidlusega seonduvaid asjaolusid sh kohtulahendeid. Põhjendamatu on selline ajakulu. Võlausaldaja hinnangul võib selleks toiminguks kuluda 1 tund. Lisaks on osutatud õigusabi 1,5 tunni ulatuses, mis seisnes pankrotihalduriga kohtumises ja temaga suhtlemises. Arvestades nõude suurust, leiab võlausaldaja, et see kulutus on põhjendatud ning vastuväited puuduvad. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 10.06.2016. a arve nr 12 kogusummaks on 255 eurot (koos käibemaksuga), so õigusabi 2,5 tunni ulatuses.
10.Xxxx OÜ 16.08.2016. a arve nr 26, summas 153 eurot (sisaldab käibemaksu), mis sisaldab menetluskulude avalduse koostamist 1,5 tunni ulatuses. RK 3-2-1-77-14 p 12 ütleb, et kuivõrd riigilõivu tagastamise taotluse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ning need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 16.08.2016. a arve nr 26 on alusetu ning see ei kuulu hüvitamisele.
11.Võlgnik on esitanud 22.08.2016 täiendava menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Nimetatud avaldusega taotletakse menetluskulude kindlaksmääramist summas 10 532 euro ulatuses. Võlausaldajal ei ole vastuväidet ajutise halduri tasule summas 1 620 eurot ega halduri tasule summas 4 440 eurot.
12.Võlausaldaja vaidleb vastu järgmistele arvetele:
-
Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid 15.02.2016. a. arve nr 1602008 summas 423,20 eurot;
-
Varul Advokaadibüroo 02.06.2016. a arve nr 160829 summas 890,40 eurot;
-
Varul Advokaadibüroo 02.06.2016. a arve nr 160829 summas 3158,40 eurot.
Võlausaldajale on teadmata milliseid õigusalaseid teenuseid on võlgnik nendelt isikutelt tellinud või ostnud ning mis on nende arvete sisu. Samuti ei ole võlgnik oma menetlusdokumendis kirjeldanud nende arvete sisu ega lisanud avaldusele arvete koopiaid. Kuivõrd võlausaldajale on teadmata nende arvete sisu, siis ei ole võimalik nende arvete kohta seisukohta anda ja need arved tuleb jätta võlgniku enda kanda. Võlausaldaja arvates tuleb võlgniku lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada muuhulgas sellega, kas tegemist on üldse sellise kuluga, mida saab teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Kohtumääruse põhjendused
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
16.Võlgnik on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuga. Samas on võlgnik kinnitanud 16.08.2016.a kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et saab käibemaksu tagasi arvestada ning kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on võlgnik kinnitanud, et ta saab käibemaksu tagasi arvestada. Samas, nähtub maksu- ja tolliameti andmetest, et võlgnik ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus menetluskulud võlgniku kasuks välja koos käibemaksuga.
17.Esmalt hindab kohus 16.08.2016.a kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas väljatoodud õigusabitoimingute ning kulude põhjendatust ning vajalikkust.
Võlgnik on palunud 16.12.2015.a arve nr 66 alusel võlausaldajalt välja mõista kulud summas 994,50 eurot, sh km. Võlgniku esindajal on kulunud esitatud pankrotimenetluse ja kriminaalmenetluse nr 10930000793 süüdistuskokkuvõtte analüüsile 4 tundi ning ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisadega tutvumisele 3 tundi; 08.12.2015.a istungil osalemisele 1h ja vastuväidete esitamisele avalduse suhtes 1,75h. Võlausaldaja on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei olnud süüdistuskokkuvõttega tutvumine vajalik, kuivõrd tegemist on pankrotimenetlusega ja süüdistuskokkuvõttes leiduv informatsioon ei puutu asjasse. Pankrotimenetluse materjalidega tutvumine võis hinnanguliselt aega võtta üks tund. Lisaks kuulub antud arve alla kolme tunni ulatuses pankrotihalduri aruande ja selle lisadega tutvumine. Võlausaldaja hinnangul on kirjeldatud aruande ja selle lisadega tutvumiseks optimaalne aeg üks tund, kuivõrd tegemist ei olnud keeruka ega mahuka aruandega, mille tutvumine on aeganõudev. Võlausaldaja leiab, et istungil esindamise kulu on põhjendatud ning vastuväited sellele kulule puuduvad. Võlausaldaja on samas seisukohal, et vastuväite koostamine ei ole nii mahukas ja aeganõudev töö ning sellele võis kuluda üks tund, kuivõrd esindaja on materjalidega varasemalt tutvunud ja selle ka arves välja toonud. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 16.12.2015. a arve nr 66 kogusummaks on põhjendatud 408 eurot (koos käibemaksuga) so õigusabi 4 tunni ulatuses. Kohus leiab, et võlgniku esindaja ajakulu esitatud pankrotimenetluse ja kriminaalasja süüdistuskokkuvõttega tutvumisele ja analüüsile 4 tunni ulatuses on põhjendatud, arvestades analüüsitavate dokumentide sisu ja mahtu ning arvestades muuhulgas asjaolu, et eelnimetatud dokumentides kajastuvat teavet on võlgniku esindaja kasutanud kohtule võlausaldaja avalduse suhtes vastuväidete esitamisel. Samas ei pea kohus põhjendatuks võlgniku esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses pankrotihalduri aruande ja selle lisadega tutvumisele, kuivõrd antud aruanne oli esitatud neljal lehel, millele lisatud lisad moodustavad 7 lk, mis oma sisult ei olnud keerulise ega spetsiifilise sisuga, mistõttu peab kohus antud dokumendi analüüsi ning tutvumise mõistlikuks ning põhjendatud ajakuluks 1 tund. Võlgniku esindajal on kulunud 08.12.2015.a istungil osalemisele 1 tund. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et istung avati kell 11:44 ning istung lõppes kell 12:04, mistõttu on kohus seisukohal, et ajakulu 1 tund istungil osalemisele ei ole põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu istungil võlgniku esindamiseks on 0,4 tundi. Võlgniku esindajal on kulunud võlgniku vastuväidete koostamisele ning kohtule esitamisele kokku 1,75 tundi. Kohus leiab esitatud dokumendi sisu (seisukohad) ja mahtu arvestades, et eelnimetatud ajakulu ei ole põhjendatud. Võlgniku vastuväited avaldusele on esitatud küll kolmel leheküljel, ent dokumendi sisuline osa kajastub ca 1,5 leheküljel. Arvestades asjaolu, et võlgniku esindaja on enne vastuväidete koostamist tutvunud põhjalikult materjalidega, on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu eelnimetatud menetlusdokumendi koostamiseks 1,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on arvel nr 66 toodud põhjendatud ja vajalik õigusabitoimingute ajakulu 6,9 tundi summas 828 eurot (6,9 h x 120 eurot/h).
18.Arve nr 7 (19.02.2016.a) kohaselt on võlgniku esindajal kulunud 05.02.2016.a määrusega tutvumisele ning analüüsile, lisaks Riigikohtu lahendite analüüsile 3 tundi, määruskaebuse esitamisele ja Tallinna Ringkonnakohtule edastamisele 5 tundi.
Võlausaldaja leiab, et õigusbüroo töötaja, kelle põhitegevusalaks on õigusalaste küsimustega tegelemine, ei vaja kohtumääruse ning Riigikohtu lahendite analüüsimiseks kolme tundi. Võlausaldaja peab mõistlikuks ajaks 1 tundi. Võlgnik on kulutanud viis tundi 18.02.2016. a määruskaebuse koostamisele ja selle edastamisele Tallinna Ringkonnakohtusse. See on ebamõistlikult suur ajakulu. Võlausaldaja leiab, et antud dokumendi koostamiseks võis hinnanguliselt kuluda üks tund. Määruskaebuse reaalset sisu on kokku kaks lehekülge ning suurema osa sellest moodustab kopeeritud kohtu ja Riigikohtu lahendite tekste. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 19.02.2016. a arve nr 7 kogusummaks on 204 eurot (koos käibemaksuga), so õigusabi 2 tunni ulatuses. Kohus leiab, et 05.02.2016.a määrusega tutvumisele ja analüüsile ning Riigikohtu lahendite analüüsile kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik. Kohus hindas kohtutoimiku materjalide pinnalt 05.02.2016.a määruse mahtu, mis on 3,5 lehekülge. Lisaks, nähtub võlgniku esindaja poolt esitatud määruskaebusest viiteid Riigikohtu lahenditele, mistõttu peab kohus põhjendatuks ka esindaja poolset Riigikohtu lahendite analüüsi. Esitatud ajakulu ei ole ebamõistlikult suur, mistõttu on kohus seisukohal, et määruse ning Riigikohtu lahenditega tutvumine 3 tunni ulatuses on põhjendatud. Samas ei pea kohus põhjendatuks võlgniku esindaja ajakulu määruskaebuse esitamisele 5 tunni ulatuses. Võlgniku määruskaebus on koostatud kolmel lehel, millest sisuline osa moodustab ca 1,5 lk ning ei sisalda oma olemuselt põhjalikumaid uusi seisukohtasid, vaid uusi viiteid Riigikohtu lahenditele, mistõttu on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu vastava sisu ning mahuga määruskaebuse koostamisele 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt on arvel nr 7 toodud põhjendatud ja vajalik õigusabitoimingute ajakulu 5 tundi summas 600 eurot (5 h x 120 eurot/h).
19.Arve nr 12 kohaselt on võlgniku esindajal kulunud 4 tundi Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2016.a määrusega tutvumisele, analüüsile ja kliendile selgitamisele ning 2 tundi pankrotihalduriga suhtlemisele ja kohtumisele. Võlausaldaja märgib, et esindaja tööülesandeks on kohustus kliendile selgitada vaidlusega seonduvaid asjaolusid sh kohtulahendeid. Põhjendamatu on selline ajakulu. Võlausaldaja hinnangul võib selleks toiminguks kuluda 1 tund. Lisaks on osutatud õigusabi 1,5 tunni ulatuses, mis seisnes pankrotihalduriga kohtumises ja temaga suhtlemises. Arvestades nõude suurust, leiab võlausaldaja, et see kulutus on põhjendatud ning vastuväited puuduvad. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 10.06.2016. a arve nr 12 kogusummaks on 255 eurot (koos käibemaksuga), so õigusabi 2,5 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et võlgniku esindaja ajakulu Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumisele, analüüsile ja kliendile selgitamisele 4 tunni ulatuses ei ole põhjendatud ega vajalik. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus on koostatud neljal lehel ning määrus on tehtud võlgniku kasuks, kuivõrd Harju Maakohtu määrus, millega võlausaldaja avaldus rahuldati, tühistati. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks võlgniku esindaja poolset Tallinna Ringkonnakohtu määruse niivõrd pikka analüüsi, kuivõrd võlgnikul puudus alus vastava määruse edasi kaebamiseks, mille aluseks on määruse jms materjalide põhjalikum läbi töötamine. Kohus leiab, et määrusega tutvumise ja analüüsi põhjendatud ajakulu on 1 tund ning kliendile esitamine maksimaalselt 30 minuti ulatuses, mistõttu on eelnimetatud õigusabitoiminute vajalik ajakulu 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on aga pankrotihalduriga suhtlemise ning kohtumise kogukulu 2 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik.
Eeltoodust tulenevalt on arvel nr 12 toodud põhjendatud ja vajalik õigusabitoimingute ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot (3,5 h x 120 eurot/h).
20.Arve nr 26 kohaselt kulus võlgniku esindajal menetluskulude nimekirja koostamisele 1,5 tundi. Võlausaldaja leiab, et Xxxx OÜ 16.08.2016. a arve nr 26 on alusetu ning see ei kuulu hüvitamisele. Kohus ei pea põhjendatuks märgitud ajakulu menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohtule esitamist. Riigikohus on 11.11.2014.a lahendi 3-2-1-77-14 p-s 12 leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Seega ei pea hageja hüvitama kostja kulu menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise taotluse nimekirja esitamise võimalus on võlgnikul endal, ei pea kohus põhjendatuks võlgniku esindaja ajakulu menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning nimekirja koostamisele.
21.Täiendavalt palub võlgnik võlausaldajalt välja mõista riigilõivu summas 50 eurot. Võlausaldaja vastavale kulule vastu ei vaidle. Ka kohus peab vastavat kulu põhjendatuks, tasumine kontrollitud.
22.Võlgnik on esitanud kohtule 22.08.2016.a täiendava avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles palub pankrotihalduri Andres Tootsmani poolt allkirjastatud Xxxx OÜ pankrotimenetluse aruande kohaselt võlausaldajalt välja mõista kulud PankrS § 150 alusel kokku summas 10 532 eurot, mille hulka kuulub ajutise halduri tasu summas 1 620 eurot, halduritasud summas 4 440 eurot ning õigusabiarved kokku summas 4472 eurot. Võlgnik palub lisaks kohtul võlausaldajalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Võlausaldajal ei ole vastuväidet ajutise halduri tasule summas 1 620 eurot ega halduri tasule summas 4 440 eurot. Võlausaldaja vaidleb vastu järgmistele arvetele: -
Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid 15.02.2016. a. arve nr 1602008 summas 423,20 eurot;
-
Varul Advokaadibüroo 02.06.2016. a arve nr 160829 summas 890,40 eurot;
-
Varul Advokaadibüroo 02.06.2016. a arve nr 160829 summas 3158,40 eurot.
Võlausaldajale on teadmata milliseid õigusalaseid teenuseid on võlgnik nendelt isikutelt tellinud või ostnud ning mis on nende arvete sisu. Samuti ei ole võlgnik oma menetlusdokumendis kirjeldanud nende arvete sisu ega lisanud avaldusele arvete koopiaid. Kuivõrd võlausaldajale on teadmata nende arvete sisu, siis ei ole võimalik nende arvete kohta seisukohta anda ja need arved tuleb jätta võlgniku enda kanda. Võlausaldaja arvates tuleb võlgniku lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada muuhulgas sellega, kas tegemist on üldse sellise kuluga, mida saab teiselt menetlusosaliselt välja mõista. Kohus on seisukohal, et võlgniku esindaja poolt 22.08.2016.a kohtule esitatud täiendav
avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendamatu. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 sätestab kohtuvälised kulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames oleks võimalik väljuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku piiridest ning määratleda ja sealhulgas teiselt poolelt välja mõista pankrotihalduri poolt teostatud toimingute tasu. PankrS § 150 sätestab pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Käesoleval juhul on võlausaldaja avaldus jäetud rahuldamata. Sealhulgas on Tallinna Ringkonnakohus enda 11.04.2016.a määruses märkinud, et mõista võlausaldajalt Andres Tootsmani kasuks välja ajutise halduri tasu summas 1620 eurot, sh käibemaks. Kohus on seisukohal, et halduri, tema isiku ja toimingutega seotud kulu hüvitamist on õigus nõuda halduril endal, sh on antud tasud kohustatud haldurile hüvitama võlausaldaja PankrS § 150 lg 3 kohaselt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku poolt 22.08.2016.a esitatud avaldus tuleb jätta rahuldamata.
23.Kokku loeb kohus võlgniku menetluskulusid seoses käesoleva kohtumenetlusega põhjendatuks summas 1 898 eurot, sh riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 1 848 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldajalt välja mõista võlgniku kasuks menetluskulud summas 1 898 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on võlgnik vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb võlausaldajal tasuda võlgnikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 898 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
26.Võlgnik on palunud hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tasuda võlgniku lepingulise esindaja (Xxxx OÜ) arvelduskontole nr. EE35 1010 2202 2622 8229, SEB Bank. Eeltoodust tulenevalt võlausaldajal Xxxx tasuda menetluskulud summas 1 898 eurot Xxxx OÜ arvelduskontole nr. EE xxxxxxxxx, SEB Bank.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.