hagi V. L. vastu elatise nõudes Hageja V. V. (isikukood XXX), hageja seaduslik esindaja A. V., lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (e-post: XXX) Kostja V. L. (isikukood XXX, epost: XXX) 21.01.2026
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista V. L.lt välja V. V. kasuks V. V. ülalpidamiseks elatis ajavahemiku 23.07.2025-21.01.2026 eest kokku 1800,70 eurot ning alates 22.01.2026. a kuni V. V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX igakuine elatis 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) ning millest on maha arvatud 40 eurot (50% lapse lapsetoetusest)).
3.Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette A. V.i pangakontole nr XXX, selgitusega: „V. V. elatis“, näidates ära kuu ja aasta, mille eest elatis tasutakse.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.V. V. (hageja) esitas 09.10.2025 Harju Maakohtule lepingulise esindaja kaudu hagi V. L. (kostja) vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt on hageja A. V.i ja V. L. ühine laps. Hageja elab alates 23.07.2025 isaga, kes hoolitseb hageja eest ning peab teda ülal. Kostja ei kasvata hagejat ega osale tema ülalpidamises. Hageja nõuab kostjalt elatist tagasiulatuvalt 23.07.202508.10.2025 ja edasiulatuvalt alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 301,74 eurot kuus. Kostja seisukoht
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et tal ei ole hetkel võimalik anda nõutud ulatuses ülalpidamist, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses ning ootab otsust kriminaalasjas. Kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ei ole kostjal võimalik töötada ega saada muud sissetulekut. Kostja soovib elatise maksmist edasi lükata kuni kostja tema vabanemiseni kinnipidamisasutusest ning sissetuleku taastumiseni. Kostja soovib ka tasaarveldada elatise nõuet. Kostja selgitab, et varasemalt hoolitses hageja eest kostja. Lapse isa ei maksnud elatist perioodil 28.01.2023-28.07.2025. Seetõttu soovib kostja elatise maksmise kohustust sama perioodi võrra edasi lükata. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib kohus mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
5.Hageja sünnitõendi ja Rahvastikuregistrist nähtuvate andmete põhjal loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostja laps. Vaidlus puudub, et hageja elab kostjast lahus. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
6.Hageja nõue on esitatud seaduses ettenähtud elatise alammääras. Kohtupraktika kohaselt ei ole miinimummääras elatise nõudmise korral vaja tõendada kulutuste kandmist.
7.Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg 2 alusel vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 sätestatud määra. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
8.Kostja ei ole vaidlustanud hagis nõutud elatise suurust ja perioodi. Kostja vastuväited tuginevad sellel, et tal ei ole kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ajutiselt võimalik ülalpidamist anda. Kostja on taotlenud elatise maksmise kohustuse edasilükkamist ning võtta elatise väljamõistmisel arvesse, et varasemalt ei andnud hageja isa hagejale ülalpidamist. Kohtu hinnangul ei ole taolised vastuväited elatise nõudele põhjendatud. Kohus ei saa alaealise lapse vanemat elatise tasumisest vabastada, samuti puudub seaduses võimalust lükata ülalpidamise kohustuse täitmist edasi mingi tingimuse saabumiseni. Kuna võlaõigusseaduse § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada, ei arvesta kohus asja lahendamisel ka kostja tasaarvestusavaldusega.
9.Kohus saab üksnes vähendada elatist alla seadusjärgse miinimummäära, kui esineb mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul taolise mõjuva põhjuse olemasolu põhistatud ega tõendatud. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kostja kinnipidamisasutuses viibimist ja sissetuleku puudumist. Lapsevanemal on aktiivne kohustus leida endale sissetulek, et lapsele ülalpidamist anda (PKS 102 lg 2 esimene lause). Senise kohtupraktika kohaselt ei vabasta kohustatud isikut elatise maksmisest see, et ta on vangistuses, samuti ei ole see aluseks elatise vähendamiseks alla seadusjärgset miinimummäära. Taolisele kohtupraktikale viitab näiteks kohaselt TrtRnKo 28.08.2024, 2-23-2186/67 Maakohus märkis õigesti, et asjaolu, et kostja kannab karistust, ei ole aluseks elatise tasumisest vabastamiseks ning et ka kinnipidamisasutuses on võimalik töötada. Samas tuleb nõustuda ka apellatsioonkaebuses märgituga, et vanglas viibides on kostja võimalused sissetulekut teenida oluliselt piiratumad. Kostja on alates 25. juunist 2024 määratud majandustööde abitööliseks tunnitasuga 0,74 eurot vastavalt töötatud tundidele.
Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kostja vanglas teenitav sissetulek ei ole elatise maksmiseks piisav, siiski alust elatise suuruse vähendamiseks. Kinnipidamisasutuses viibimine on tingitud eelkõige kostja enda käitumisest ning õigusvastasest tegevusest. Arvestada tuleb ülalpidamist saama õigustatud laste huve, kes vajavad ülalpidamist pidevalt, mitte alles kostja vanglast vabanemisel. Kui kostja ei saa vanglas viibimise ajal oma kohustust täita või ei saa seda teha nõutud ulatuses, tuleb tal seda teha tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile jooksvalt ülalpidamist ei andnud. Kohus nõustub eeltoodud lahendis sisalduva põhjendusega ning leiab, et kinnipidamisasutuses viibimist ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel. Seega ei saa kohus lugeda tõendatuks mõjuva põhjuse esinemist ega mõista elatist välja hageja poolt nõutust väiksemas ulatuses.
10.Samuti ei ole kostja tõendanud, et tema käsutuses ei ole muud vara, mille abil ta saaks maksta lapsele elatist, nt kinnisvara, väärtpabereid, väärisesemeid. Kostja on sealjuures jätnud täitmata kohtu nõude esitada teave ja tõendid enda varalise seisu kohta
11.Elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist enne kohtumenetlust ning pole seda asunud tegema ka kohtumenetluse ajal. Seega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ja hageja oli õigustatud kohtusse pöörduma. Kuna hageja on nõudnud elatist miinimummääras, siis on põhjendatud taolises igakuises summas elatise väljamõistmine kostjalt.
12.Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt, s.o ajavahemiku 23.07.202508.10.2025 eest igakuises summas 301,74 eurot. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole andnud hagejale ülalpidamist viidatud perioodil.
13.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Selguse mõttes arvestab kohus sissenõutavaks muutunud elatise välja kohtuotsuse kuupäeva seisuga. Seega rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 23.07.2025-21.01.2026 eest kogusummas 1800,70 eurot (5 kuud ja 30 päeva, igakuine elatis 301,74 eurot). Samuti mõistab kohus elatise välja alates 22.01.2026 igakuises summas 301,74 eurot, mis muutub iga aasta vastavalt baassumma, keskmise brutokuupalga ja lapsetoetuse suuruse muutumisele.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik Enely Sepp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.