Rahuldada KÜ Outokumpu 15 hagi N. P. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista N. P.lt KÜ Outokumpu 15 kasuks korteriomandist, asukohaga Outokumpu 15-213, Kohtla-Järve, majandamiskuludest (küttekuludest) tulenev võlgnevus 73 (seitsekümmend kolm) eurot 15 senti, millest 63,79 eurot on põhinõue ja 9,36 eurot seisuga 14.09.2015. a sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista N. P.lt KÜ Outokumpu 15 kasuks viivis 0,07% põhinõudest päevas alates 15.09.2015. a kuni põhinõude (63,79 eurot) tasumiseni.
Hageja menetluskulud jätta nende õigustatud ulatuses N. P. kanda.
4.1 Välja mõista N. P.lt KÜ Outokumpu 15 kasuks menetluskulude katteks 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot. Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. 4.2 Välja mõista KÜ Outokumpu 15 kasuks viivis menetluskuludelt (267 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.KÜ Outokumpu 15 esitas 28.06.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N. P.lt 65,80 euro saamiseks. Kohtu 30.06.2015. a makseettepanekule esitas N. P. vastuväite. 19.08.2015. a anti maksekäsu kiirmenetluse nõue N. P. vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
HAGEJA NÕUE
2.Hagiavaldus kohaselt on kostja omandis Outokumpu tänavas elumajas 15 Kohtla-Järve linnas korter number 213, üldpinnaga 56,2 m2. KÜ põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige
kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Põhikirja järgi on ühistu liige igakuiselt kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid. 01.12.2007. a üldkoosolekul võttis KÜ Outokumpu 15 vastu otsuse, mille kohaselt alates 01.01.2008. a hooldustasu suuruseks on 8,00 krooni/m2 (0,51 eurot/m2 ). Vastavalt 06.06.2014. a üldkoosoleku otsusele, rakendati korteriomanike vahel 2014. aasta kütteperioodi algusest OÜ RevProEst soojuskulude arvestust. Iga kuu on hageja esitanud kostjale põhjalikud arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt. Võlg on tekkinud alates oktoobrist 2014. a. Seisuga 14.09.2015. a on kostja võlg hageja ees 63,79 eurot, millele lisandub viivis sama kuupäeva seisuga 9,36 eurot.
3.Hageja tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja korteriühistuseadusele ning palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 63,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9,36 eurot ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest. Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Hageja kostja vastuväitega ei nõustu ja märgib, et kuna elamus läks palju kortereid erinevatel aegadel üle alternatiivküttele, otsustati KÜ 06.06.2014. a üldkoosolekul tellida OÜ-lt RevProEst soojuskulude arvestus kõigi alternatiivküttele läinud korterite kohta. Arvestuse kohaselt on korteri 213 soojuskulude protsentuaalne jaotus korteri pinnast peale rekonstrueerimist 6,87% ehk 3,86 m2 . RevProEst arvestusete teise osa p 13 järgi on hoone trepikodade jms üldruumide arvutuslik soojuskadu 15,45% mis tähendab, et kogu hoone keskküttekuludest 15,45% kulub elamu trepikodade ja üldruumide küttele. Ülejäänud keskküte so 84,55% kuulub elamu korterite küttele. Arvestuste kolmanda osa tabelist nähtub, et üldkasutatavate ruumide küttekulude arvestamisel on lähtutud põhimõttest, et need ruumid kuuluvad kõigile elamu korteriomanikele protsentuaalselt korteriomandi suurusest. Soojuskadude arvestamisel on lähtutud keskkütte jääkpindadest, st kui korter on täielikult keskküttel, siis arvestatakse küttepinnaks kogu korteri pind ja kui korteris on alternatiivküte, siis arvestatakse soojuskulud korteri jääkpinnast, mis korteri 213 puhul on 3,9 m2 . Hageja ei nõustu kostja väitega selles, et kui elamus on neli eraldi keskküttekeskust ja kostja kasutab teise keskkütte keskuse teenust, siis peaks ka arvestus toimuma eraldi. Elamu on üks ja ühine kinnistu, mis on jaotatud korteriomanditeks. Hageja rõhutab, et korteriühistu üldkoosoleku 06.06.2014. a otsust ei ole keegi vaidlustanud, järelikult on see jõus ja seda tuleb täita.
5.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja menetluskulude katteks 507 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 432 eurot õigusabikulud.
KOSTJA VASTUS
6.Kostja nõuet ei tunnista. Kostja märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahelisele 24.05.2003. a aktile on kostja korteris elamu küttesüsteemist lahti ühendatud ja korter on üle viidud autonoomsele gaasiküttele. Kütte jääkpindala, mida kostja on kohustatud tasuma on 3,9 m2. Kostja korter on täielikult gaasiküttel, mille eest ta maksab 100% ja lisaks arvestab hageja kostjale lisaks 15,45% trepikodade ja küttemagistraalide keskmise soojakao eest. Vastavalt hageja nõudele ja väitele moodustub kostja kohustus küttekulude eest 100% + 15,45%, samal ajal kui korteriomanikud kes ei ole alternatiivsele küttele üle läinud tasuvad küttekulu 84,55% korteri kütte eest + 15,45% trepikodade ka küttemagistraalide keskmise
soojakao eest. Kostja väidab, et Outokumpu 15 majas on 4 eraldiseisvat küttesõlme, millest kostja kasutab teise keskuse teenust, mistõttu peaks ka arvestus toimuma eraldi, kuid hageja on ebaõigesti kõikide küttekeskuste kulud kokku liitnud ja jaganud maja elanike vahel. Kostja leiab, et esitatud küttearved ei ole õiged. VKG Energia on esitanud hagejale küttekulude eest arve 2014. a novembris 8 948,97 eurot, kuid hageja jagas majaelanike vahel vääralt ära 12 242,94 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud RevProEst küttekulude jaotamise arvestust ei saa aluseks võtta tsiviilasja lahendamisel. Nimetatud arvestus on tehtud üksnes küttesüsteemist lahtiühendatud korterite kohta, kuid kuna maja küttesüsteem on ühine, siis ei saa jätta arvestamata ka neid kortereid, kes kasutavad tsentraalset kütet. Hageja märgib vääralt, et kostja korterit läbib magistraaltoru. Kostja on seisukohal, et hageja nõutud menetluskulud on ebamõistlikud, arvestades hagihinda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on tõendamata.
KOHTUISTUNG
7.Kohtuistungil esitas kostja esindaja kohtule täiendava tõendi, millest nähtub, et elamus Outokumpu 15 on 4 soojussõlme erinevate lepingute ja arvestustega. Hageja esindaja jäi esitatud nõude juurde, selgitades, et nimetatud majas on paljud läinud üle alternatiivküttele. Kolme korteriomaniku vastu on esitatud hagid, teistel korteriomanikel ei ole vaidlust protsendi üle. Hageja ei soovi hagist loobuda kuid pakkus kompromissi sõlmimiseks omapoolsed tingimused. Kostja esindaja ei nõustunud kompromissi tingimustega ja soovib lahendit. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks 2 nädalat.
8.Hageja esindaja teavitas, et vastastikused kompromissettepanekud ei sobinud pooltele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Arvestades hagi hinda 89,45 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Kostja N. P. on korteri Outokumpu 15-213, Kohtla-Järvel omanik ja KÜ Outokumpu 15 liige.
10.Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, igakuiselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks möödunud kuu eest, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja elektriavariide likvideerimiseks ning süsteemide hooldamiseks, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Punkti 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma igakuiselt elamu ja abihoonete ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid igakuiselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks möödunud kuu eest ( tl 29).
11.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriühistule majandamiskulude eest tasumise kohustuse olemasolu eelduseks on kostja kuulumine hageja KÜ Outokumpu 15 liikmete hulka. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Outokumpu 15 liige. Pooltel on vaidlus selles, kui palju pidi kostja tasuma majapidamiskulude (küttekulude) eest
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata.
13.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada.
14.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud sama seaduse tähenduses muuhulgas kulu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kui ühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes, mille eest tuleb tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Hagejal tuli tõendada KÜS § 151 lg 1 tulenevalt, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja korteris nr 213 on paigaldatud gaasiküte. 31.08.2006. a on korteris 213 OÜ Virgase poolt koostatud soojuskoormuse arvestus, mille kohaselt korteri nr 213 kütmiseks kuuluv jääkpind on 3,9 m2 või 6,9% endisest kütmiseks kuuluvast pinnast (tl 135-136). Hageja poolt esitatud arved näitavad, et hageja on korteri kütte kulu arvestusel lähtunud OÜ Virgase poolt soojakoormuse arvestusest (tl 20-27).
16.06.06.2014. a üldkoosolekul võttis KÜ Outokumpu 15 vastu otsuse tellida RevProEst OÜ-lt soojuskulude arvestus korteriomanike vahel ja rakendada seda arvestust alates 2014. a aasta kütteperioodi algusest (tl 41-43). Puudub vaidlus selle üle, et 06.06.2014. a otsust ei ole vaidlustatud. Hageja märgib õigesti, et korteriühistu üldkoosoleku 06.06.2014. a otsust ei ole keegi vaidlustanud, järelikult on see jõus ja seda tuleb täita. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-53-10, 3-2-1-116-11).
17.KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
18.Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub.
19.KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas.
20.Majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest (sh hooldustasu jne), arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 15 1 lg 1).
21.Eeltoodust tulenevalt oli korteriühistul õigus rakendada OÜ RevProEst teostatud küttekulude jaotamist ja arvestust ning korteriomanikel sh kostjal kohustus vastavalt sellele tasuda. Asjaolu, et majas on neli soojussõlme ja teenuse osutajaga sõlmitud mitu lepingut, ei anna alust arvata, et ka kulude arvestus peaks toimuma nelja sõlme kasutajate vahel eraldi. Korterelamus Outokumpu 15 asuvad soojussõlmed moodustavad ühe, elamut teenindava tehnorajatise, mis on elamu oluline osa ning kõigi korteriomanike kaasomandis.
22.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tuvastatud on et kostja on maksekohustust rikkunud, st kostja ei ole nõuetekohaselt kütte eest (küttekulu) tasunud. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja ees või et ta on oma liikmesusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostja korteriomandi omandajana kohustatud tasuma võlgnevuse. Asjaolu, et kostja on üle läinud gaasiküttele ja ei kasuta nimetatud korteri kütmiseks tsenraalkütet ei vabasta teda küttekulu (üldküte nt väliskoridori) tasumise kohustusest. Korteriomanikud on kohustatud hoidma korras korteri reaalosa kui ka kaasomandi osa. Järelikult on hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja võlgnevus summas 73,15 eurot.
23.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks, Outokumpu 15 küttekulu jaotuse ajavahemikus oktoober 2014 – juuni 2015 (jaotus korteriomanike vahel (tl 44-106). KÜ Outokumpu arved N. P.le (tl 20-27).
24.Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja viivisenõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kostja ei ole majandamiskulusid (üldküte) tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista seisuga 14.09.2015. a summas 9,36 eurot.
94.Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
27.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 432 eurot, kokku 507 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskulude nõudele vastu leides, et need on hagihinda arvestades põhjendamatult suured. Kohus nõustub kostjaga.
29.Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 432 eurot ulatuses, millest - materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 160 eurot + käibemaks 32 eurot; - kostjate vastusega tutvumisele, seisukohtade esitamisele 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 200 eurot + 40 eurot käibemaks. Nimetatud kuludele lisandub riigilõiv summas 75 eurot, kokku moodustavad hageja menetluskulud 507 eurot.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 09.03.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15). Üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul
31.Riigikohus on märkinud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud
üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14).
32.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on tegemist mahuka ja keeruka tsiviilasjaga. Asjaolu, et poolte vahel on põhimõtteline vaidlus, ei tee veel nõuet keerukaks. Ka lehekülgede arv toimikus ei tee iseenesest vaidlust keerukaks. Hagihind on käesolevas tsiviilasjas 89,45 eurot (põhinõue 63,79 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 9,36 eurot + ühe aasta viivis 16,30 eurot)
33.Kohus arvestab muuhulgas asjaolu, et maakohtu menetluses on kokku kolm hageja samasisulist nõuet erinevate kostjate vastu (vt veel 2-15-114041, 2-15-114042), seega kõigis kolmes asjas esitatavad materjalid on väga suures osas kattuvad ja hagiavaldused on identsed (isegi vead nt tekstis on korteriühistu Kaare 29) va kostjate andmed ja võlgnevuse suurused. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist tavapärase võlanõudega. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele, kostja vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide, tõendite kogumist ega läbitöötamist. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja kui kogenud ja korteriühistute vaidlustes kvalifitseeritud juristil ei kulunud kolme identse hagiavalduse koostamiseks 2 tundi ja seiskohtade koostamiseks 2,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabikulud 2 tunni osas. Arvestades hagihinda, asjaolu, et maakohtu menetluses on kolm samasisulist hageja nõuet, käesolevas tsiviilasjas teostatud hageja lepingulise esindaja toiminguid, sh kohtuistungil kostja poolt tehtud ettepanekut kompromissi sõlmimiseks, eelviidatud Riigikohtu seisukohti, peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt summas 267 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 192 eurot (sh käibemaks) lepingulise esindaja kulu.
34.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.