Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 02.12.2025, Tallinn 2-25-6213 A. S. (S.) hagi E. S. vastu põlvnemise tuvastamiseks 3500.00 eurot Hageja: A. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov (e-post: [email protected]) Kostja: E. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)
Resolutsioon
mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata, kostja ei ole esitanud taotlusi ega põhistanud mitteilmumist. Kohus arutas asjas kostja kohalolekuta TsMS § 414 alusel. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sündis hageja XXX NSVL-is, XXX. Hageja ema on kostja J. S., kes on X-aastane. Pärast hageja sündi tulid hageja ja kostja koos tagasi Eestisse. Kostja ei ole kantud rahvastikuregistrisse hageja emana, sest sünniakt ei olnud registreeritud rahvastikuregistris pärast Eestisse tagasitulekut. Hageja sünniakt on kadunud umbes 2000. aastast ning hageja ei saa taotleda sünniakti taastamist Venemaa Föderatsioonilt, kuna X küla enam ei eksisteeri üleujutuse tõttu. Hageja soovib tuvastada, et kostja on tema ema, et kanda kostja hageja emana rahvastikuregistrisse ning saada kostja eestkostjaks. Hageja soovib esitada kohtule avalduse kostjale eestkoste seadmiseks. Hagejal tekib õiguslik huvi ka asjaolust, et tulevikus hageja ei saa kostja järel pärida seadusjärgse pärijana ning emaduse tuvastamine aitaks vältida tulevikus vaidlusi kostja pärandvara osas. Kuna hageja sünnitunnistuse taastamine ei ole võimalik füüsiliste asjaolude tõttu, siis hageja ainukene võimalus on kohtuotsuse saamine põlvnemise menetluse käigus, et edastada kohtuotsust rahvastikuregistrisse kande tegemiseks. Seega puudub hagejal lihtsam viis sama tulemuse saavutamiseks. Hageja palub tuvastada, et hageja põlvneb kostjast. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-40-12, 05.06.2012 määruse p-s 11, märkinud, et kohtus on võimalik tuvastada isiku põlvnemist ka naisliini pidi. Lapse ema on perekonnaseaduse (PKS) § 83 järgi naine, kes on lapse sünnitanud. Kuigi erinevalt isaduse tuvastamise menetlusest (PKS §-d 94 ja 95) ei näe perekonnaseadus ette materiaalõiguslikku alust eraldi menetluseks emaduse tuvastamiseks, on see kolleegiumi arvates siiski võimalik. Väidetava ema eluajal saab emadust (st naist, kes on lapse sünnitanud) tuvastada tuvastushagiga TsMS § 368 lg 1 alusel. Pärast väidetava ema surma saab emadust tuvastada TsMS § 579 lg 1 alusel hagita menetluses. Emaduse tuvastamise võimalikkust tunnustab ka perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 25 lg 1. PKTS § 25 lg 1 järgi kantakse lapse ema andmed rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või kohtulahendi alusel. Hagiavalduse kohaselt on hageja õiguslik huvi tema põlvnemise tuvastamiseks kostjast, et esitada kohtule avaldus kostjale eestkoste seadmiseks ning olla tulevikus kostja seadusjärgne pärija. Hageja on selgitanud, et sündis Nõukogude Liidus, XXX. Hageja sünnitunnistus on kadunud ning seda ei ole võimalik taastada, kuna X küla enam ei eksisteeri üleujutuse tõttu. Seetõttu puudub hagejal Eesti rahvastikuregistris kanne ema kohta. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktiga nr 25E-GL00081-01 on tuvastatud, et kostja saab 99,99999% tõenäosusega olla hageja bioloogiline ema. Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud.
Eelnenut arvesse võttes leiab kohus, et A. S. hagi E. S. vastu põlvnemise tuvastamiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb tuvastatuks A. S. põlvnemise E. S.st. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 11 kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 164 lg 11 teise lause alusel poolte endi kanda, kuna hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude jätmine kostja kanda oleks ebamõistlik. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.