Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-23-11854 15. detsember 2025, Narva
Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
N K hagi D K vastu elatise nõudes 2520 eurot (280 × 9) Hageja N K (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja E S (isikukood XXX) Kostja D K (isikukood XXX) Hagimenetlus
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse
Tsiviilasi nr 2-23-11854
esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-23-11854
tsiviilasja nr 2-23-11854 menetluse ajal N K ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus alates kohtumääruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks E S pangakontole nr XXX.
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seeläbi tuleb seda rahuldada osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida antakse PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Alates 1. jaanuarist 2022 ei ole enam ühtset miinimumelatise suurust, vaid igakuine elatis arvutatakse PKS § 101 alusel, mis võib iga lapse puhul olla erinev, kuna PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (Riigikohtu 31.03.2025. a otsus 2-17-6713/196, p 34; 22.06.2022. a otsus 2-19-19160/42, p 14). PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (lg 2). Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (lg 4). Vanem ei pea Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (lg 5). Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (lg 6). Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (lg 7). 3(6)
Tsiviilasi nr 2-23-11854
Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Sama paragrahvi lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot alates 1. jaanuarist 2023. Hagi esitades nõudis hageja kostjalt elatist 280 eurot kuus alates 2023 juulist. Hageja 2. novembri 2023. a kirjas üle täpsustas, et soovib elatisraha seaduses sätestatud suuruses. Ajavahemikul 1. aprillist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 oli elatise suurus 260,33 eurot PKS § 101 alusel. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ei viibinud kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, seega ei ole alust vähendada elatise suurust PKS § 101 lg 6 järgi. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi eelduslikult sama sätte alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13 teine lõik ja seal viidatud kohtupraktika). Kuna hageja nõudis ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 2. novembrini 2023 elatist suuremas ulatuses kui PKS §-i alusel väljaarvutatud miinimumsuurus, pidi ta oma kulutuste suurust tõendama. Hageja ei ole esitanud tõendeid kulutuste suuruse kohta, mis ületavad PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäära. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja elab kostjast lahus. Ka puudub vaidlus, et kostja ei tasunud hagejale elatist alates 1. juulist 2023, seega on kostja rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Elatise tagasiulatuvalt välja mõistmist võimaldab PKS § 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et kuna kostja ise tunnistab, et ei tasunud hagejale elatist alates 2023. a juulist, siis põhjendatud on hageja elatise nõue alates 1. juulist 2023 ning seda üksnes PKS § 101 alusel väljaarvutatud suuruses. Kostja oli nõus tasuma 2023. a juuli ja augusti eest elatist 230 eurot iga kuu. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS §-s 102 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lg-st 2 nähtub, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on Tsiviilasi nr 2-23-11854 6 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. 4(6)
Tsiviilasi nr 2-23-11854
Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kostja oleks töövõimetu või tal oleks teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Toodu alusel leiab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja elatist PKS § 101 alusel väljaarvutatud suuruses alates 1. juulist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20. Septembril 2038 alljärgnevalt: - ajavahemikul 1. juulist 2023 kuni 31. märtsini 2024 – 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 50,55 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1685 × 0,03 (3%)) = 300,33 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - ajavahemikul 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025 – 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 54,96 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1832 × 0,03 (3%)) = 327,72 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - ajavahemikul 1. aprillist 2025 kuni 31. märtsini 2026 – 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (viimane keskmine brutokuupalk 1981 × 0,03 (3%)) = 341,74 eurot – 40 eurot (pool lapsetoetusest 80 eurot); - PKS § 101 alusel võib väljaarvutatav elatise suurus muutuda tulenevalt baassumma indekseerimisest ja perekonnaseaduse § 101 lg-te 3 ja 4 kohasest brutokuupalga muutusest alates
Hagi tagamise tühistamine Kohus 3. novembri 2023. a määrusega tagas hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-2311854 menetluse ajal N K ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Elatis kanda iga kuu 10. kuupäevaks E S pangakontole nr XXX. TsMS § 445 lg 2 järgi, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu 5(6)
Tsiviilasi nr 2-23-11854
tühistamist. Kohus on seisukohal, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada, kuna see on seatud tsiviilasja menetluse ajaks ning ei ole vajalik kohtulahendi täitmiseks. Pärast kohtuotsuse jõustumist tuleneb elatise maksmise kohustus kohtuotsusest.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.