B2 Impact OÜ hagi R. K. P. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4242,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja A. V. Kostja: R. K. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja T. T.
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi R.-K. P. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt R. K. P. (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks Esto AS ja kostja R.-K. P. vahel 09.02.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 8412767739 tulenev põhivõlg 2356,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 286,28 eurot ning sissenõudekulud 35 eurot.
3.Jätta menetluskulud 63% ulatuses R. K. P.i ja 37% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4.Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 510 eurot ja mõista kostjalt R. K. P. (isikukood XXX) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja 63% hageja menetluskuludest ehk 321,30 eurot. Kostja R. K. P.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-24-132347 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 10.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3753,68 euro saamiseks. Kohus tegi 11.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 06.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 27.01.2025 (täiendatud 28.01.2025) Harju Maakohtule hagi R.-K. P. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Esto AS (esialgne krediidiandja) ja kostja R. K. P. vahel 09.02.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 8412767739 tulenevat põhivõlgnevust 2833,48 eurot, intresse 355,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 1018,60 eurot ning võla sissenõudekulu 35 eurot.
4.Kostja ja Esto AS sõlmisid 09.02.2023 krediidilepingu nr 8412767739 tähtajatu krediidilimiidiga 4000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 45,09% aastas: krediidisumma 4000 eurot 12 kuuks, intressimäär 37,80% aastas, viivisemäär 37,80% aastas.
5.Kostja sai perioodil 09.02.2023 kuni 29.03.2023 krediiti kokku 4020 eurot.
6.Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast.
7.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1663,97 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 586,52 eurot, intressi katteks 990,72 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 46,73 eurot ja meeldetuletuskirja tasu katteks 40 eurot.
8.Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.02.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 30.01.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o osaliselt 15.11.2023 (148,11 eurot) ja 15.12.2023 (182,49 eurot) maksega ning täielikult 2
2-24-132347 15.01.2024 (351,78 eurot) maksega. Esialgne võlausaldaja ütles 14.02.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
9.Esto AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 11.03.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ).
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
10.1.põhivõlg 2833,48 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 4020 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 586,52 eurot ja pärast lepingu lõppemist 600 eurot – kokku summas 1186,52 eurot;
10.2.intressid 355,62 eurot, s.o intressimääraga 37,80% aastas (kogunenud intress 1346,43, millest maha arvestatud tagasimaksed intressi katteks 990,72 eurot);
10.3.sissenõutavaks muutunud viivised 1018,60 eurot (põhivõlgnevuselt 2833,48 eurot alates 15.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 27.01.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 37,80% aastas;
10.4.võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 25.06.2024 kiri 25 eurot; 09.07.2024 kiri 5 eurot; 14.08.2024 kiri 5 eurot.
11.Hagiavalduse kohaselt on 09.02.2023 sõlmitud krediidilepingu nr 18412767739 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500 eurot, finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot), maksehäireregistris (creditinfo.ee ja krediidiregister, mille kohaselt maksehäired ja täiendavad kohustused puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 2457,65 eurot. Hageja selgitab, et vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile, arvestades et minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast, st intress on ca 132 eurot (4000 eurot x 0,11% x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 66,66 eurot (4000/60), seega kokku on kuumakse ca 198,66 eurot. Krediidiandja võttis krediidiotsuse tegemisel arvesse Maksu- ja Tolliametis avaldatud netosissetuleku 2457,65 eurot ning kohustused kokku 945 eurot (kostja avaldatud finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot + puhver 45 eurot (5% kohustustest, ootamatute kulude katteks)). Lepingujärgne tagasimakse oli ca 198,66 eurot. Kostjal jäi vaba raha peale kõigi kohustuste tasumist ca 1358,99 eurot. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
12.Hageja esitas ühes hagiavaldusega 27.01.2025 (täiendatud 28.01.2025 ja 12.02.2025) ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2356,03 eurot (väljastatud krediit 4020 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 1663,97 eurot), sissenõutavaks muutunud viivised 286,28 eurot (s.o põhivõlalt 2356,03 eurot alates 15.02.2024 kuni 12.02.2025 VÕS § 113 lg 1 määras) ning võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
13.Hageja selgitab, et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta 3
2-24-132347 tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Arvestades, et kostjale tehti viimane krediidi väljamakse 29.03.2023, mil krediidijääk oli 3973,27 eurot (4020 eurot – kuni 02.03.2023 tagasimaksed kokku 46,73 eurot), mis tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud 15.04.2023 igakuiste võrdsete maksetega (3973,27/12=331,11 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem, st 15.03.2024. Kostja on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid kokku 1617,24 eurot, see tähendab nõude ümberarvestuse korral on tasutud täielikult kuni juuli 2023 osamakseni (kokku 1324,44 eurot) ja osaliselt august 2023 osamaksest (s.o 292,80 eurot). Seega enne lepingu ülesütlemist, s.o 14.02.2024, oli kostja viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, st osaliselt 15.08.2023 ning täielikult 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024 osamaksetega, mistõttu on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. 14.Kostja esitas 12.02.2025 vastuse, milles tunnistas võlgnevust hageja ees ning tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
15.Kohus andis 13.02.2025 määrusega pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 21.02.2025. Pooled ei ole kohtu määratud tähtajaks kohtule kompromissi esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise ja sissenõudekulude nõude osas vastavalt ümberarvutusele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
17.Kohus tuvastab, et kostja ja Esto AS sõlmisid 09.02.2023 krediidilepingu nr 8412767739 tähtajatu krediidilimiidiga 4000 eurot (dtl 60 jj) ja kostja sai perioodil 09.02.2023 kuni 29.03.2023 krediiti kokku 4020 eurot (dtl 68-88) ning tegi tagasimakseid kokku 1663,97 eurot (dtl 89-91). Kostja ja Esto AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et Esto AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 11.03.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ) (dtl 98-100).
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
19.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
20.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 4
2-24-132347
21.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmete alusel.
22.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
23.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
24.Hagiavalduse kohaselt on 09.02.2023 sõlmitud krediidilepingu nr 18412767739 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 2500 eurot, finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot), maksehäireregistris (creditinfo.ee ja krediidiregister, mille kohaselt maksehäired ja täiendavad kohustused puudusid) ning Maksu- ja Tolliametis avaldatud andmetest. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 2457,65 eurot. Hageja selgitab, et vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile, arvestades et minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast, st intress on ca 132 eurot (4000 eurot x 0,11% x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 66,66 eurot (4000/60), seega kokku on kuumakse ca 198,66 eurot. Krediidiandja võttis krediidiotsuse tegemisel arvesse Maksu- ja Tolliametis avaldatud netosissetuleku 2457,65 eurot ning kohustused kokku 945 eurot (kostja avaldatud finantskohustused 400 eurot ja majapidamiskulud 500 eurot + puhver 45 eurot (5% kohustustest, ootamatute kulude katteks)). Lepingujärgne tagasimakse oli ca 198,66 eurot. Kostjal jäi vaba raha peale kõigi kohustuste tasumist ca 1358,99 eurot. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
25.Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.
26.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes 5
2-24-132347 Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
27.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
28.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
29.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 26-28), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 30.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 2833,48 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 4020 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 586,52 eurot ja pärast lepingu lõppemist 600 eurot – kokku summas 1186,52 eurot.
32.Hageja 28.01.2025 ja 12.02.2025 ümberarvutuse (dtl 115; dtl 140-141) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 2356,03 eurot (4020-1663,97).
33.Hageja on tõendanud (dtl 68-88), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 4020 eurot, ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 1663,97 euro (dtl 89-91) ulatuses.
34.Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.
35.Hageja selgitab (dtl 140), et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
36.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 95-97), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.02.2024. Arvestades, et kostjale tehti viimane krediidi väljamakse 29.03.2023, mil krediidijääk oli 3973,27 eurot (4020 eurot – kuni 02.03.2023 tagasimaksed kokku 46,73 eurot), mis tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud 15.04.2023 igakuiste võrdsete maksetega (3973,27/12=331,11 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem, st 15.03.2024. Kostja on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid kokku 1617,24 eurot, see tähendab nõude ümberarvestuse korral on tasutud täielikult kuni juuli 2023 osamakseni 6
2-24-132347 (kokku 1324,44 eurot) ja osaliselt august 2023 osamaksest (s.o 292,80 eurot). Seega lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 30.01.2024 ja enne lepingu ülesütlemist (s.o 14.02.2024) oli kostja võlgnevuses enam kui kolme järjestikuse osamaksega, st osaliselt 15.08.2023 ning täielikult 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024 osamaksetega. Esialgne võlausaldaja luges 14.02.2024 seisuga lepingu ülesöelduks, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Seega, kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga, s.o 14.02.2024, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o osaliselt 15.08.2023 ning täielikult 15.09.2023, 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023, 15.01.2024 osamaksetega), on lepingu ülesütlemine 14.02.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja 28.01.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2356,03 eurot (4020-1663,97). Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 2356,03 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt ja jätab põhinõude 477,45 euro (2833,48-2356,03) ulatuses rahuldamata.
37.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 355,62 eurot, s.o intressimääraga 37,80% aastas (kogunenud intress 1346,43, millest maha arvestatud tagasimaksed intressi katteks 990,72 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). 38.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 1018,60 eurot põhinõudelt 2833,48 eurot alates 15.02.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 27.01.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 37,80% aastas. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 27.01.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.
39.Hageja on 12.02.2025 esitanud ümberarvutuse, mille kohaselt taotleb sissenõutavaks muutunud viiviseid 286,28 eurot põhivõlalt 2356,03 eurot alates 15.02.2024 kuni 12.02.2025 VÕS § 113 lg 1 määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, s.o 286,28 euro ulatuses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2356,03 eurot perioodi 15.02.2024 kuni 12.02.2025 eest (15.02.2024 kuni 20.06.2024 määraga 12,5% aastas 110,24 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 145,10 eurot, 01.01.2025 kuni 12.02.2025 määraga 11,15% aastas 30,94 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 286,28 eurot ja jätab viivisenõude 732,32 euro (1018,60-286,28) ulatuses rahuldamata.
40.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS § 2 113 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 25.06.2024 kiri 25 eurot; 09.07.2024 kiri 5 eurot; 14.08.2024 kiri 5 eurot.
41.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue. 7
2-24-132347
42.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
43.Kohus rahuldab põhinõude 2356,03 euro ulatuses. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 3.
44.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
45.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 25.06.2024 kiri 25 eurot; 09.07.2024 kiri 5 eurot; 14.08.2024 kiri 5 eurot. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 113 2 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
46.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
47.Hageja nõuete kogusummaks oli 4242,70 eurot (2833,48+355,62+1018,60+35). Kohus rahuldas hageja nõude 2677,31 euro (2356,03+286,28+35) ehk ca 63% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja ja 37% ulatuses hageja kanda.
48.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
49.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot. 50. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 8
2-24-132347 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
51.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 510 eurot (490+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 63% hageja menetluskuludest ehk 321,30 eurot.
52.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. 53. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
54.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.