Hageja II 2201,04 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: I. V. (isikukood XXX, registrijärgne aadress: XXX) Hageja II: V. V. (isikukood XXX, registrijärgne aadress: XXX) Hagejate seaduslik esindaja: V. V. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja I: L. I. (isikukood XXX, aadress: XXX) Kostja II: S. M. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Riho Viik 22.01.2026.a
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata I. V., V. V. hagi L. I., S. M. vastu elatise nõudes.
2.Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja asjaolud
1.Harju Maakohtusse esitasid I. V. (hageja I), V. V. (hageja II) hagi L. I. (kostja I), S. M. (kostja II) vastu elatise nõudes. Hageja I palub välja mõista elatise 272,76 eurot kuus alates 19.02.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II palub välja mõista elatise 244,56 eurot kuus alates 19.02.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad määrata kohtuotsuses, et elatise summad muutuvad iga aasta 01. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutopalga suuruse muutusest.
2.Asjaolude kohaselt V. V. (edaspidi laste ema) ja N. I. (endine M.) (edaspidi laste isa) abielust sündisid XXX poeg I. V. (endine M.) ja XXX tütar V. V. (endine M.). Lastevanemate abielu lahutati XXX kohtuotsusega ja lapsed elavad koos emaga.
3.Harju Maakohus mõistis 03.06.2024 tsiviilasjas nr XXX laste isalt välja hageja I kasuks elatise alates 14.02.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 350 eurot kuus ja hageja II kasuks elatise alates 14.02.2024 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 290 eurot kuus.
4.Laste esitatud 11.07.2024 avalduste alusel algatati täiteasjad nr XXX ja XXX. Hageja I nõude sisuks on elatise võlgnevus alates 14.02.2024 kuni 11.07.2024 summas 1714,82 eurot ning hageja II nõude sisuks on elatise võlgnevus alates 14.02.2024 kuni 11.07.2024 summas 1420,82 eurot. Laste ema kinnitusel ei laekunud võlgnikult täiteasjade algatamise hetkest ühtegi makset. Laste isa ei osale laste elus, kasvatuses, ei kohtu lastega. Seega ei täida laste isa oma ülalpidamiskohustust laste suhtes. Laste isa käitumist ei mõjutanud ka täitemenetluse raames tehtud arvelduskonto arest.
5.Hagejad märgivad, et riigilt saadav elatisabi, mille maksimaalne suurus ühe lapse kohta on 200 eurot, ei kata kõiki kulutusi ega täida laste isalt väljamõistetud elatise lahendi eesmärki.
6.Kohtutäituri aruande kohaselt laste isa pangakontod on arestitud, kuid laekumisi võlgnevuse katteks toimunud ei ole. Maksu- ja Tolliameti e-maksuameti andmete kohaselt puudub laste isal hetkel töökoht. Laste isal puudub muu vara, millele saaks sissenõuet pöörata.
7.Kohtutäitur on edastanud ka teated täiteasjade nr XXX ja nr XXX kohta, mille kohaselt laste isa suhtes on täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemist näha 15 menetluses olevat täiteasja (u 34 000 eurot väärtuses kokku). Eeltoodust tulenevalt on hagejate arvates ilmne, et laste isa ei ole huvitatud osalema laste elus ega huvitu täitma ülalpidamiskohustust. Hagejad peavad ebatõenäoliseks, et laste isa käitumine muutub või seda saab mõjutada muude vahendite abil. Arvestades eelpool toodud asjaolusid leiavad hagejad, et laste isalt ei ole võimalik saada ülalpidamist, mistõttu peavad ülalpidamist andma isikud, kes on seda kohustatud tegema järgmisena.
8.Laste isa vanemateks on ema L. I. (kostja I) ja isa S. M. (kostja II). Kostja I ja kostja II on hagejate vanavanemad. Hagejad märgivad, et vanavanemate roll nende elus ei ole märkimisväärne. Vanavanemad ei suhtle lastega, ei aita nende kasvatamisel ega veeda nendega aega. Kostja I teeb pühadeks kaks korda aastas ülekande summas 300 eurot ja kostja II teeb pühadeks ülekande üks kord aastas summas 200 eurot. Seega vanavanemate roll on pigem formaalne, kuna on ilmne, et saadavast rahast ei piisa laste ülalpidamise katteks.
9.Hagejad leiavad, et olukorras, kus laste isa ei osale laste elus, ei soovi täita ülalpidamiskohustust ning täitemenetlus ei andnud soovitud tulemust, siis on põhjendatud, et ülalpidamiskohustust täidaksid laste vanavanemad. Täitemenetluste algatamisest on möödunud rohkem, kui kuus (6) kuud. Hagejad on seisukohal, et tegemist on piisava ajavahemikuga, et järeldada, et täitemenetlus ei anna soovitud tulemust. Kostja II vastus
10.Kostja II hagi ei tunnista. Enne hagiavalduse esitamist kohtusse ei võtnud hagejad vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks midagi ette ega teavitanud kostjat II oma nõuetest. Hagiavalduse materjalidele lisatud lisast 5 (HMKo tsiv asjas nr XXX) ei saa kostja II täpset teavet selle kohta, kes, kellele ja mis alusel peaks elatist andma. Kui nimetatud kohtuotsus on jõustunud, siis hagejad saavad (või peaksid saama) elatist oma isalt. Kostjale teadaolevalt ei olnud laste elukoha määramise osas hagejate isa ja ema vahel kokkulepet. Isal, nagu ka laste emal, on õigus otsustada, kuidas oma lapsi ülalpidada.
11.Kostja II netosissetulek on 1040 eurot kuus. Kostja II kohustub krediidilepingu nr. XXX alusel tasuma XXX 635, 41 eurot kuus. Kostja II toetab oma alaealist poega R. M. (isikukood XXX), kes õpib XXX. Samuti aitab kostja II oma eakaid vanemaid: ema R. M. ja isa V. M.. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kostjal II võimalik tagada hagejatele elatist nõutud summas.
12.Asjaolu, et hagejad on tänaseks saanud oma isalt elatist, kinnitavad hagejate esitatud kohtutäituri tõendid. Isa võlg hageja I ees ulatub 1714,82 euroni, mille saab laste ema sisse nõuda kohe, kui kohtutäitur on kehtiva kohtuotsuse täitnud. Isa võlg hageja II ees ulatub 1420,12 euroni, mille saab laste ema sisse nõuda kohe, kui kohtutäitur on kehtiva kohtuotsuse täitnud. Kostja II leiab, et kui ta täidab oma poja kohustusi, peaksid hagejad loobuma oma nõuetest N. I. vastu. Hetkel kavatsevad hagejad elatist saada nii isalt kui ka isa vanematelt. Lapsed esitasid 11.07.2024 avalduse täitemenetluse algatamiseks, mille alusel algatati täiteasjad nr XXX ja XXX. Kostja II
leiab, et nii lühikese aja jooksul ei rakendatud kohustatud poole suhtes kõiki sunnivahendeid.
13.Lisaks annab riik lastele rahalist abi seoses sellega, et laste isa ei täitnud oma kohustusi. Hagejate isa ei hiili oma kohustustest kõrvale. Laste isa on ajutiselt töötu. Laste ema nõuab kostjalt II elatist lastelastele, kuid välistab samas vanaisa õiguse suhelda oma lastelastega.
14.Kostja II-le teadaolevalt viis laste ema lapsed Eestist Venemaa Föderatsiooni, kus on tal alaline elukoht. Seda kinnitab asjaolu, et hagiavalduses ei ole märgitud ei laste ema ega hagejate endi elukoha aadressi. Lapsed ei ela hagiavalduses märgitud registreerimisaadressil. Kui lapsed elavad koos emaga Vene Föderatsioonis, on laste vajaduste tase madalam kui Eestis. Seda tuleks ka arvesse võtta. Laste ema otsustas ühepoolselt muuta laste perekonnanime.
15.Hagiavaldus ei sisalda teavet laste ema majandusliku seisu ja sissetulekute kohta ega laste dokumentaalselt tõendatud kulude kohta. Laste ema ei esitanud infot selle kohta, missuguses ulatuses pakub tema lastele ülalpidamist. Samuti pole ta tõendanud, et tema kulud lastele oleksid kõrgemad kui seda on isa kulud. Laste ema ei andnud täpset ja täielikku teavet riiklike toetuste liikide ja suuruste kohta. Laste ema ei andnud teavet laste elukoha ega laste igapäevaste vajaduste kohta. Hagi materjalid ei sisaldanud ühtegi tõendit ega selgitust selle kohta, et lapsed oleksid varem elatise saamiseks pöördunud kostja II poole.
16.See, et laste isa on ajutiselt töötu, ei ole põhjus nõuda elatist teistelt laste sugulastelt. Kostja II juhib tähelepanu sellele, et ta ei suuda praegu anda hagejatele elatist ilma kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja II hooldamisel on alaealine poeg R.. Lisaks toetab kostja II rahaliselt oma eakaid vanemaid: ema ja isa.
17.Kostja II teeb ettepaneku, et hagejad loobuvad oma nõudest. Kostja II annab alates 01.04.2025 vabatahtlikult elatist oma lastelastele 120 eurot kuus. Kui pooled ei jõua kokkuleppele, siis jätta hageja nõuded rahuldamata. Kohtu põhjendused
18.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
19.22.01.2026 toimunud ärakuulamisel tõusetus küsimus, kas hagi allub Eesti kohtule. Hagejad on Eesti Vabariigi kodanikud. Kostja II väitel lapsed ei ela hagiavalduses märgitud registreerimisaadressil. Lapsed elavad koos emaga Vene Föderatsioonis. Kohus andis pooltele võimaluse esitada kirjalik seisukoht kohtualluvuse kohta.
20.Hagejad selgitavad 02.02.2026 vastuses (dtl 134), et neil on olemas Eestis kehtiv rahvastikuregistrijärne elukoht, so XXX. Rahvastikuregistrist nähtub, et hagejad elasid kuni 12.01.2026 aadressil XXX. Alates 13.01.2026 elavad hagejad aadressil XXX. Lapsed on Eesti Vabariigi kodanikud. Seadus ei keela omada samaaegselt kahte elukoha aadressi, sh ka erinevates riikides. TsÜS § 14 lg 2 sätestab, et elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Lapsed viibivad praegu Venemaa Föderatsioonis üksnes
ema töökohustuste tõttu. Seejuures ei emal ega lastel ei ole Venemaa elamisluba, vaid nende viibimisalus on ema tööviisa. Seega ei ole antud olukorras piisavalt jaatamiseks, et laste seos Venemaaga on püsiv.
21.Üldreeglina kohtualluvust kontrollib kohus esmalt enne hagi menetlusse võtmist. See tuleneb TsMS § 372 lg-st 1, et kohus kontrollib menetlusse võtmise staadiumis, kas asi kuulub tema kohtualluvusse. Kui kohus on hagi juba menetlusse võtnud, nagu praegusel juhul, ei tähenda see, et kohtualluvust enam ei kontrollita. Kohtualluvus on kohtul kohustuslik (imperatiivne) ja kohus peab seda kontrollima kogu menetluse vältel. See tuleneb muuhulgas TsMS § 423 lg 1 p 2, et kohus lõpetab menetluse, kui selgub, et asi ei kuulu selle kohtualluvusse.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) kaotas kehtivuse alates 19. märtsist 2025.a. Hagejatel on õigus esitada hagi TsMS § 103 lg 4 p 4 alusel. Nimelt sätestab TsMS § 103 lg 2, et Eesti kohus võib põlvnemisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Sama § 3 lg 3 sätestab, et Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. TsMS § 103 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes. Hagiavaldus on esitatud laste vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 alusel (asenduskohustus). Elatise sissenõudmise nõue laste vanavanematelt on oma olemuselt ülalpidamisasi. Kohus tuvastas, et hagejad on Eesti Vabariigi kodanikud ja hagejatel on Eesti Vabariigis kehtiv elukoht. Samuti elavad mõlemad kostjad Eesti Vabariigis. Kohus leiab, et TsMS § 103 sätestatud eeldused on täidetud, millest tulenevalt võib Eesti kohus käesolevat ülalpidamisasja lahendada.
23.Järgnevalt peab kohus kindlaks tegema, millise riigi õigust tuleb asjas kohaldada. REÕS § 65 sätestab, et vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust. Hagejatel on Eesti Vabariigis kehtiv elukoht XXX. TsÜS § 14 lg 2 kohaselt võib elukoht üheaegselt olla mitmes kohas. Seega kuulub antud olukorras kohaldamisele Eesti Vabariigi seadusandlus.
24.Edasi menetleb kohus hagejate ülalpidamisnõuet vanavanemate vastu. Hageja I palub kostjatelt välja mõista elatis 272,76 eurot kuus alates 19.02.2025 ja hageja II palub kostjatelt välja mõista elatis 244,56 eurot kuus alates 19.02.2025.
25.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 2 järgi on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul ülalpidamist lähema astme sugulane enne kaugema astme sugulast. Juhul, kui vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada, annab lapsele ülalpidamist PKS § 106 lg 2 alusel ülalpidamist isik, kes seda on kohustatud tegema järgmisena. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus, kuid eelkõige peavad last ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus tuleb kõne alla siis, kui vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Muuhulgas võib vanavanemal
tekkida kohustus last ülal pidada siis, kui vanema vastu esitatud elatisnõue on kohtus rahuldatud ja temalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p-d 15 ja 18).
26.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -
XXX sündinud I. V. (endine M.) ema on V. V. ja isa on N. I. (endine M.) (dtl 10, uue nime andmise otsus);
-
XXX sündinud V. V. (endine M.) ema on V. V. ja isa on N. I. (endine M.) (dtl 9 ja 11, sünnitunnistus ja uue nime andmise otsus);
-
Lastevanemate abielu on XXX kohtuotsusega lahutatud (dtl 12, kohtuotsus);
-
Hagejad elavad koos emaga;
-
Kohtuotsusega 03.06.2024 mõisteti laste isalt välja I. kasuks elatis alates 14.02.2024 summas 350 eurot kuus ja V. kasuks elatis alates 14.02.2024 summas 290 eurot kuus (dtl 14, kohtuotsus);
-
Hagejad esitasid täitmisavaldused võlgniku N. I. vastu (dtl 17). Isal on poja I. ees võlg alates 14.02.2023 kuni 11.07.2024 summas 1714,82 eurot. Isal on tütre V. ees võlg alates 14.02.2024 kuni 11.07.2024 summas 1420,82 eurot;
-
Kohtutäitur algatas 22.07.2024 täitmisavalduste ja 03.06.2024 kohtuotsuse alusel täitemenetlused täiteasjades XXX ja XXX (dtl 22);
-
18.02.2025 esitas kohtutäitur M. R. teate täitmise võimatusest (dtl 24). Sissenõudja I. võla jääk on 1714,82 eurot. Laekumised puuduvad. Võlgnikul N. I. puudub vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata;
-
18.02.2025 esitas kohtutäitur M. R. teate täitmise võimatusest (dtl 27). Sissenõudja V. võla jääk on 1420,82 eurot. Laekumised puuduvad. Võlgnikul N. I. puudub vara ja nõudeõigused, millele sissenõuet pöörata;
-
Võlgniku N. I. vanemateks on L. I. ja S. M. (hagejate vanavanemad).
27.Kohus on tuvastanud, et hagejad on kostjate lapselapsed. Hagejate isa on N. I., kelle vanemad on kostjad. Harju Maakohtu 03.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr XXX on N. I.lt välja mõistetud I. kasuks igakuine elatis 350 eurot ja V. kasuks igakuine elatis 290 eurot (dtl 14, kohtuotsus). Viidatud otsuse alusel on algatatud täitemenetlused XXX ja XXX (dtl 22).
28.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas N. I.lt hagejate kasuks väljamõistetud elatise kättesaamine on võimatu ning kas hagejad on elatise kättesaamiseks kasutanud ammendavalt kõiki võimalusi.
29.Hagi kohtusse esitamise ajaks oli hagejate isal täitemenetlusest tulenev nõude jääk koos täitekuludega hageja I osas 2 196,72 eurot (dtl 24) ja hageja II osas 1 805,12
eurot (dtl 27). Kohtutäitur M. R. 18.02.2025 koostatud tõenditest (dtl 24-28) nähtuvalt leidis kohtutäitur, et hagejate isal puuduvad rahalised vahendid ja vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Seetõttu pidas kohtutäitur nõude rahuldamise perspektiivi täitemenetluses väikseks ja ebatõenäoliseks. Kohtutäitur on samades tõendites toonud välja, et hagejate isa ei oma töökohta, kinnisvara ega vallasvara. Hagejate isa omab 04.02.2025 seisuga 100% osalust I OÜ-s (XXX) osamakse suurus 1 EUR, millele on kohtutäituri K. P. avalduse alusel 05.02.2025 seatud täielik osa käsutamise keelumärge Aktsiaselts P (registrikood XXX) kasuks (täiteasi nr XXX). Võlgniku suhtes on Täiteja pankrotimenetluse infosüsteemist näha 15 menetluses olevat täiteasja (u 34 000 euro väärtuses kokku).
30.Kohtutäituri vastustest nähtuvalt ei ole hagejad kasutanud kõiki võimalusi N. I.lt elatise sissenõudmiseks. Eelkõige ei ole need võimalused ammendunud põhjusel, et hagejad ei ole taotlenud isalt täitemenetluses perioodilise elatisnõude täitmist, vaid nõudnud sisse üksnes tekkinud elatisevõlga. TMS § 132 lg 1 sätestab, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 1 1 näeb ette aga sissetuleku arestimisel erisuse, kui sissenõue pööratakse täitmisele lapse perioodilise elatisnõude sundtäitmisele suunatud menetluses. TMS § 132 lg 1 1 lubab kohtutäituril arestida ka kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust või kui sissetulek jääb alla selle, kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Ka kohtupraktikas on leitud, et pelgalt elatise võla olemasolu, kui elatist on võimalik kätte saada kuigi hilinemisega ning hageja seaduslik esindaja ei ole astunud kõiki samme, et survestada teist vanemat elatist tasuma, puudub alus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks (TlnRnKo 28.08.2024, 2-23-8376, p 41).
31.Kohtu hinnangul on kostjad menetluses tõendanud, et hagejate isa on asunud enda ülalpidamiskohustust hagejate ees täitma. 22.01.2026 toimunud kohtuistungil osales laste isa, kes andis kohtule selgitusi, mille kohaselt N. I. tasub hagejatele igakuiselt 650 eurot. Laste ema V. V. kinnitas, et alates mai kuust 2025.a. tasub laste isa 640 eurot kuus (vt istungiprotokoll). See, et hagejate isal on käimas veel teisi täitemenetlusi, ei ole kohtu hinnangul antud juhul määrav, kuna elatisnõue täidetakse TMS § 8 lg 2 kohaselt täitemenetluses eelisjärjekorras enne teisi nõudeid.
32.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejad ei ole kohtumenetluses tõendanud, et hagejatel on enda isalt ülemäära raske või võimatu ülalpidamist saada. Samuti ei ole hagejad kasutanud ammendavalt võimalusi enda isalt elatise sissenõudmiseks. Kohtutäituril on võimalik rakendada TMS § 132 lg 1 1 sätestatud meedet ning arestida vanema sissetulek suuremas ulatuses, mis võimaldaks katta ka hageja perioodilisi ülalpidamiskulusid. Kuna eeldus vanavanematelt elatise väljamõistmiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata väited ja tõendeid kostjate majandusliku seisundi kohta. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvalekaldumist ning hagi rahuldamata jätmise tõttu kulude lapse kanda jätmist. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi
kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.