1.KÜ Outokumpu 15 hagi G. Y.`i ja G. Y. vastu võlgnevuse 96,05 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt G. Y.`i ja G. Y.`lt KÜ Outokumpu 15 kasuks korteriomandist, asukohaga xxx, Kohtla-Järve, majandamiskuludest (küttekuludest) tulenev võlgnevus 96 (kuuskümmend viis) eurot 05 senti, millest 83,87 eurot on põhinõue ja 12,18 eurot seisuga 14.09.2015.a sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista solidaarselt G. Y.`i ja G. Y.`lt KÜ Outokumpu 15 kasuks viivis 0,07% põhinõudest päevas alates 15.09.2015.a kuni põhinõude (83,87 eurot) tasumiseni.
4.Hageja menetluskulud jätta nende õigustatud ulatuses solidaarselt G. Y.`i ja G. Y. kanda.
5.Välja mõista solidaarselt G. Y.`i ja G. Y.`lt KÜ Outokumpu 15 menetluskulude katteks 225 (kassada kakskümmend viis) eurot. Muus osas jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
6.Välja mõista solidaarselt G. Y.`i ja G. Y.`lt KÜ Outokumpu 15 kasuks viivis menetluskuludelt (225 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kostjate menetluskulud jätta kostjate enda kanda.
8.Väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele KÜ Outokumpu 15 arveldusarvele nr EE972200221023033574 AS-s Swedbank.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.KÜ Outokumpu 15 esitas 28.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G. Y.`i ja G. Y. vastu võlgnevuse 84,10 euro nõudes. Kohus tegi 30.06.2015 võlgnikele maksettepanekud, mis toimetati võlgnikele kätte 09.07.2015. Võlgnikud esitas 16.07.2015 nõudele vastuväited. Pärnu Maakohtu 19.08.2015 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 21.08.2015 määrusega jäeti hagi käiguta ning hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt on kostjad Outokumpu 15 elamus korteri nr xx omanikud. Elumaja haldamist ja majandamist teostab korteriühistu Outokumpu 15. KÜ põhikirja p 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnast. Põhikirja p 3.2.8 järgi on ühistu liige igakuiselt kohustatud tasuma elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid.
3.KÜ Outokumpu 15 01.12.2007.a üldkoosoleku otsuse kohaselt on alates 01.01.2008.a hooldustasu suuruseks 8,00 krooni /m2 (0,51 eurot/m2 ). 06.06.2014.a üldkoosolekul võeti vastu otsus tellida OÜ-lt RevProEst soojuskulude arvestus korteriomanike vahel ja rakendada seda arvestust alates 2014. aasta kütteperioodi algusest.
4.Iga kuu on hageja esitanud korteriomanikele arved, kuid kostjad on oma kohustusi täitnud vaid osaliselt. Võlg on tekkinud alates oktoobrist 2014 (arvestus tl 18). Seisuga 14.09.2015.a on kostjate võlg hageja ees 83,87 eurot, millele lisandub viivis sama kuupäeva seisuga 12,18 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 83,87 eurot, viivise 12,18 eurot ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud päeva eest (tl. 17-117).
5.Hageja kostjate 08.10.2015 vastuväidetega ei nõustunud ja märgib, et kuna elamus läks palju kortereid erinevatel aegadel üle alternatiivküttele, otsustati KÜ 06.06.2014.a üldkoosolekul tellida OÜ-lt RevProEst soojuskulude arvestus kõigi alternatiivküttele läinud korterite kohta. Arvestuse kohaselt on korteri xx soojuskulude protsentuaalne jaotus korteri pinnast peale rekonstrueerimist 4,37% ehk 2,99 m2 . RevProEst arvestusete II osa p 13 järgi on hoone trepikodade jms üldruumide arvutuslik soojuskadu 15,45% mis tähendab, et kogu hoone keskküttekuludest 15,45% kulub elamu trepikodade ja üldruumide küttele. Ülejäänud keskküte so 84,55% kuulub elamu korterite küttele. Arvestuste III osa tabelist nähtub, et üldkasutatavate ruumide küttekulude arvestamisel on lähtutud põhimõttest, et need ruumid kuuluvad kõigile elamu korteriomanikele protsentuaalselt korteriomandi suurusest. Soojuskadude arvestamisel on lähtutud keskkütte jääkpindadest, st kui korter on täielikult keskküttel, siis arvestatakse küttepinnaks kogu korteri pind ja kui korteris on alternatiivküte, siis arvestatakse soojuskulud korteri jääkpinnast, mis korteri xx puhul on 3 m2 . Hageja ei nõustu kostja väidetega selles, et kui elamus on 4 eraldi keskküttekeskust ja kostja kasutab neist 2. keskust, siis peaks ka arvestus toimuma eraldi. Elamu on üks ja ühine kinnistu, mis on jaotatud kortriomanditeks. Hageja rõhutab, et korteriühistu üldkoosoleku 06.06.2014.a otsust ei ole keegi vaidlustanud, järelikult on see jõus ja seda tuleb täita. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja menetluskulude katteks 507 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 432 eurot õigusabikulud. Samas märkis hageja esindaja, et kuna kostjad soovivad asja arutamist kohtuistungil, siis täiendava menetluskulude nimekirja esitab hageja pärast kohtuistungit (tl. 157-160).
KOSTJATE VASTUS
6.Kostjad hageja nõuet ei tunnista. Kostjad märgivad, et vastavalt hageja ja kostjate vahelisele aktile 23.07.2003 on kostjate korteris elamu küttesüsteemist lahti ühendatud ja korter on üle viidud autonoomsele gaasiküttele. Kütte jääkpindala, mida kostja on kohustatud tasuma on 2,2 m2 . Kostjad on tellinud gaasiküttele üleminekuks vastava projekti. Kohtla-Järve Linnavalitsus on väljastanud kostjale ka vastava nõusoleku ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Kostja korter on täielikult gaasiküttel, mistõttu kuulub tema poolt tasumisele täiendavalt mitteeluruumide eest puudujääv osa vastavalt eespoolnimetatud arvestusele. Kostjad on vastavalt sellele arvestusele ka hagejale kütte eest tasunud.
7.Kostjad märgivad, et maksavad korteri kütmise eest gaasiga 100% + hageja arvutab lisaks 15,45% trepikodade ja küttemagistraalide keskmise soojakao eest, samal ajal kui teistel elanikel so kes ei ole altnatiivküttele üle läinud moodustavad küttekulud 84,55% (korterite küte) + 15,45% (trepikodade ja küttemagistraalide keskmine soojakadu). Kostjad väidavad, et Outokumpu 15 majas on 4 eraldiseisvat küttesõlme, millest kostjad kasutavad 2. keskuse teenust, mistõttu peaks ka arvestus toimuma eraldi, kuid hageja on ebaõigesti kõikide küttekeskuste kulud kokku liitnud ja jaganud maja elanike vahel. Näiteks on VKG Energia esitanud hagejale küttekulude eest arve 2014.a novembris 8 948,97 eurot, kuid hageja jagas majaelanike vahel vääralt ära 12 242,94 eurot, arvestades kostjatele korteri osa eest 3,60 eurot ja üldruumide eest 10,94 eurot. Ka on arusaamatu, millest tulenevalt on hagejal märgitud korteri xx kaetavaks pinnaks 3,0 m2, kui vastavalt 23.07.2003 pooltevahelisele aktile on jääkpindala 2,2 m2 ja vastavalt kasutusloale köetav pind puudub.
8.Kostjad on seisukohal, et hageja esitatud RevProEst küttekulude jaotamise arvestust ei saa aluseks võtta tsiviilasja lahendamisel. Nimetatud arvestus on tehtud üksnes küttesüsteemist lahtiühendatud korterite kohta, kuid kuna maja küttesüsteem on ühine, siis ei saa jätta arvestamata ka neid kortereid, kes kasutavad tsentraalset kütet. Hageja märgib vääralt, et kostjate korterit läbib magistraaltoru. Kostjad on seisukohal, et hageja nõutud menetluskulud on ebamõistlikud, arvestades hagihinda. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata, kuna hagi on tõendamata (tl. 128-143).
9.05.04.2016 kohtuistungil esitas kostjate esindaja kohtule täiendavad tõendid, millest nähtub, et elamus Outokumpu 14 on 4 soojussõlme erinevate lepingute ja arvestustega. Samuti palus esindaja määrata tähtaeg kompromissi sõlmimiseks. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks 2 nädalat.
10.Kohus teatas 10.06.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 21. juunini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 30. juunil 2016 kohtu kantselei kaudu.
11.Hageja esindaja esitas 21.06.2016 menetluskulude nimekirja, vastavalt millele moodustavad hageja menetluskulud 507 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 432 eurot õigusabikulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Hageja tugineb asjaolule, et kostjad korteriomanikuna ja korteriühistu liikmetena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjatel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
14.Eelduseks, et kostjatel oleks kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on nende kuulumine hageja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Poolte vahel on vaidlus selles, kui palju pidid kostjad tasuma majandamiskulude (küttekulude) eest.
15.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud sama seaduse tähenduses muuhulgas kulu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kui ühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes, mille eest tuleb tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Hagejal tuli tõendada KÜS § 151 lg 1 tulenevalt, kui suured olid tervikuna ühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kuidas jaotati kulu ühistu liikmete vahel.
16.Vaidlust ei ole selles, et kostjate korteris nr xx on paigaldatud gaasiküte. 23.07.2003.a. KoÜ Outokumpu 15 akti nr 19 kohaselt on korter nr. xx lahti ühendatud elamu keskküttesüsteemist ja üle viidud autonoomsele gaasiküttele, püstakud on isoleeritud. Töid teostas ja jääktarbimise arvestuse koostas OÜ Buroff. Kütte jääkväärtus, mida kostja on kohustatud tasuma on 2,2 m2 (tl 137).
17.KÜ Outokumpu 15 06.06.2014.a üldkoosolekul võeti vastu otsus tellida OÜ-lt RevProEst soojuskulude arvestus korteriomanike vahel ja rakendada seda arvestust alates 2014. a aasta kütteperioodi algusest (tl 45-47). Puudub vaidlus selle üle, et 06.06.2014.a otsust ei ole vaidlustatud. Hageja märgib õigesti, et korteriühistu üldkoosoleku 06.06.2014.a otsust ei ole keegi vaidlustanud, järelikult on see jõus ja seda tuleb täita. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on seisukohal, et juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks määratud seadusest ja/või põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord ning sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning tulenevalt KÜS § 13 lg 4 korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 17). Eeltoodust tulenevalt oli korteriühistul õigus rakendada OÜ RevProEst teostatud küttekulude jaotamist ja arvestust (tl 91-112) ning korteriomanikel sh kostjatel kohustus vastavalt sellele tasuda. Kostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et OÜ
RevProEst poolt teostatud küttekulude jaotus ja arvestus oleks nende poolt vaidlustatud, seega on see kehtiv ja kuulub täitmisele. Asjaolu, et majas on neli soojussõlme ja teenuse osutajaga sõlmitud mitu lepingut, ei anna alust arvata, et ka kulude arvestus peaks toimuma nelja sõlme kasutajate vahel eraldi. Korterelamus Outokumpu 15 asuvad soojussõlmed moodustavad ühe, elamut teenindava tehnorajatise, mis on elamu oluline osa ning kõigi korteriomanike kaasomandis.
18.Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks - Outokumpu 15 küttekulu jaotuse ajavahemikus oktoober 2014 – juuni 2015 (jaotus korteriomanike vahel, tl 51-90) - KÜ Outokumpu arved G. Y.`ile (tl 26-33), mille kohaselt on kostja võlg hageja ees 30.06.3015 seisuga 83,87 eurot, viivise arvestus (tl 18) mille kohaselt viivis seisuga 14.09.2015.a 12,08 eurot Lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel alates 15.09.2015.a 0,07% viivitatud summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni (vastavalt KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja p 3.2.11). Antud andmetest tulenevalt moodustab kostjate poolt tasumata koguvõlgnevus 14.09.2015 seisuga ajavahemiku 01.10.2015-14.09.2015 eest 96,05 eurot, millest 83,87 eurot on põhinõue ja 12,18 eurot seisuga 14.09.2015.a sissenõutavaks muutunud viivis, mis kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
19.Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud kannavad kostjad (solidaarselt). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud. Hageja menetluskulu on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 432 eurot, kokku 507 eurot. Kostjad vaidleb hageja menetluskulude nõudele vastu leides, et need on hagihinda arvestades põhjendamatult suured. Kohus nõustub sellega.
21.Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist 432 eurot ulatuses, millest - materjalidega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele 2 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 160 eurot + käibemaks 32 eurot; - kostjate vastusega tutvumisele, seisukohtade esitamisele 2,5 tundi tunnihinnaga 80 eurot, so 200 eurot + 40 eurot käibemaks. Nimetatud kuludele lisandub riigilõiv summas 75 eurot, kokku moodustavad hageja menetluskulud 507 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse
eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu 09.03.2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15) Üldjuhul ei tohi väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul Riigikohus on märkinud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-415, p 14).
22.Hagihind on käesolevas tsiviilasjas 117,48 eurot (põhinõue 83,87 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 12,18 eurot + ühe aasta viivised TsMS § 367 järgi 21,43 eurot) Kohus arvestab muuhulgas asjaolu, et maakohtu menetluses on kokku kolm hageja samasisulist ja sarnase hagihinnaga nõuet erinevate kostjate vastu (vt veel 2-15-114040, 2-15-114042), seega kõigis kolmes asjas esitatavad materjalid väga suures osas kattuvad. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist tavapärase keerukuse ja mahuga võlanõudega. Hagiavalduses on hageja nõue toodud peamiselt ühel leheküljel, muu osas sisaldab hagiavaldus üksnes viiteid seaduse sätetele (sh asjasse mittepuutuvatele), kostjate vastusele esitatud seisukoht on võrreldes hagiavaldusega küll sisukam, kuid selle koostamine ei eeldanud esindajalt uute materjalide, tõendite kogumist ega läbitöötamist, kohtuistung kestis 7 min. Arvestades hagihinda, asjaolu, et maakohtu menetluses on kolm samasisulist hageja nõuet, käesolevas tsiviilasjas teostatud hageja lepingulise esindaja toiminguid, sh kohtuistungil kostja poolt tehtud ettepanekut kompromissi sõlmimiseks, eelviidatud Riigikohtu seisukohti, peab kohus põhjendatuks rahuldada hageja menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt, summas 225 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulu.
23.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.