Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu seisukoht

Lepingu punkt 2.2. kohaselt ostja poolt seadmestiku eest makstav ostuhind on kokku 170 000 eurot. Kostja pidi ostuhinna tasuma kümne eraldi osamaksena vastavalt lepingu punktis 2.3 ära näidatud graafikule. Kostja on tasunud kokku 110 000 eurot. Ostuhinnast on tasumata 60 000 eurot. Kostja ei ole kinni pidanud kokku lepitud tasumise graafikust, mistõttu on lepingu punkt 2.5 kohaselt hagejal õigus nõuda viivist 12% tasumata summalt aastas. Kostja tasus tähtaegselt üksnes lepingu punkti 2.3.1 ja 2.3.2 järgsed osamaksed. Pärast seadmestiku kättesaamist ei ole kostja esitanud ühegi pretensiooni seadmestiku kvaliteedi osas. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.3. järgse osamakse summas 20 000 eurot tasuma hiljemalt 20.05.2014, kuid tasus selle 02.06.2014. Viivis ajavahemikus 21.05.2014 kuni 02.06.2014 83,20 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.5 järgse osamakse summas 20 000 eurot tasuma hiljemalt 20.07.2014, kuid tasus selle 30.07.2014. Viivis ajavahemikus 21.07.2014 kuni 30.07.2014 on 64 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.6 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.08.2014, kuid tasus selle 19.02.2015. Viivis ajavahemikus 21.08.2014 kuni 19.02.2015 on 878,40 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.7 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.09.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.09.2014 kuni 27.06.2016 on 3 100,80 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.8 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.10.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.10.2014 kuni 27.06.2016 on 2956,80 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.9 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.11.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.11.2014 kuni 27.06.2016 on 2 808 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.10 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.12.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.12.2014 kuni 27.06.2016 on 2 664 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku on summas 12 555,20 eurot ning hageja palub selle kostjalt täies ulatuses välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest 12% aastas põhinõudelt (60 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot.

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled kokku leppinud viivise määras 12% aastas (viivise määr tuleneb ka lepingu punktist 2.5.). Hageja on välja toonud viivise arvutuskäigu. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 12 555,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 12 555,20 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ja mõistab kostjalt välja viivise 12 555,20 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest 12% aastas põhinõudelt (60 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude.

25.07.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (I kd, tl-d 2-26, hagi sisuline osa tl-d 2-7, hagi lisad tl-d 9-26). 11.08.2016 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks (I kd, tl 28, 29). Arvestades hagis väljatoodud asjaolusid, hagi mahtu (kokku 6 lehte) ja esitatud tõendeid ja tõendite mahtu (18 lehte) on kohus seisukohal, et 4 tunni jooksul on võimalik hagi koostada ja kohtule esitada. Samuti on võimalik selle aja jooksul suhelda kliendiga. Esindaja on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. 11.08.2016 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse (tl 28-29). Kohtumääruse sisuline maht on 3 lehte. 19.09.2016 edastas kohus hagejale kirja, milles palus kohtule esitada oma menetluskulude nimekiri. Hageja edastas 20.09.2016 kohtule e-kirja, milles kinnistas kohtu kirja kättesaamist. Kohus on seisukohal, et arvestades 11.08.2016 kohtumääruse sisu ja hageja suhtlust kohtuga, siis on 15 minutit piisav aeg tutvuda kohtumäärusega ja suhelda kohtuga. Hageja esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 510 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.