Tartu Maakohus,
Kohtukoosseis
Kohtunik Marge Tamme
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. september 2016.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-108308
Tsiviilasi
ITM Inkasso OÜ hagi Anneli Kivistik vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
443,97 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041; asukoht: Fr. R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120) Hageja esindaja: Riho Siil (e-post: [email protected]) Kostja: Anneli Kivistik (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
lihtmenetlus
põhivõlg 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot ja 24 senti;
intress 45 (nelikümmend viis) eurot ja 90 senti;
sissenõutavaks muutunud viivis 4 (neli) eurot ja 91 senti;
viivis tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 28.05.2016.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue;
sissenõudmiskulu 5 (viis) eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
ITM Inkasso OÜ esitas 19.04.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anneli Kivistik vastu 464,72 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kuna Anneli Kivistik esitas vastuväite, siis lõpetati tema suhtes maksekäsu kiirmenetlus 24.05.2016.a määrusega ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.05.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta ning andis hagejale 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks. 27.05.2016.a esitas ITM Inkasso OÜ nõuetekohase hagiavalduse. 31.05.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. 15.06.2016.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Hagiavaldus ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt Anneli Kivistik esitas 11.09.2015.a smsraha.ee.ee portaalis laenutaotluse 400 euro laenamiseks, laenu kasutamise periood 30 päeva. 11.09.2015.a rahuldas PLACET GROUP OÜ kostja laenutaotluse, ning pooled sõlmisid laenulepingu nr xxxxxxxx, mille alusel kostja laenas hagejalt 400 eurot. Laenu ja intresside tagastamise tähtajaks lepiti kokku 11.10.2015.a. Laenulepingu maksegraafikus on näidatud, et laen tagastatakse 1osamaksega: laenu põhiosa 400 eurot; laenuintress 8 eurot; lepingutasu 8 eurot. Tagastamisele kuuluv brutosumma 416
eurot.. Hageja on märkinud, et lepingus on ekslikult näidatud suurem krediidi kulukuse määr ja tegelik krediidi kulukuse määr 48,67%, mis koosneb laenuintressist ja lepingutasust Enne laenu väljastamist oli laenusaaja kohustatud käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kuna kostja oli PLACET GROUP OÜ püsiklient, toimus tema isikusamasuse tuvastamine 14.05.2013.a Jõgeva postkontoris. Laenusumma 400 eurot kanti kostja pangaarvele 11.09.2015.a. Kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud. Võlausaldaja ja kostja sõlmisid 12.10.2015.a lepingu muutmise kokkuleppe. Lepingu täitmise tähtaega pikendati kuni 04.01.2017.a, laenuintress 47,9 % (intressi vähendati). Kostja tasus 3 osamakset kokku summas 88,30 eurot. Maksetega on tasutud: 40,76 eurot põhivõla kustutamiseks; 39,18 eurot laenuintressi tasumiseks; 8 eurot lepingutasu; 0,36 eurot pangalingi maksed. Kuna kostja ei teostanud kokkulepitud osamakseid, saatis võlausaldaja 22.01.2016.a kostjale võlateatise. 11.02.2016.a saatis võlausaldaja kostjale tasulise (5 eurot) võlateatise. Kostja ei tasunud võlgnetavaid summasid. 12.03.2016.a saatis PLACET GROUP OÜ kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse kus anti kostjale täiendav tähtaegvõlgnevuse tasumiseks. Võlausaldaja esindaja on ekslikult andnud võlgnevuse tasumise „täiendavaks tähtajaks“ 19.03.2016.a, mis on 7 päeva. Seaduslik „täiendav tähtaeg“ on 14 päeva, see tähendab 26.03.2016.a. Samas teatati kostjale, et kui võlgnevust ei tasuta täiendavaks tähtajaks, öeldakse laenuleping üles. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, oli laenuleping nr xxxxxxxx ülesöeldud alates 27.03.2016.a. Intressi arvestab hageja kuni 26.03.2016.a, kui oli tegelik „täiendava tähtaja“ saabumise päev. Kostja poolt on tasumata 3 graafikujärgset intressi osamakset 10.01.2016.a kuni 10.03.2016.a (14,36+ 13,50+ 12,60), millele lisandub 5,44 eurot, mis on 14 päeva aprillikuu intressi maksest (11,66 eurot 09.04.2016.a). Kuna kostja ei täitnud enda lepingulisi kohustusi, loovutas PLACET GROUP OÜ 29.03.2016.a laenulepingust xxxxxxxx tuleneva võlanõude OÜ-le ITM Inkasso. Samal päeval saadeti kostjale ka teade nõude loovutamise kohta. Ühtlasi teatati kostjale ka uue võlausaldaja kontaktandmed. Rohkem makseid kostja ei teostanud. Hageja palub: mõista Anneli Kivistikult välja ITM Inkasso OÜ kasuks tasumata põhivõlgnevus 359,24 eurot, tasumata laenuintress 45,90 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot, hagi esitamise seisuga 27.05.2016.a sissenõutavaks muutunud viivised 4,91 eurot ja viivist tasumata põhinõudelt 359,24 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 28.05.2016.a VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. mõista kostjalt välja menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud 100 eurot. Kostja vastus hagile Kostja on oma vastuses märkinud üksnes, et ta on nõus lihtmenetlusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
Hageja taotleb kostjalt põhinõude väljamõistmist summas 359,24 eurot ning laenuintressi summas 45,90 eurot.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud laenuleping xxxxxxxx (tlk 41-43), mille alusel sai kostja laenu summas 400 eurot ning mis kanti hageja kontole 11.09.2015.a. laenulepingu alusel tuli kostjal tasuda laenatud summa 400 eurot tagasi koos lepingutasuga summas 8 eurot ning intressi summas 8 eurot 11.10.2015.a (tlk 42). 12.10.2015.a sõlmiti lepingu nr xxxxxxxx tingimuste muutmise kokkuleppe, mille kohaselt lepiti kokku maksegraafik ning selle alusel oleks pidanud toimuma tasumine alates 12.10.2015.a kuni 04.01.2017.a. Kostja on tasunud kolm osamakset summas 88,30 eurot. Samuti puudub vaidlus selle üle, et nimetatud laenulepingust tulenevad kohustused on nõuetekohaselt täitmata ning hageja on laenulepingu erakorraliselt üles öelnud.
TsMS 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
Kohus selgitab, et hageja tugineb hagiavalduses kogu laenulepingust tuleneva põhisumma nõudmisel VÕS § 108 lg 1, mis on aga üksnes osaliselt õige. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et pooled sõlmisid 12.10.2015.a laenulepingu lisa, millega muudeti lepingut. Lepingu lisaga muudeti sh ka laenulepingu täitmise tähtpäeva — lepiti kokku maksegraafikus, mille kohaselt pidi kostja tasuma laenu tagasi 04.01.2017.a (tlk 45). Hageja ütles laenulepingu üles 27.03.2016.a. Laenulepingu ülesütlemisega muutuvad sissenõutavaks kõik seni maksmata põhiosa osamaksed ning intress ja nende tasumist on hagejal võimalik nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel. Osamaksed, mille tähtaeg ei olnud laenulepingu ülesütlemise ajaks veel saabunud saab nõuda VÕS § 399 lg 1 alusel (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09 p 15).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama sätte lõike 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt
tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb seega mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus alates 12.10.2015.a kuni lepingu ülesütlemiseni, so 27.03.2016.a 67,45 eurot (põhiosa osamaksetest muutus alates 12.10.2015.a – 27.03.2016.a sissenõutavaks 108,21 eurot, kostja on tasunud 3 osamakset kokku summas 88,30, millest 40,76 eurot on hageja arvestanud põhinõude summast maha (tlk 29 - 30) ja intress 45,90 eurot.
VÕS § 399 lg 1 p 1-2, sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
Poolte vahel puudub vaidlus, et laenuleping on kehtivalt üles öeldud. Kostja ei ole hagejale laenu tagasi maksnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingu põhiosa, mis ei olnud ülesütlemise ajaks, so 27.03.2016.a, muutunud sissenõutavaks summas 291,79 eurot.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 359,24 eurot ning tasumata intressi summas 45,90 eurot.
VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda
tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses sätestatud määras (tlk 32). Kostja ei ole laenulepingut nõuetekohaselt täitnud, ei ole tasunud osamakseid ning pärast laenulepingu ülesütlemist ei ole laenu tagasi maksnud. Kostja on olnud enne hagi esitamist viivituses 62 päeva (tlk 32) ning hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 4,91. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 4,91 eurot.
Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjalt tuleb täiendavalt alates 28.05.2016.a mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (359,24 eurot) täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis (so sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega) kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.
Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 5 eurot väljamõistmist. Sissenõudekulu on tekkinud kostjale võlateatiste saatmisest. Hageja on kostjale saatnud 2 kirja: võlateatis 11.02.2016.a ja ülesütlemise hoiatus 12.03.2016.a. Hagiavalduse kohaselt on 11.02.2016.a saadetud võlateatis tasuline, mille eest nõuab hageja kostjalt 5 eurot.
VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
Hageja on kostjale saatnud ühe tasulise võlateatise laenulepingu kehtivuse ajal ning võlateatise maksumuseks on 5 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudekulu summas 5 eurot.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv kokku summas 100 eurot ning õigusabi kulud 100 eurot.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 100 eurot.
Hagejat on hagiavalduse päises on esindajaks märgitud Riho Siil, kes töötab Civilis Õigusbüroo OÜ (tlk 28) ning volikiri on antud ITM Inkasso OÜ poolt, kes volitab Riho Siili (tlk 54) samas on toimikusse lisatud ka Civilis Õigusbüroo OÜ volikiri (tlk 56). Arve (tlk 53) on esitatud osaühingu poolt. Nii hagiavalduse päisest kui ka õigusabi arvelt nähtub, et esindaja ja ka Civilis Õigusbüroo OÜ aadressiks on sama aadress, mis ka ITM Inkasso OÜ-l (hagejal). Esindaja on oma e-postiks märkinud [email protected] — ehk siis e-posti aadress ühtib hageja nimega ning hageja koduleheküljel http://itminkasso.ee/kontakt/ nähtub, et tema e-posti aadressid lõpevad itminkasso.ee — [email protected]. Hageja koduleheküljelt http://itminkasso.ee/teenused/juriidilinekonsultatsioon-ja-oigusabi/1 nähtub, et hageja pakub oma klientidele juriidilist konsultatsiooni ja õigusabi, seejuures nähtub, et hageja lisaks konsultatsioonile pakub võimalust esindada nende kliente kohtuvaidlustes. Äriregistri andmete kohaselt on nii hageja kui ka Civilis Õigusbüroo OÜ osanikeks samad isikud.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on üksnes formaalselt kahe erineva isikuga - osaühinguga. Seejuures jääb arusaamatuks, miks isik, kes pakub oma klientidele õigusnõustamist ja ka esindamist kohtus, oma nõuete sissenõudmisel kasutab lepingulise esindaja teenust, veel enam mitte advokaadi, vaid õigusbüroo teenust. Seejuures tegemist ei ole keerulise asjaga, vaid tavalise võlaõigusliku hagimenetlusega. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul mõista kostjalt välja õigusabikulud ei ole põhjendatud, sest sisuliselt ei ole tegemist lepingulise esindajaga TsMS § 218 lg 1 p 2
Kodulehekülje andmed seisuga 19.08.2016.a kell 12.58.
mõttes, vaid pigem on tegemist hageja enda töötajaga, kes on formaalselt teise juriidilise isiku töötajaks, ning sellisel juhul oleks võimalik TsMS § lg 175 lg 2 alusel välja mõista üksnes sõidukulud.
Seega jätab kohus õigusabikulud kostjalt välja mõistmata.
Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.