Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja on XXXX omanik, kes vastavalt tema ja Tallinna Linna vahelisele rendilepingule nr XXXX on andnud linnale rendile XXXX kinnistul paiknevad korterelamud. Tulenevalt OÜ XXXX(reg.kood XXXX) ja AS XXXX(XXXXõigusjärglane) vahel sõlmitud kinnisvara haldus- ja hooldusteenuste osutamise lepingu punktist 3.2 kohustub AS XXXXesindama hagejat üürilepingute sõlmimise, täitmise ja lõpetamise küsimustes. Muude kohustuste hulgas esitab AS XXXXeluruumide üürnikele üüriarveid haldus- ja kommunaalteenuste eest OÜ XXXXnimel. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 10.02.2011 tähtajaline eluruumi üürileping nr XXXX Tallinnas XXXX, Tallinn paikneva eluruumi üürilevõtmiseks kuni 10.02.2014. Üürilepingu kohaselt asus kostja kasutama hagejale kuuluvat 66,4 m2 eluruumi. Lepingu p 6.1 kohaselt kohustub üürnik tasuma üürileandjale üüri, Lepingu p 6.2. kohaselt kandma kõik kõrvalkulud ja Lepingu p 17 kohaselt hüvitama kahju, mida ta eluruumile tekitab. 10.02.2011 sõlmiti üürilepingu eseme valduse üleandmise- vastuvõtmise akt, mille kohaselt anti kostja kasutusse puudusteta eluruum. 24.08.2014 sisenes politseipatrull XXXX korterisse korterist tuleneva kõrgendatud ohu tõrjumiseks valdaja nõusolekuta kolmanda isiku väljakutse alusel korrakaitseseaduse § 50 alusel, lõhkudes sisenemisel korteri välisukse. Sisenemise põhjuseks ukse lõhkumisega oli asjaolu, et korteris viibinud isikud, sh kostja, ust vabatahtlikult ei avanud. Ukse lõhkumisega tekitati hagejale kahju summas 1011.70 eurot, mis koosneb ukse asendamise ja uue ukseluku paigaldamise kuludest. Hageja vahetas ukse ja esitas kostjale tekitatud kahju hüvitamise nõude september 2014 üüriarves. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kahju on tekkinud politseipatrulli poolt ukse lõhkumise tagajärjel ehk teisiti öeldes ei kostja ega kostjaga koos korteris viibinud isik ust ei lõhkunud ja kahju ei tekitanud. Politsei kutsus kolmas isik, kartusest, et korteris on oht kostja elule või tervisele. Hagiavalduse lisaks nr 5 olevast ringkonnaprokuröri kirjast nähtuvalt sisenes politsei kostja koju KorS § 50 lg 1 p 1 ja p 2 on politseil õigus eluruumi siseneda, puudub aga õigusnorm, mis kohustaks eluruumi omanikul või eluruumis viibijal kodu ust öisel ajal avamast. Ei seadusest ega ka üürilepingust ei tulene üürnikule keeldu lubada tema kasutuses olevasse korterisse külalisi. Seega XXXXviibimine korteris ei kujutanud endast üürilepingu rikkumist. Üürilepingu rikkumiseks ei ole samuti üüritud korteri võtmete kolmanda isiku kätte sattumisest mitteteatamine üürileandjale. Eeldusel, et kostjal on kohustus korteri uks politseile avada ei saanud kostja enda väitel seda teha sest kartis XXXX, kes oli samal päeval sooritanud kuriteo kostja vastu ja kostjal oli alus teda karta. Kostja ei võinud ette näha, et XXXXkasutab korterit ilma kostja loata, et XXXXpärast kutsub kolmas isik politsei mis lõppkokkuvõttes viib ukse lõhkumiseni. Kostja hinnangul ei võinud ta seda ette näha ja tal puudud reaalne võimalus sündmusi mõjutada. Tema hinnangul on väidetav lepingu rikkumine vabandatav. Kostja kartis kurjategijat ja ei olnud kuriteo ohvriks langenuna võimeline ust avama. Asjaolu, et XXXXnäol on ohtliku ja ohvrite suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud

2 (5)

isikuga, on tõendatud süüdimõistva kohtuotsusega. Hageja on korteri välisukse asendanud. Seega peab hageja rahalist nõuet tõendama vastavate kuludokumentidega. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks väidetava kulu kandnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: • Hageja ja kostja vahel on alates 10.02.2011 tähtajaline üürileping XXXX tähtajaga 10.02.2014. • Lepingu üldtingimuste p 17 kohaselt: “Üürnik on tsiviilseadusandusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või Üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või Elamus viibiv isik tekitab Eluruumile või Elamu muudele osadele, s.h tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või haljastusele Elamu ümbruses“. • 24.08.2014 sisenes politseipatrull ukse lõhkumisega üüriesemeks olevasse korterisse seoses kolmanda isiku väljakutsega. Korteris viibinud kostja ja kolmas isik ei allunud politsei korraldusele avada uks. • Hageja nõudis 15.09.2014 ukse lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamist summas 1011,70 eurot koos käibemaksuga kostjalt. • Kostja ei ole kahju hüvitanud. Tallinna linna ja kostja vahel sõlmitud üürilepinguga kooskõlas osutas ja esitas arveid hooldus- ja kommunaalteenuste eest hageja. Selline oli pooltevaheline praktika (tl 59, 60) ning see vastas üürileandja tahtele (lk 21). Hageja on õigustatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest tasumisele kuuluvaid summasid nõudma VÕS § 80 lg 2 kohaselt. Kostja ei ole väitnud, et ukse parandamisega seotud kulutused ei ole Tallinna linna ja kostja vahelise üürilepingu mõttes hoolduskulutusteks või et hagejal puudub VÕS § 80 lg 2 ja lepingu alusel õigus parandamiskulutusi nõuda. Kohus loeb, et hageja on õigustatud isik parandamiskulude nõude esitamiseks. Hageja on esitanud lepingurikkumisest tuleneva kahju nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi. Hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): • kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; • hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Vaidlust ei ole selles, et kahju tekitanud sündmus – ukse lõhkumine politseinike poolt – leidis aset seetõttu, et kostja ei avanud politseile nende korraldusel ust. Korrakaitseseaduse § 50 lg 1 p 1 järgi oli politsei õigustatud eluruumi sisenema. Sellises olukorras oli kostjal kui üürnikul üürilepingu alusel VÕS § 276 lg 2 järgi kohustus võimaldada korrakaitsjatele ruumidesse

3 (5)

siseneda kõige vähem kahjustusi põhjustaval viisil – avades ukse. Kostja väitel ei saanud ta seda teha, sest ta oli langenud kolmanda isiku õigusvastase ründe ohvriks. Kohus loeb, et poolte esitatud vaidlustamata asjaolud täidavad kahjunõude eeldused ning kostja väidet tuleb hinnata vastuväitena, et kohustuse rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 lg 1 tähenduses. VÕS § 103 lg 1 tuleb kohaldada koos üürilepingu p-ga 17. Üürilepingu p 17 kohaselt üürnik on tsiviilseadusandlusega sätestatud korras kohustatud hüvitama kahju, mida ta ise, temaga koos elav isik või Üürniku või temaga koos elava isiku loal või kutsel Eluruumis või elamus viibiv isik tekitab Eluruumile või elamu muudele osadele, sh. tehnoseadmetele, heakorraobjektidele või haljastusele Elamu ümbruses. Kohus leiab, et VÕS § 103 lg 1 ja lepingu p 17 tuleb mõista selliselt, et üürnik kannab kolmanda isiku tegude eest vastutust siis, kui üüniku ja kolmanda isiku eriliste suhete tõttu oli kolmandal isikul võimalik ruumidesse pääseda oluliselt hõlpsamini kui võõral isikul. Kostja andis enda ja ründe toime pannud XXXX suhete kohta järgmisi ütlusi: „Ma tundsin teda juba lapsepõlvest, elasime ühes kandis toona. Vahepealset sidet meil polnud. Mai kuus vabanes vanglast ja otsis mind üles. Käis külas ja oli viisakas aga ühel hetkel hakkas vägivallatsema. Käis külas üle kümne korra. Raha ta ei toonud ja tööl ei käinud, samas olid kokkupuuted ka romantilised. Võtmed võttis Vaarmets ise ukse eest, täpselt ei mäleta kuupäeva vms, aga märkasin ühel hetkel et polnud enam võtmeid ja siis ei olnud ka teda. Võtmete võtmise ja rünnaku vahel olid mõned päevad või nädal. /---/ Ei. Me ei olnud majanduslikult seotud. Me ei ostnud ühiselt midagi. Kui mind kodus ei olnud, viis ta hoopis asju kodust ära. Andsin sellest ka politseile teada, aga seda ei fikseeritud. Ta murdis lahti ka seifi, see oli rünnakuga samal päeval. Kui ma nägin, et seif on lahti, ei saanud ma politseid kutsuda. Ta haaras telefoni minu käest. Ühel hetkel sain selle tagasi ja sain tütrega rääkida. Midagi ta mulle hüvitanud ei ole, tagasi tõi ainult sõrmused. Politsei tuli kohale, aga nad ootasid televisiooni tulekut ja ei tulnud korterisse. XXXX oli võimalus siis seal edasi-tagasi joosta.” Kohus leiab, et kostja selgituse alusel saab teha järelduse, et üüniku ja kolmanda isiku eriliste suhete tõttu oli kolmandal isikul võimalik ruumidesse pääseda oluliselt hõlpsamini kui võõral isikul. Seega ei saa kostja tugineda VÕS § 103 lg 1 järgi kohustuse rikkumise vabandatavusele. Ukse lõhkumisega tekitati hagejale kahju summas 1011.70 eurot, mis koosneb ukse asendamise (lk 57) ja uue ukseluku paigaldamise kuludest (lk58). Hageja vahetas ukse ja esitas kostjale tekitatud kahju hüvitamise nõude september 2014 üüriarves (lisa 8). Nõue on kajastatud arve real „siseukse vahetus“. Põhjendamatu on väide, et tõendamata on kulutuste tegelik kandmine. Vaidlust ei ole, et hageja parandas ukse ja kohus leiab, et hageja on oma tõendamiskoormuse täitnud. Põhjendamatu on väide, et kostjal puudub kohustus hüvitada kahju siis, kui kindlustuslepingu alusel on kindlustusvõtja kohustatud kahju hüvitama. Kindlustusleping ei oma tähendust kolmandate isikute kohustuste seisukohast. Hageja nõue lõppeks VÕS § 492 lg 1 järgi vaid siis, kui kindlustusvõtja oleks kahju juba hüvitanud ning nõue läheks seaduse alusel üle kindlustusvõtjale. Nimetatud asjaolu ei ole väidetud ega tõendatud. Kohus mõistab parandamiskulud kostjalt välja. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulud käesolevas hagimenetluses ja sellele eelnenud maksekäsu

4 (5)

menetluses Pärnu Maakohtus on nõudelt tasutud riigilõiv summas 200.00 eurot. TsMS § 163 lg 1 ja § 174 lg 1 kohaselt kohus mõistab menetluskulud kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.