Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Asjaolud ja menetluse käik

Kohus leidis, et kohtutäitur on põhjendamatult viivitanud avaldaja 19.10.2015 täitemenetlusega ühinemise taotluse läbivaatamisega ja otsustas arestimise läbiviimise enne taotluse lahendamist. Ebaõige on kohtutäituri arusaam, et tuginedes TMS § 149 sätestatule, saab sundtäitmisega ühinemine toimuda üksnes juhul, kui arestimine on toimunud. TMS § 149 reguleerib üksnes olukorda, kus kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, ning ei välista ühinemise võimalust enne arestimist. Täiteasja nr 022/2015/6481 toimikust nähtuvalt esitas Osaühing Hexanor 19.10.2015 täiturile täitmisavalduse täitemenetluse läbiviimiseks OÜ Tankud suhtes. 02.11.2015 esitas OÜ Bravotex juhatuse liige SS kohtutäiturile täiendatud täitmisavalduse, milles oli võlgnikuks märgitud Osaühing Hexanor, s.t kõrvaldas täituri poolt viidatud puudused. Täitmisavalduses oli esitatud allajoonituna ka taotlus ühineda Osaühing Hexanor suhtes käimasoleva täitemenetlusega. Kohus leidis, et kuivõrd OÜ Bravotex (korrektne) avaldus täitemenetluse algatamiseks ja liitmiseks Osaühing Hexanor suhtes käimasoleva täitemenetlusega oli esitatud ligikaudu kaks ja pool kuud enne arestimist, pidi kohtutäitur olema sundtäitmisega ühinemise avaldusest teadlik ja ühinemise taotluse enne kinnisasja arestimist lahendama. Kohtutäitur ei ole esitanud mõistlikke põhjendusi, mille alusel võiks asuda seisukohale, et sundtäitmisega ühinemise taotluse läbivaatamisega viivitamine oli põhjendatud ja arestimistoimingute läbiviimisel kaaluti menetlusosaliste huve ja õigusi. Eeltoodust tulenevalt viivitas kohtutäitur põhjendamatult OÜ Bravotex taotluse lahendamisega, mis tõi kaasa tema õiguste rikkumise täitemenetluses. Kohtule esitatud vastustest ja nende lisadest ning täitetoimikutest ei nähtu, et avaldajat või võlgnikku oleks teavitatud arestimisest või antud võimalus esitada seisukoht kinnisasja hinna määramise osas. Kinnisasja arestimise akti kohaselt ei viibinud avaldaja, võlgnik ega sissenõudja kinnisasja arestimise toimingu juures. Asjaolu, et OÜ Bravotex ja kinnisasja väidetava operaatori Hexanor Haldus OÜ seaduslikud esindajad on samad isikud, kes olid läbiviidavast kinnisasjade ülevaatamisest teadlikud, ei vabasta kohtutäiturit OÜ Bravotex täitemenetlusse kaasamise kohustusest. Kuigi kohtutäitur pöördus kohtu poole taotlusega eksperdi määramiseks, tähendab see menetlusosaliste jaoks ajakulu ja täiendavaid kulutusi. Algset rikkumist ei kõrvalda menetlusosaliste võimalus hind vaidlustada. Kohus nõustus, et avaldajal oli põhjendatud huvi selle vastu, millise hinnaga vara täitemenetluses müüakse, sest sellest sõltub otseselt kaebuse esitaja nõuete täitmine. Kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse õiguspärasuse tagamiseks tühistama kinnisasjade arestimise aktid ning tegema täitetoimingud uuesti, tagades kaebuse esitajale seadusest tulenevad sissenõudja õigused ja võimaldades arestimise juures viibida. Kohtutäitur ei järginud TMS-is ettenähtud regulatsiooni kinnisasja hinna määramisel. OÜ Bravotex kaasamata jätmine täitetoimingu tegemisel on formaalne rikkumine. Avaldaja leidis, et kuigi tema kasuks ei ole Pae 80 kinnistule hüpoteeki seatud, mõjutab kinnisasja müük täitemenetluses otseselt kaebuse esitaja õigusi ja ülal toodud põhjendustest tulenevalt peaks kaebuse esitaja olema antud täitemenetluses osaline kõikide sissenõudja õigustega. Täitemenetluse seadustik ei sätesta kohtutäituri õigust või kohustust alustada ühe sissenõudja, kuid mitme erineva täitmisavalduse alusel üks täitemenetlus. Kohtutäituri menetluses on kaks

täiteasja, kus on sama võlgnik ja erinevad sissenõudjad, täitetoimingud toimuvad mõlema täiteasja katteks. TMS ei sea piiranguid ning kohtutäitur võib ühiselt teha täitetoiminguid mõlema täiteasja raames, kuid kohtutäituril puudub kohustus kaasata sissenõudja menetlusse, millele tema nõue ei ulatu, üksnes põhjusel, et sel sissenõudjal on teises menetluses nõue võlgniku vastu. Kuivõrd OÜ Bravotex kasuks ei ole Pae 80 kinnistule hüpoteeki seatud, ei ole OÜ Bravotex õigust kinnisasja hinna määramist vaidlustada. Kohus ei nõustunud avaldaja seisukohaga, et kuni ei ole lahendatud kohtutäituri avaldust ekspertiisi määramiseks, ei ole kinnisasjade müügiga võimalik jätkata ning põhjendatud olnuks täitemenetluse peatamine. Kohtutäitur selgitas, et Harju Maakohtu 13.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-46775 (Osaühing Hexanor hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) on asendatud 09.10.2013 hagi tagamise määrusega määratud abinõu, hagi tagamise peatamine, teise hagi tagamise abinõuga ja keelatud hagi tagamiseks kohtutäituril Elin Vilippusel täiteasjas nr 022/2010/10624 kuni tsiviilasjas nr 2-1346775 tehtava kohtulahendi jõustumiseni Osaühingule Hexanor kuuluva vara võõrandamine. Avaldaja on nimetatust teadlik. Kuivõrd tsiviilasja nr 2-13-46775 menetlus välistab kinnisasjade realiseerimise, siis kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine. Kohus jättis, tuginedes TsMS § 175 lg-le 31, kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda, kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1, 7 ning 10 kohtutäitur Elin Vilippuse kanda ja mõistis kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja menetluskuludena kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 65 eurot. Määruskaebus

Kuna kohtutäitur palus menetlusosalistel esitada arvamused vara arestimise hinna osas hiljemalt vara ülevaatamise kuupäeva seisuga, siis ootas kohtutäitur menetlusosaliste ettepanekuid kuni 20.10.2015. Seadus ei sea kohtutäiturile kohustust korraldada vara ülevaatamist, hinna määramist või informeerimist vara arestimise kavatsuse kohta korduvalt või pärast iga sissenõudja lisandumist. Küll on aga seadus andnud kohtutäiturile võimaluse vara arestimiseks ilma võlgniku osaluseta, kahe manuka juuresolekul. Nimetatud kohustus on kohtutäituri poolt täidetud. Pärast täitmisteate kättetoimetamist ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei ole kohtutäituril mingit takistust võlgniku vara arestimiseks ja ta ei pea arestimistoimingu toimumisest iseenesest ette teatama. TMS § 10 lg 1 järgi tuleb täitemenetluste osalistele kätte toimetada vara arestimise akt. Kohtu järeldus, et menetlusosaliste juuresolek arestimise läbiviimisel on oluline, kuna arestimisel määratakse vara hind, ei anna alust järelduseks, et kohtutäitur on kohustatud sissenõudjaid või võlgnikku eelnevalt eraldi teavitama eelseisvast arestimisest, sest TMS võimaldab vara arestimist menetlusosaliste juuresolekuta (TlnRK määrus nr 2-14-50757). Kohus ei ole näidanud, millise ühinenud sissenõudja subjektiivse õiguse rikkumise tõi endaga kaasa asjaolu, et ühinenud sissenõudja ei osalenud arestimise aktide koostamise juures või millise oma õiguse kahjustamist oleks võlgnik saanud vältida arestimise juures viibides. Arestimise aktide koostamise juures ei viibinud ka sissenõudja SEB Pank AS ega võlgnik. Kohtutäitur ei ole väitnud, et erinevate äriühingute juhatuse liikmete kattumine vähendab nende menetlusosaliste õigusi, küll on kohatu väita, et ühinenud sissenõudja õigusi on rikutud sellega, et talle ei ole tagatud võimalust viibida kinnisasja ülevaatamise juures või ta ei ole teadlik kohtutäituri soovist määrata kindlaks vara hind, talle ei ole selgitatud hindamise asjaolusid ega antud võimalust avaldada arvamust, olukorras, kus ta oli varaga tutvumisest ja selle arestimisest faktiliselt teadlik. Et ühinenud sissenõudja oli teadlik läbiviidavast täitemenetlusest, kinnitab asjaolu, et ühinenud sissenõudja on oma 19.10. ja 02.11.2015 avaldusi muutnud. Menetluse edasine käik

Kaebusest ei selgu, milliseid konkreetseid sissenõudja õigusi on kohtutäitur rikkunud, arestides võlgniku vara enne sundtäitmisega ühineda soovinud sissenõudja osas ühinemisotsuse tegemist. Ringkonnakohus on seisukohal, et võlgniku vara arestimisel ei ole kohtutäitur rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid. Kinnisasja arestimisakt vastab seadusele (TMS § 143). TMS § 70 lg 2 kohaselt võib sissenõudja või tema esindaja viibida vara üleskirjutamise juures. Seega seadusest ei tulene sissenõudjale kohustust arestimise juures viibida ega kohtutäiturile keeldu arestida võlgniku vara ilma sissenõudja juuresolekuta. Kinnisasjale kohtutäituri poolt määratud hinda on võimalik vaidlustada (TMS § 74 lg 7) ning praegusel juhul pöördus kohtutäitur kohtu poole taotlusega määrata ekspert kinnisasjale uue hinna määramiseks. Seega ei anna ka kohtutäituri poolt arestimisakti märgitud kinnisasja hinnaga mittenõustumine pärast arestimistoimingute läbiviimist sundtäitmisega ühinenud sissenõudjale põhjust nõuda kogu arestimisakti tühistamist. Maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et kohtutäitur võis põhjendamatult viivitada OÜ Bravotex sundtäitmisega ühinemise avalduse lahendamisega, võis olla formaalne, ehk sisulise tähtsuseta, rikkumine. Et viivitusega ei ole kaasnenud täitemenetlusega ühineda soovinud sissenõudja õiguste rikkumist, ei anna taoline viivitus põhjust arestimisakti tühistamiseks. Menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmisel mõlemas kohtuastmes avaldaja kanda. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg-le 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.