2-16-106077/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Sxxxxx Sxxxxxxxx Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis punktis 2 välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avalikult 25.07.2016. a teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 19.04.2013. a Swedbank AS-iga väikelaenulepingu nr 13-024505-VL, mille alusel andis Swedbank AS kostjale laenu 1500 eurot. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama laenuandjale laenu koos intressiga igakuiste osamaksetena lõpptähtajaga 16.05.2018. a. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja laenuandja ütles rikkumise tõttu lepingu ennetähtaegselt üles. Laenuandja on loovutanud oma laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu põhiosa, intressi ja viivist tasumata põhivõlalt lepingus kokkulepitud intressimääras alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni selle täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1577,65 eurot, millest 1145,21 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 91,20 eurot tasumata intress ja 341,24 eurot kohtuotsuse tegemise, s.o 13.09.2016. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 14.09.2016. a viivise 0,0685 % tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

Hagimaterjalide kohaselt on hageja menetluskulud kokku 513 eurot, sh 225 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 288 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. PlusPlus Inkasso OÜ, mille kaudu hageja esindaja õigusabi osutas, on esitanud teenuste eest 10.05.2016. a arve nr 65320 summas koos käibemaksuga kokku 288 eurot. Arve selgituse kohaselt on esindaja ajakulu dokumentide komplekteerimisele ja hagiavalduse koostamisele ning esitamisele olnud kokku 4 tundi. Tasu taotletakse määras 60 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks 20 %. Arvestades asja keerukust ja mahtu on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja tasumäär. Kohus leiab aga, et ülepaisutatud on esindaja ajakulu kokku 4 tunni ulatuses. Esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn. masshagide hulka kuuluva nõudega, mille õiguslikud asjaolud ja materiaalõiguslik alus on paljudes kohtumenetlustes korduv. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele, sh ettevalmistavatele toimingutele nagu tõendite kogumine ja analüüs, saab lugeda maksimaalselt 2,5 tundi. Määras 60 eurot ühe tunni eest kujuneb hageja lepingulise esindaja tasuks 150 eurot. Kohus kontrollis, et hageja ei ole käibemaksukohuslane, seega kuulub lepingulise esindaja tasu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitamisele koos käibemaksuga ehk summas 180 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 405 eurot, millest moodustab 225 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 180 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik