Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Võlgnik XXXXAS esitas Harju Maakohtule 17.06.2016.a avalduse pankroti välja kuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder-i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik XXXXAS on asutatud 19.10.1998 ja registreeritud äriregistris registreerimisnumbri XXXX all. Endiseks ärinimeks on Osaühing XXXX. Äriühingu peamisteks tegevusaladeks on ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Ajutise halduri nimetamise seisuga on võlgniku majandustegevus aktiivne. Võlgniku tegevus toimub täies mahus. Äriühingu aktsiakapitali suuruseks on 70 400 eurot. Võlgniku aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris alates 28.11.2002. Võlgniku omanikeks on 05.09.2016.a seisuga XXXX OÜ (rk XXXX), kokku 10 000,00 lihtaktsiat (osalus 9,0909%) ja XXXX(ik XXXX), kokku 100 000,00 lihtaktsiat (osalus 90,9091%). Võlgniku audiitoriks on alates 26.04.2010 XXXX. Võlgniku raamatupidamise dokumendid asuvad OÜ-s XXXX (XXXX). Raamatupidamise dokumendid Soome ja Rootsi tööde osas asuvad võlgniku tegevuskohas. Pankrotimenetluse käigus võlgniku juhatuse liikme poolt antud selgitustest tunnistab võlgnik maksejõuetust. Võlgniku seadusliku esindaja hinnangul on võlgniku maksejõuetus põhjustatud

üldisest majanduskeskkonnast ehitussektoris, mis Eestis, Soomes, Rootsis ja kogu EU-s ning maailmas on madalal tasemel. Lisandunud on uudse infotehnoloogia ja projekteerimistarkvara kasutamine, selle omandamine ja töötajate koolitamine, mis omakorda vajab täiendavalt suuri investeeringuid. 2014 ja 2015 on võlgnik teinud investeeringuid arvutite riistvarale ja inseneritöö tarkvarale, töötajate täiendkoolitusele ja töötervishoiule. 2015 valmisid suuremad projekteerimistööd Soomes, Eestis, Ugandas ja Rootsis, kuid tänaseks on oluliselt vähenenud töösolevate objektide maht ning ei ole ette näha uute objektide tulekut piisavas mahus. Arvestades varasemat tellimuste suurusjärku on ka töötajate arv viimasel kahel aastal kasvanud (2013 aastal 40% ja 2014 aastal 33%, mis on kaasa toonud ka märgatavalt suurenenud palga- ja maksukulu tõusu. Tegemist on pikema aja jooksul majandustegevuses osalenud ettevõttega, mis on kasvanud oma tegevusala arvestades Eesti Vabariigi mõistes suureks ettevõtteks koos suurte halduskuludega. Võlgniku tegevus on seejuures olnud 2015 majandusaastal kahjumlik ja arvestades perspektiive turul ei ole võimalik sama äriplaani alusel võlgniku tegevust lähitulevikus selliselt kasumlikuks muuta, et varasemad kahjumid katta. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: Swedbank AS, konto nr XXXXXXXXXXXXXXXX, 0,00 eurot; konto nr XXXXXXXXXX, 451,32 eurot; AS SEB Pank konto nr XXXXXX, 199 910,84 eurot, 6 516,23 USA dollarit, 30 837,53 Norra krooni, 8 908,36 Rootsi krooni, konto nr XXXXXXXXXXXX, 6 323,90 eurot; DNB Pank, konto nr XXXXXXXXXX, 0,00 eurot; Nordea Bank AB Eesti filiaal, konto nr XXXXXXXXXXX, 332,26 eurot, konto nr XXXXXXXXXXXXXX, 0,85 SEK, kont nr XXXXXXXXXXXXX, 0,00 Norra krooni, konto nr XXXXXXXXXXXXXXX, 0,00 USA dollar. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kokku rahalised vahendid krediidiasutustes: 210 961,48 eurot. Võlgniku kassajääk on seisuga 31.05.2016.a. summas 257,37 eurot. 30.06.2016.a. seisuga on rahalisi vahendeid aruandvate isikute käes summa 3 091,36 eurot. Lähtudes võlgniku antud teabest arvestab ajutine haldur käibevara summaks 861 609,00 eurot. Võlgniku põhivara jääkmaksumus on seisuga 30.06.2016.a. summas 120 203,00 eurot. Põhivara koosneb sõidukitest, arvutitest, mööblist ja seadmetest. Võlgnikule nimele on registreeritud järgmised sõidukid: Mazda M1, reg.nr-ga XXXX, esmane registreerimine 2008. Sõiduk on võõrandatud 12.12.2014, uus omanik XXXX OÜ; Toyota RAV4, reg.nr-ga XXXX, esmane registreerimine 1999; sõiduk 04.09.2014 registrist kustutatud võõrandamisega, registrimärk tagastatud; Toyota Avensis, reg.nr-ga XXXX, esmane registreerimine 2007. Sõiduk 01.09.2014 registrist kustutatud võõrandamisega, registrimärk tagastatud.; Toyota Avensis, reg.nr-ga XXXX, esmane registreerimine 2005. Sõiduk 26.08.2014 registrist kustutatud võõrandamisega, registrimärk tagastatud. Toyota Avensis, reg.nr-ga XXXX, esmane registreerimine 2006. Sõiduk 26.08.2014 registrist kustutatud seoses võõrandamisega, registrimärk tagastatud; Toyota Avensis, reg.nr-ga XXXX, esmane registreerimine 2005. 11.08.2016 on seatud keelumärge Harju Maakohtu 09.08.16 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-169462. Võimalik väärtus ca 2 700,00 eurot; Toyota Avensis, reg.nr-ga XXXX, esmane registreerimine 2008. 11.08.2016 on seatud keelumärge Harju Maakohtu 09.08.16 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-16-9462. Võimalik väärtus ca 2 000,00 eurot. Võlgnik ei ole omanik teistes Eesti äriühingutes. Võlgniku teabenõude vastuse kohaselt on võlgnik tütarettevõtte AS XXXXainuomanik Norras, registrikood nr XXXX. Nimetatud äriühingul varad

puuduvad. Võlgniku nimel on registreeritud kaubamärk „XXXX“, registreeringu number 42693, registreerimise kuupäev 29.06.2006 kuni 29.06.2026. Võlgniku esindaja hinnangul on kaubamärgi realiseerimisväärtus 0,00 eurot. Maksu-ja Tolliameti 30.08.2016 vastuse kohaselt on Maksu-ja Tolliamet otsustanud võlgniku pangakontolt arestikorralduse tulemusena laekunud summa tagastada, kui kuulutatakse välja ettevõtte pankrot. Seega võib ajutine haldur arvestada võlgniku varalist olukorda hinnates antud summaga 85 875,55 eurot. Halduri hinnangul võib teadaoleva vara väärtus olla kokku ca 1 306 997,50 eurot. Kinnistusraamatu andmeil kinnistud puuduvad. Võlgnikul on hankijate ees kohustusi 29.08.2016.a. seisuga summas 227 232,36 eurot. Võlgniku lühiajalised laenud ja võlakirjad kokku on summas 1 606 564,00 eurot. Võlgnikul on kohustusi töötajate ees 31.07.2016 seisuga summas 60 896,27 eurot. Võlgnikul on täiendavalt kohustused tulenevalt võlgnikule tasutud ettemaksust summas 6 362,00 eurot, muud võlad summas 313 451,00 eurot, kokku 319 813,00 eurot. Maksu- ja Tolliameti 11.08.2016.a. maksuvõla tõendi kohaselt on võlgniku maksuvõlg 148 571,40 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 3 891,35 eurot, kokku on maksuvõla suuruseks 152 462,75 eurot. Võlgnikuga on seotud kohtuvaidlused, millest võivad tekkida täiendavad kohustused. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele on võlgniku suhtes toimumas üks täitemenetlus. Halduri hinnangul võib teadaolevad kohustusi olla kokku summas 2 368 637,20 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses 1 306 997,50 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 2 368 637,20 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevust ei ole peatatud ja hetkel on kavas pankrotimenetluse käigus vastava tervendamisplaani väljatöötamine. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXXAS pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder-i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri aruande kohaselt on võlgnikul XXXXAS kohustusi vähemalt 2 368 637,20 eurot. Võlgnikul on vara väärtuses 1 306 997,50 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 kg 3 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on kaalumisel ettevõtte tervendamisplaan. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXXX. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 2880 eurot + käibemaks ja kinnitada kuludeks 36 eurot + käibemaks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 2880 eurot + käibemaks ja kinnitada kuludeks 36 eurot + käibemaks. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.