Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 1 (4)
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.OÜ XXXX(hageja) esitas 09.02.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(võlgnik, kostja I) vastu. Asi anti hagimenetluses menetlemise jätkamiseks üle Pärnu Maakohtule. Hageja esitas 11.04.2016 Pärnu Maakohtule hagi XXXXja XXXX(kostjad) vastu. 29.04.2016 kohtumäärusega edastas Pärnu Maakohus asja alluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.30.06.2016 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 14.07.2016 esitasid kostjad vastuse hagile (tl 92, 93). Kostjad nõuet ei tunnista ja paluvad kohaldada nõude aegumist. Kostja I ei ole hagejale ühtegi makset teinud, seetõttu lõppes kohtusse pöördumise tähtaeg 31.12.2015, sest maksegraafikujärgne viimane makse pidi toimuma 10.05.2012. Kostja II suhtes tuleks aegumist kohaldada viimasest maksest 15.01.2013, mistõttu lõppes kohtusse pöördumise tähtaeg 14.01.2016. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja kohtule 09.02.2016, seega tähtaega ületades. Kostjate vastu esitatud nõuded on aegunud. 25.07.2016 esitas hageja kohtule seisukoha aegumise osas (tl 96, 97). Hageja on seisukohal, et nõue aegub 10 aastaga. Hageja hinnangul on kostjate käitumine sihilik ja tahtlik. Kostjad ei eita, et võlg on tasumata, järelikult on nad jätnud tahtlikult tasumata. Kostjad olid teadlikud maksmise kohustusest. Hageja sõlmis kostjaga 2012. aasta lõpus suulise kokkuleppe maksegraafiku ajatamiseks, nii et makstakse väiksemate summade kaupa ning pikema aja jooksul. Seda tõendavad kostja II poolt tasutud kaks viimast makset – 16.10.2012 tehtud makse ja 15.01.2013 tehtud makse. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 sätestab, et kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostjad on esitanud kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks, sest kostjate hinnangul on hageja nõuded aegunud. Hageja nõue kostja I vastu tuleneb 08.08.2011 sõlmitud järelmaksulepingust ja kostja II vastu 08.08.2011 sõlmitud järelmaksulepingust ja käenduslepingust (tl 78-80, lepingud tl 39-44). Makseid tuli teha vastavalt maksegraafikule. Kohtule esitatud maksegraafiku kohaselt oli viimase osamakse tähtaeg 10.05.2012 (tl 18, 38). Kostja II teostas hagejale viimase makse 15.01.2013.
4.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 154 lg 1 sätestab, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. 2 (4)
Kohtule tõendina esitatud maksegraafiku kohaselt tuli järelmaks tasuda osade kaupa ja viimase osamakse tasumise tähtajaks on maksegraafikus märgitud 10.05.2012. Seega muutus viimane osamakse sissenõutavaks aastal 2012 ning aegumistähtaeg kestusega kolm aastat hakkas TsÜS § 154 kohaselt kulgema 1. jaanuaril 2013. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja I vastu 09.02.2016. Seega aegus hageja täitmisnõue kostja I vastu TsÜS § 146 lg 1 ja § 154 järgi 31. detsembril 2015 kell 00.00.
5.Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (TsÜS § 158 lg 1, 2). Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt teostas kostja II (käendaja) viimase makse hagejale 15.01.2013. Seega 01.01.2013 alanud 3-aastane aegumistähtaeg katkes TsÜS § 158 lg 1 järgi 15.01.2013 ning algas 16.01.2013 uuesti. Pärast uuesti algamist oleks aegumistähtaeg lõppenud 18.01.2016 (16.01. ja 17.01. olid puhkepäevad, TsÜS § 136 lg 8). Hageja esitas kostja I vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 09.02.2016 ja kostja II vastu esitas hageja hagiavalduse 11.04.2016. Seega on hageja täitmisnõue kostja II vastu TsÜS § 158 lg 1, 2, § 136 lg 8 järgi aegunud 18.01.2016 kell 00.00.
6.Hageja on välja toonud, et kostjate käitumine on olnud tahtlik. Hageja viitab TsÜS §-le 146 lg 4, mis sätestab, et nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kohus selgitas 24.08.2016 kirjaga hagejale, et kostjate tahtlust TsÜS § 146 lg 4 mõttes ei saa tuletada ainuüksi asjaolust, et hageja nõudis kostjatelt aastate jooksul pidevalt laenu tagastamist, kuid kostjad oma kohustust ei täitnud (tl 104, 105). Kohus selgitas pooltele TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud „tahtluse“ mõistet. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. TsÜS § 146 lg-s 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 32-1-79-09, p 11). Kohus määras hagejale tähtaja asjaolude välja toomiseks, millest nähtub iga kostja puhul eraldi, kuidas kostjad oma kohustusi tahtlikult rikkusid. Kohus selgitas hagejale, et nende asjaolude osas on hagejal ka tõendamiskoormis (tl 104, 105). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et kostjad on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. 15.06.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud, et põhivõla ja intresside sissenõutavaks muutumise aega näitab maksegraafik, kus on toodud kuupäevaliselt osamaksete tähtajad. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostjate kohustus muutus sissenõutavaks muul ajal kui maksegraafikus märgitud ajal. Hageja on seisukohal, et leping ei ole lõppenud ega aegunud vastavalt lepingu punktile 10.1. lepingu p 10.1. sätestab: „Leping lõpeb Võlgnevuse ja muude võlasummade (Viivis. Leppetrahv) 3 (4)
täieliku ja tingimusteta tasumisega Müügifirmale ning Lepingu lisa nr 4 allkirjastamisega.“ Nimetatud punktis ei sisaldu kokkulepet aegumise kohta.
7.Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et nõue kostjate vastu on aegunud, siis jätab kohus hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Kohus jätab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad ei ole määratud tähtaja jooksul kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.