Marko Tiirik (OÜ Tiirik Õigusbüroo, Uus 8, Jõhvi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
KÜ Outokumpu 15 hagi rahuldada.
2.Välja mõista T. A.lt KÜ Outokumpu 15 kasuks võlgnevus 65 (kuuskümmend viis) eurot 15 senti, millest 56, 86 eurot on põhinõue ja 8, 29 eurot seisuga 14.09.2015.a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista T. A.lt KÜ Outokumpu 15 kasuks viivis 0,07 % põhinõudest päevas alates 15.09.2015.a kuni põhinõude (56, 86 eurot) tasumiseni.
Menetluskulud jätta T. A. kanda.
4.1 Välja mõista T. A.lt KÜ Outokumpu 15 menetluskulude katteks 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.KÜ Outokumpu 15 esitas 28.06.2015.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. A.lt 57, 48 euro saamiseks. Kohtu 30.06.2015.a makseettepanekule esitas T. A. vastuväite. 18.08.2015.a anti maksekäsu kiirmenetluse nõue T. A. vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja Outokumpu 15 elamus korteri nr 67 omanik. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Outokumpu 15. KÜ põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Põhikirja p 3.2.8 järgi on ühistu liige igakuiselt kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid.
3.KÜ Outokumpu 15 01.12.2007.a üldkoosoleku otsuse kohaselt on alates 01.01.2008.a hooldustasu suuruseks 8,00 krooni /m2 (0,51 eurot/m2 ). 06.06.2014.a üldkoosolekul võeti vastu otsus tellida OÜ-lt RevProEst soojuskulude arvestus korteriomanike vahel ja rakendada seda arvestust alates 2014. a aasta kütteperioodi algusest.
4.Iga kuu on hageja esitanud korteriomanikele arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud vaid osaliselt. Võlg on tekkinud alates oktoobrist 2014 (arvestus tl 16). Seisuga 14.09.2015.a on kostja võlg hageja ees 56, 86 eurot, millele lisandub viivis sama kuupäva seisuga 8, 29 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 56, 86 eurot, viivise 8, 29 eurot ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest.
5.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu ja märgib, et kuna elamus läks palju kortereid erinevatel aegadel üle alternatiivküttele, otsustati KÜ 06.06.2014.a üldkoosolekul tellida OÜ-lt RevProEst soojuskulude arvestus kõigi alternatiivküttele läinud korterite kohta. Arvestuse kohaselt on korteri 67 soojuskulude protsentuaalne jaotus korteri pinnast peale rekonstrueerimnist 6, 30% ehk 4,31 m2 . RevProEst arvestusete II osa p 13 järgi on hoone trepikodade jms üldruumide arvutuslik soojuskadu 15, 45% mis tähendab, et kogu hoone keskküttekuludest 15, 45% kulub elamu trepikodade ja üldruumide küttele. Ülejäänud keskküte so 84, 55% kuulub elamu korterite küttele. Arvestuste III osa tabelist nähtub, et üldkasutatavate ruumide küttekulude arvestamisel on lähtutud põhimõttest, et need ruumid kuuluvad kõigile elamu korteriomanikele protsentuaalselt korteriomandi suurusest. Soojuskadude arvestamisel on lähtutud keskkütte jääkpindadest, st kui korter on täielikult keskküttel, siis arvestatakse küttepinnaks kogu korteri pind ja kui korteris on alternatiivküte, siis arvestatakse soojuskulud korteri jääkpinnast, mis korteri 67 puhul on 4, 30 m2 . Hageja ei nõustu kostja väidetega selles, et kui elamus on 4 eraldi keskküttekekeskust ja kostja kasutab neist 2. keskust, siis peaks ka arvestus toimuma eraldi, Elamu on üks ja ühine kinnistu, mis on jaotatud kortriomanditeks. Hageja rõhutab, et korteriühistu üldkoosoleku 06.06.2014.a otsust ei ole keegi vaidlustanud, järelikult on see jõus ja seda tuleb täita.
6.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostajalt hageja menetluskulude katteks 507 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 432 eurot õigusabikulud. Hageja ei nõustu ka kostja väitega, et kulud on ülepaisutatud. Hageja osundab, et menetlust alustas hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, mil õigusabikulu oli veel 20 eurot. Kostja vastuväite tõttu tuli asi edasi hagimenetlusse ning iga teostatud toiminguga kulud suurenevad.
KOSTJA VASTUS
7.Kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahelisele aktile 09.06.2003 on kostja korteris readiaatroid eemaldatud ja püstakud isoleeritud. Kütte jääkväärtus, mida kostja on kohustatud tasuma on 5,9 m2 . Kostja tellis gaasiküttele üleminekuks OÜ-lt Virgas vastava projekti, samuti küttele kuuluva jääkpinna arvestuse keskküttesüsteemist täieliku väljalülitumise korral. Selle kohaselt on korteri 67 kütmiseks kuuluv jääkpind 3,6 m2 või 5, 3% endisest kütmiseks kuulunud pinnast. Kostja korter on täielikult gaasiküttel, mistõttu kuulub tema poolt tasumisele täiendavalt mitteeluruumide eest puudujääv osa vastavalt eespoolnimetatud arvestusele. Kostja on vastavalt sellele arvastusele ka hagejale kütte eest tasunud.
8.Kostja märgib, et maksab korteri kütmise eest gaasiga 100% + hageja arvutab lisaks 15, 45% trepikodade ja küttemagistraalide keskmise soojakao eest, samal ajal kui teistel elanikel so kes ei ole altnatiivküttele üle läinud moodustavad küttekulud 84, 55% (korterite küte) + 15, 45% (trepikodade ja küttemagistraalide keskmine soojakadu). Kostja väidab, et Outokumpu 15 majas on 4 eraldiseisvat küttesõlme, millest kostja kasutab 2. keskuse teenust, mistõttu peaks ka arvestus toimuma eraldi, kuid hageja on ebaõigesti kõikide küttekeskuste kulud kokku liitnud ja jaganud maja elanike vahel. Näiteks on VKG Energia esitanud hagejale küttekulude eest arve 2014.a novembris 8 948, 97 eurot, kuid hageja jagas majaelanike vahel vääralt ära 12 242, 94 eurot.
9.Kostja on seisukohal, et hageja esitatud RevProEst küttekulude jaotamise arvestust ei saa aluseks võtta tsiviilasja lahendamisel. Nimetatud arvestus on tehtud üksnes küttesüsteemist lahtiühendatud korterite kohta, kuid kuna maja küttesüsteem on ühine, siis ei saa jätta arvestamata ka neid kortereid, kes kasutavad tsentraalse kütet. Hageja märgib vääralt, et kostja korterit läbib magistraaltoru. Kostja korterit ei läbi püstakut.
10.Kostja on seisukohal, et hageja nõutud menetluskulude on ebamõistlikud arvestades hagihinda. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on tõendamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
13.Eelduseks, et kostjal oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju pidi kostja tasuma majandamiskulude (küttekulude) eest.
14.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 1 lg 1 järgi on majandamiskulud sama seaduse tähenduses muuhulgas kulu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kui ühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on majandamiskulu KÜS § 15 1 lg 1 mõttes, mille eest tuleb tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Hagejal tuli tõendada KÜS § 15 1 lg 1 tulenevalt, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel.
15.Vaidlust ei ole selles, et kostja korteris nr 67 on paigaldatud gaasiküte. Kostja tellis gaasiküttele üleminekuks OÜ-lt Virgas projekti, samuti küttele kuuluva jääkpinna arvestuse keskküttesüsteemist täieliku väljalülitumise korral, mille kohaselt on korteri 67 kütmiseks kuuluv jääkpind 3,6 m2 või 5, 3% endisest kütmiseks kuulunud pinnast. Kostja märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahelisele aktile 09.06.2003 on kostja korteris radiaatorid eemaldatud ja püstakud isoleeritud. Kütte jääkväärtus, mida kostja on kohustatud tasuma on 5,9 m2 (I kd tl 197-209).
16.KÜ Outokumpu 15 06.06.2014.a üldkoosolekul võeti vastu otsus tellida OÜ-lt RevProEst soojuskulude arvestus korteriomanike vahel ja rakendada seda arvestust alates 2014. a aasta kütteperioodi algusest (I kd, tl 35-37). Vaidlust ei ole ka selles, et 06.06.2014.a otsust vaidlustatud ei ole. Hageja märgib õigesti, et korteriühistu üldkoosoleku 06.06.2014.a otsust ei ole keegi vaidlustanud, järelikult on see jõus ja seda tuleb täita. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on seisukohal, et juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks määratud seadusest ja/või põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord ning sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning tulenevalt KÜS § 13 lg 4 korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 17). Eeltoodust tulenevalt oli korteriühistul õigus rakendada OÜ RevProEst teostatud küttekulude jaotamist ja arvestust (vt I kd tl 89-171) ning korteriomanikel sh kostjal kohustus vastavalt sellele tasuda. Kostja väited selles nagu oleks arvestus koostatud ühistu esimehe sõnade ja juhiste järgi ning nende korterite osas, mida ühistu esimees nimetas, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtul puudub alus kahelda jaotuse /arvutuste tõepärasuses ja kompetentsuses. Ka kostja väited liigse raha nõudmise osas ühistu esimehe poolt on alusetu. Asjaolu, et majas on neli soojussõlme ja teenuse osutajaga sõlmitud mitu lepingut, ei anna alust arvata, et ka kulude arvestus peaks toimuma nelja sõlme kasutajate vahel eraldi. Korterelamus Outokumpu 15 asuvad soojussõlmed moodustavad ühe, elamut teenindava tehnorajatise, mis on elamu oluline osa ning kõigi korteriomanike kaasomandis.
17.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks - Outokumpu 15 küttekulu ajavahemikus oktoober 2014 – juuni 2015 (AS VKG Soojus arved tl 172-181), jaotuse korteriomanike vahel (I kd, tl 48-87) - KÜ Outokumpu arved T. A.le (I kd, tl 39-47), mille kohaselt on kostja võlg hageja ees 30.06.3015 seisuga 56, 86 eurot, viivise arvestus (I kd tl 16) mille kohaselt viivis seisuga 14.09.2015.a 8, 29 eurot Lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates 15.09.2015.a 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni (vastavalt KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja p 3.2.11). Hageja nõue on põhjendatud.
18.Kohus lahendas asja lihtmenetluses ja ei anna luba edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannab kostja.
20.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 432 eurot, kokku 507 eurot. Kostja vaidleb hageja menetluskulude nõudele vastu leides, et need on hagihinda arvestades põhjendamatult suured. Kohus nõustub sellega. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kompromissi sõlmimise võimalusi tulnuks kostjal kaaluda juba varem maksekäsu kiirmenetluses vältimaks edaspidiseid hagimenetlusega kaasnevaid kulusid; teisest küljest pidanuks ka hageja olema kompromissettepanekutele vastuvõtlikum.
21.Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 432 eurot ulatuses, millest - materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 160 eurot + käibemaks 32 eurot; - kostja vastusega tutvumisele, seisukoha esitamisele 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 200 eurot + 40 eurot käibemaks; - kulu istungil osalemisele TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 09.03.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15) Üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul Riigikohus on märkinud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
22.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on tegemist mahuka ja keeruka tsiviilasjaga. Asjaolu, et poolte vahel on põhimõtteline vaidlus, ei tee veel nõuet keerukaks. Ka lehekülgede arv toimikus ei tee iseenesest vaidlust keerukaks.
Hagihind on käesolevas tsiviilasjas 79, 68 eurot (põhinõue 56, 86 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 8, 29 eurot + ühe aasta viivised TsMS § 367 järgi 14, 53 eurot) Kohus arvestab muuhulgas asjaolu, et maakohtu menetluses on kokku kolm hageja samasisulist ja sarnase hagihinnaga nõuet erinevate kostjate vastu (vt veel 2-15-114040, 2-15-114041). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist tavapärase võlanõudega. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele (sh asjasse mittepuuruvatele), kostja vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide, tõendite kogumist ega läbitöötamist, kohtuistung kestis 30 min. Arvestades hagihinda, asjaolu, et maakohtu menetluses on kolm samasisulist hageja nõuet, käesolevas tsiviilasjas teostatud hageja lepingulise esindaja toiminguid, sh kohtuistungil kostja pakutud kompromissettepanekut, eelviidatud Riigikohtu seisukohti, peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt, summas 175 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 100 eurot lepingulise esindaja kulu.
23.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.