4.Välja mõista Xxxx KORTERIÜHISTU XXXX kasuks menetluskulud 1 652 (üks tuhat kuussada viiskümmend kaks) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse
jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja liige. Vastavalt korteriühistu põhikirjale on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist.
2.Kostja ei ole tasunud ühtegi talle esitatud majandamiskulude arvetest alates 01.01.2014. Vastavalt hageja poolt kostjale saadetud arvetele on kostjal perioodil 01.01.201431.01.2016 tasumata 1 900,13 eurot. Kostjal olid tasumata ka enne 01.01.2014 esitatud majandamiskulude arved summas 3 955,93 eurot. Võlgnevuse tasus osaliselt kohtuotsuse alusel kostja ema Xxxx09.01.2014. Kostjal on tasumata ka majandamiskulud enne 01.01.2014 summas 455,93 eurot. Kostjal on majandamiskulude eest tasumata kokku 2 356,05 eurot. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi ja viivisemäära 0,07%, on seisuga 12.02.2016 kostja kohustatud maksma hagejale viivist summas 528,03 eurot.
3.Seoses kostja eluruumides olev temperatuuri vastavusega kehtestatud normidele märgib hageja, et Paldiski mnt 155 korterelamus on toimiv küttesüsteem ning kõik nimetatud elamu reaalosaks olevad eluruumid on soojusenergiaga varustatud. Hageja on taganud ja tagab kostjale soojusenergiaga varustamise teenust. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja ei ole oma vastuses adekvaatselt selgitanud, miks ta ei pea tasuma fonolukkude hoolduse ja remondi, halduskulu, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo, remondikulu, vee soojendamise, üldelekteri ja üldvee eest. Hageja on teinud kulutusi elamu majandamiseks, mille kostja on põhjuseta tasumata jätnud. Hageja leiab, et kostja poolt toodud põhjendused ei vabastada teda majandamiskulude tasumisest.
4.Tulenevalt eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 2 356,05 eurot ning viivis summas 528,03 eurot, kokku 2 884,08 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja on seisukohal, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on kulutanud korteriomanikelt ajavahemikus 2005 kuni 2012 kogutud raha asjadele (hoone ümbruses asuva haljastuse ulatuslik uuendamine, trepikodade värvimine jm), millele mõistlik omanik AÕS § 72 lg 5 ja VÕS § 7 mõttes ei ole oleks kulutanud, kui korteriomanike kaebuste põhjal on teada, et hoone tehnosüsteemid ei vasta nõuetele ega taga korteriomanikele (seal hulgas kostja) normaalseid ja seadusega sätestatud elamistingimusi. Hageja on oma otsese tegevuse ja tegevusetusega põhjustanud kostjale olulist kahju, mis väljendub ebamõistlikus suuruses kuludes, tervislikus kui ka moraalses kahjus.
6.Kostja pöördus korduvalt hageja esindaja poole ajavahemikus 2000 kuni 2004 ning juhtis hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et sügisest kuni kevadeni ei vasta tema eluruumides olev temperatuur kehtestatud normidele, mille kohta hageja esindaja kinnitas korduvalt suuliselt, et on probleemist teadlik, kuna sama probleemiga on hageja esindaja poole
pöördunud mitmed erinevad korteriühistu liikmed. Temperatuur kostja eluruumides on sügisel ja talveperioodil, kui väljas on ligikaudu – 21° C, mitte rohkem kui + 10° C. Olukord paranes mõnevõrra pärast seda, kui kostja 2003 aastal vahetas välja kõik korteris olevad aknad, millega saavutati keskmise temperatuuri kasv +1,5 kuni 2° C. Enne seda olid sügis-talvisel perioodil temperatuurid tavaliselt -1,5-2° C madalamad, kohati isegi ainult
+7° C.
7.Samuti kostja märgib, et trepikojas asuv vihmavee äravoolutoru on amortiseerunud ja suure ning tugeva vihma korral ujutab see trepikoja üle. Samuti on äärmiselt puudulik korteriühistu territooriumi hooldamine, mille eest hageja tasub teenustasu tunnihinna alusel kolmandale isikule, kelle suhtes korteriomanikud ei tea, kellega ja millistel tingimustel on teenuse osutamise leping sõlmitud. Trepikoja, milles kostja elab, vaheukse ukselink on purunenud kostja mälu järgi juba 2013 aastast alates. 2014 aastal avastas kostja abikaasa tilkumise WC ja vannitoa vahelises šahtis. Samuti on hoones ja kostja eluruumides tekkinud niiskuse tõttu hallitusseen, mis on ohtlik elule ja tervisele, ja mis on mõjutanud kostja tervist. Kostja heidab hagejale ette veel asjaolu, et hageja juhatus ei tee oma tööd ning korteriühistu koosolekuid kutsutakse kokku ebaseaduslikult. Kostja märgib, et 21. märtsil 2016 paigaldas AS Signaal korterelamu ette liikluskorraldusvahendi, millega keelatakse korteriomanikel parkimine LS § 64 kohaselt õuealal, mida on kõik korteriühistu liikmed kasutanud parkimiseks juba enam kui 20 aastat. Kostja märgib, et senini on esitamata 2012 ja 2014 majandusaasta aruandeid, olulise hilinemisega esitati 2011 ja 2013 majandusaasta aruanded. Seega ei ole kostjale osutatud teenust, mille eest kostjale hageja poolt arveid esitatakse ja seda juba enam kui 15 aasta jooksul, mil kostja on antud korteris elanud ja mille omanik kostja on. Kõik tööd, mis teostatakse, on läbi viidud juhatuse otsuse alusel, korteriühistu liikmetel puudub igasugune ülevaade sellest, millised on olnud pakkumised, kes on pakkumised esitanud – olukord ja asjaolud, mis on korteriomanike otsustuspädevuses. Kostja leiab ka, et hageja tegevusetuse tulemusena on põhjustatud olulist kahju tervele hoonele kui ka kostja korteriomandile.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2 356,05 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 528,03 eurot seoses asjaoluga, et kostja ei ole tasunud XxxxTallinn asuva korteri majandamis- ja kommunaalkulusid 01.01.2014 – 31.01.2016. Kostja leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole kostjale arvetel kajastatud teenuseid nõuetekohaselt osutanud, eelkõige ei ole talle kütteteenust osutatud, seega ei tee hageja enda tööd korrektselt.
10.Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Ka hageja põhikirja punkt 19 alapunkt 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (tlk 2432).
11.Hageja on kostjale esitanud arved alates 01.01.2014 kuni 01.01.2016 seoses kostja poolt tarbitud teenustega (tlk 35-59), millest kostja on hagejale jätnud tasumata 2 356,05 eurot (võlgnevuse aruanne, tlk 33). Kostja leiab, et tal puudub kohustus eelnimetatud perioodi eest arveid tasuda, kuna hageja ei ole talle nõuetekohaselt kõiki teenuseid osutanud – kostja
korteri temperatuur ei vasta keskmisele tasemele, trepikojas on katkine vihmaveetoru, hoone tehnosüsteemid on amortiseerunud, territooriumi hooldamine on puudulik, vaheukse lingid on purunenud jne.
12.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja poolt perioodil 01.01.2014 kuni 01.01.2016 esitatud arvetel kajastatud summad kuuluvad kostjalt KOS § 13 lg 1 alusel väljamõistmisele.
13.Hageja on arvetel kajastatu kohaselt nõudnud kostjalt igakuiselt tasumist fonolukkude hoolduse ja remondi, halduskulude, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo, remondikulude, vee soojendamise ja üldelektri eest (tlk 35-59). Hageja on tõendanud teenuste eest tasumist AS-ile Tallinna Küte ja AS-ile Tallinna Vesi (tlk 60-64). Kostja on 06.09.2016 istungil märkinud, et ei ole kütteteenust saanud. Samuti toob kostja välja, et hageja juhatus ei ole enda töid nõuetekohaselt täitnud – kostja korter on rõske, hallitab ning torud tilguvad läbi jne. Kostja on kohtule esitanud fotod digitaalsest termomeetrist (tlk 78), trepikojast ja sellel asuvast veetorust (tlk 79-80), hallitusest kostja korteris (tlk 99), trepikoja vaheukse seisukorrast (tlk 100), vannitoa veekahjustusest (tlk 101), niiskuse mõõtetulemusest (tlk 102), parklast (tlk 104) ja lume koristamise kvaliteedist (tlk 105-106).
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
15.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja kohtule esitatud tõenditega (fotod) piisavalt tõendanud enda vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Nimelt ei ole kostja poolt esitatud fotode pinnalt võimalik kostja väidetud asjaolusid tõendatuks lugeda, kuna kohtul ei ole võimalik esitatud fotode pinnalt tuvastada, kus, millal ja millistel asjadel vastavad fotod tehtud on. Hageja on tõendanud kütteteenuse eest tasumist teenuseosutajale (AS-ile Tallinna Küte), mistõttu puudub alus arvata, et kostja vastavat teenust saanud ei ole. Kostja ei ole ka kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuval oleks kostja vaidlustanud hageja üldkoosolekuid või esitanud hagejale pretensioone seoses kostja korteriomandi ja maja seisukorraga. Samas puudub vaidlus küsimuses, et kostja korter on võrdlemisi kehvas seisus, mis võib põhjustada asjaolu, et soojus ei püsi korteris sees. Seega asjas esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja ei ole kütteteenust saanud või hageja ei ole tööülesandeid nõuetekohaselt täitnud, st ei ole arvel kajastatud teenuseid kostjale osutanud.
16.Kohus on kostjale selgitanud, et kuna kostja on asunud seisukohale, et hageja on talle kahju põhjustanud, tuleb kostjal kahjuhüvitise väljamõistmiseks esitada hageja vastu nõue. Kohus on kostjale 11.04.2016 e-kirjaga andnud tähtaja vastuhagi esitamiseks (tlk 87), kuid kostja ei ole seda teinud. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata kostjale väidetavat kahju tekkimist või vastava kahju ulatuse võrra hageja nõuet vähendada.
17.Eeltooduga on kohus seisukohal, et kostja on põhjendamatult keeldunud hagejale tasumast majandamiskulude, sh kütteteenuse eest, kuna kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et hageja ei ole kostjale majandamiskuludega kaasnevaid teenuseid osutanud. Hageja on omakorda tõendanud, et ta on kostjale vastavaid teenuseid osutanud ja selle kohta arved esitanud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjal on KOS § 13 lg-e 1 ja 2 alusel kohustus tasuda hagejale põhivõlgnevus summas 2 356,05 eurot.
18.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb hageja kostjalt ka KÜS § 7 lg 4 ja hageja põhikirja punkt
19 alapunkt 4 (tlk 26) alusel viivise väljamõistmist 0,07% päevas perioodil 31.01.2014 – 31.01.2016 528,03 eurot. Kuivõrd kostja ei ole viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et viivis summas 528,03 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
19.Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2 356,05 eurot ning viiviseid seisuga 31.01.2016 summas 528,03 eurot, kokku 2 884,08 eurot.
20.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 2 884,08 eurot. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, tuleb tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 1 377 eurot ja riigilõivu 275 eurot.
25.Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 84,70 eurot (tlk 1) ning hagiavalduse esitamisel 190,30 eurot (tlk 69), kokku 275 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 275 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
26.Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal tõendite kogumiseks ja korrastamiseks, hagiavalduse koostamiseks, ülevaatamiseks ja kohtule edastamiseks 4,5 tundi (tlk 18-21), kostja seisukohaga tutvumiseks, analüüsimiseks ja hageja 04.04.2016 arvamuse koostamiseks 3 tundi (tlk 73-77, 83-85), kostja seisukohaga tutvumiseks ja analüüsimiseks ning hageja 09.05.2016 arvamuse koostamiseks 3 tundi (tlk 89-98, 113116), istungiks ettevalmistumiseks ning istungil esindamiseks 3 tundi (161-162). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 13,5 tunni ulatuses.
27.Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuna hageja esindaja on kinnistanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ega saa
tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 85 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 13,5 tundi ja töötunni hind 85 eurot (ilma käibemaksuta) on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 377 eurot (koos käibemaksuga).
28.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 1 652 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust summas 1 377 eurot ja riigilõivust 275 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asjas toimunud istungit, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.