Tridensi Kuressaare Kaubalao Osaühingu hagi Osaühingu Warma Auto vastu kahju 7397,15 eurot hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.10.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tridensi Kuressaare Kaubalao Osaühingu apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
7397,15 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tridensi Kuressaare Kaubalao Osaühing (registrikood 10120082), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Kostja: Osaühing Warma Auto (registrikood 10794567), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27.10.2015 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.08.2015 esitas Tridensi Kuressaare Kaubalao Osaühing (hageja) Pärnu Maakohtule hagiavalduse Osaühingult Warma Auto (kostja) töövõtulepingule mittevastava töö tegemisega tekitatud kahju summas 7397,15 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt pöördus hageja 10.12.2014 kostja poole probleemiga, et auto generaatori märgutuli põleb ja laadimine puudub. Kostja võttis auto remondiks töösse ning diagnostika käigus selgus, et generaatori rihmapinguti kinnituspolt oli murdunud, rihm rullikutelt maha jooksnud ja kukkunud alla mootori põhjakattele. Kostja tellis vastava pinguti koos poldiga ning väidetavalt K.G.Knutsson AS-lt generaatori soonrihma. 16.12.2014 teostas kostja generaatoririhma vahetuse koos pinguti, pinguti poldi ja pingutusrullikuga ning esitas tehtud tööde eest arve summas 354,91 eurot. 25.02.2015 purunes auto generaatoririhm uuesti. Seekord oli vigastatud välimine abiseadmete rihm, mis oli mootori pöörlemise tõttu jooksnud hammasrihma vahele ja oli hammasrihma ära lõhkunud ja selle tagajärjel lõhkunud ära ka mootori plokikaane. Teistkordse auto remondi eest tasus hageja arve nr 14123322 alusel Info Auto AS-le 7397,15 eurot. Peale seda, kui hageja esindaja 21.04.2015 esitas kostjale ametlikult kahju hüvitamise nõude, soovis kostja saada nimetatud rihma ekspertiisi tegemiseks endale. Rihm anti kostja esindajale üle 22.04.2015 ning 19.05.2015 teatas kostja, et rihma maaletooja K.G.Knutsson AS poolt tehtud ekspertiisi kohaselt ei ole üleantud rihma ja rullikute põhjal võimalik otsustada, mis põhjusel rihm purunes. Info Auto AS töötaja arvamuse kohaselt võis rihma purunemine olla tingitud asjaolust, et rihm oli veidike lühem, kui seda on originaalrihm. Hageja eeldas tellijana, et kostja kui kogenud autoremondiettevõte remondib auto kvaliteetselt, misjärel saab ta sellega sõita. Töövõtja aga paigaldas autole generaatoririhma, mis oli lühem kui originaalrihm ning mis purunes kahe kuu pärast ning mille purunemine tekitas raske mootorivigastuse. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja poolt teostatud remondil ja asjaolul, et pärast kahe kuu möödumist autol generaatoririhm uuesti purunes, puudub põhjuslik seos. Kostja poolt teostatud töö oli nõuetekohane ja vastas lepingutingimustele. Hageja viis auto remonti Info Auto AS-i ega andnud kostjale võimalust kontrollida, millest oli generaatoririhma purunemine tekkinud ega vajaduse korral ise viga parandada. Hageja ei esitanud kostjale ühtegi dokumenti (eksperthinnangut), millest oleks selgunud rihma purunemise põhjus. Kostja esitas hagejale ise palve, et viimane edastaks talle purunenud generaatoririhma koos pingutusrullikutega, et kostja saaks need ekspertiisi saata. Hageja edastas kostjale üksnes generaatoririhma ning kostja saatis selle rihma müünud AS-i K.G. Knutsson vahendusel rihma tootnud tehasesse ekspertiisi. Continentali poolt 11.05.2015 koostatud ekspertarvamuse kohaselt ei põhjustanud riket soonrihm, kuna selles tootes vigu ei leitud. Ekspertarvamuse kommentaari kohaselt on soonrihma kulumise põhjustanud generaatori vabajooksu rullik, väntvõlli rihmaratas või pinguti või oli rihmaajami joondatus paigast ära ja põhjustas tugeva kulumise. Seejärel aga võisid lahti tulnud nöör/sooned hammasrihma vahele jääda. Continental kinnitas 18.08.2015 kinnituskirjaga, et soonrihmal ei
ole materjali ega valmistusvigu. Mõõtmed vastavad tootja nimetatud väärtustele ja jäävad originaalrihmade pikkusele kehtestatud lubatud vahemikku. Antud juhul on hageja esitanud kostja vastu kahjunõude, tuginedes üksnes ühele väitele, et talle on tekkinud kahju seoses asjaoluga, et kostja paigaldas tema autole ettenähtust lühema generaatoririhma. Muid põhjuseid, miks kahju võis tekkida, hagiavalduses välja toodud ei ole. Kostja poolt hagejale esitatud arvest nr 45821 nähtub, et autol vahetati neli detaili. Vaadates Info Auto AS arvet, siis eeltoodud neljast detailist vahetati uuesti välja ainult generaatoririhm. Ülejäänud kolme detaili Info Auto AS ei vahetanud. Järelikult olid need korras ja paigaldatud nõuetekohaselt ega saanud põhjustada soonrihma purunemist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Pärnu Maakohus jättis 27.10.2015 otsusega rahuldamata hageja taotluse ekspertiisi läbi viimiseks ning jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
5.Kohus märkis, et andis 02.10.2015 määrusega menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 16.10.2015. Viidatud kuupäeval esitas hageja kohtule taotluse autotehnilise ekspertiisi läbi viimiseks. Hageja selgitas, et kuivõrd kostja väidab, et tema tehtud remont oli kvaliteetne ning ei põhjustanud rihma ning mootori purunemist, tuleks rihma purunemise põhjuse kindlaksmääramiseks läbi viia ekspertiis. Käesoleval juhul on hageja väitnud, et kostja teostatud töö oli ebakvaliteetne, kuna ta paigaldas hageja autole mittenõuetekohase generaatorrihma, st rihm oli liiga lühike ning see põhjustas rihma purunemise ning auto mootorile rasked kahjustused. Kohus selgitas, et asjas on juba kogutud piisavalt tõendeid autole paigaldatud generaatorrihma nõuetekohasuse kohta. Eelkõige on nendeks tõenditeks ContiTech Antriebssysteme GmbH väljastatud 11.05.2015 ja 18.08.2015 garantii vastused, AV ja JM e-kirja vahetus ning 21.09.2015 Info-Auto AS teenindusjuhi vastus. Hageja pole esitanud sisulisi vastuväiteid nende tõendite usaldusväärsuse ning õigsuse kohta ega põhistanud sellega ekspertiisi läbi viimise vajadust. Kohus leidis, et käesoleval juhul on kogutud piisavalt tõendeid kostja poolt paigaldatud generaatorrihma nõuetele vastavuse kohta ning jättis taotluse ekspertiisi korraldamiseks TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.
6.Maakohtu otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus alljärgnevas: - hageja pöördus 10.12.2014 kostja poole probleemiga, et auto generaatori märgutuli põles ning laadimine puudus; kostja poolt läbi viidud diagnostika käigus selgus, et generaatori rihma pinguti polt oli murdunud ja rihm oli rullikutelt maha jooksnud; - kostja tellis Info-Auto AS-st pinguti koos poldiga ning AS-st K.G. Knutsson uue generaatorrihma; - kostja teostas hagejale kuuluval autol generaatorrihma vahetuse koos pinguti poldiga, rihmarullikuga ning lamerihmapingutiga ning esitas tehtud tööde eest hagejale arve nr 45821 summas 354,91 eurot, mis on hageja poolt tasutud; hageja ja kostja vahel oli eelnimetatud tööde teostamiseks sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1); - hageja autole paigaldati generaatorrihm, mis on 1 mm lühem, kui Volvo originaal generaatorrihm.
7.Hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on kostja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning kostja vastutus selle eest (VÕS § 642). Hageja leiab, et kostja töö ei vasta lepingutingimustele seetõttu, et ta paigaldas hageja autole generaatorrihma, mis oli lühem, kui originaalrihm ning mis seetõttu purunes ja põhjustas kahju. Ka oma 21.04.2015 nõudes kostjale on hageja selgitanud, et kostja ebakvaliteetne töö seisnes lühema generaatorrihma paigaldamises. Seega saaks kostja poolt teostatud
autoremonti lepingutingimustele mittevastavaks pidada siis, kui kostja paigaldas hageja autole generaatorrihma, mis ei vasta auto tootja (Volvo) poolt kehtestatud nõuetele.
8.Kostja on hageja autole Volvo XC60 tellinud generaatorrihma K.G. Knutsson AS-lt, kes saatis autole paigaldatud ning purunenud generaatorrihma osas rihma tootajale garantiinõude. 06.05.2015 e-kirjas on generaatorrihma tootja esindaja kinnitanud, et generaatorrihma lubatud erinevus tootja poolt on +/- 3 mm ning rihma pikkus ei saa kirjeldatud probleeme tekitada. K.G. Knutsson AS saatis hageja poolt edastatud, purunenud, generaatorrihma siiski garantiinõude korras tootjale. 11.05.2015 ContiTech Antriebssysteme GmbH (rihma tootaja) garantiinõude vastusest nähtub, et generaatorrihm vastas nõuetele ning rikke põhjuseks ei saanud olla toote enda viga. 18.08.2015 garantiinõude vastuses kinnitatakse, et vaidlusalune generaatorrihm vastab tootja nimetatud väärtusele ja see jääb originaalrihmade pikkusele lubatud vahemikku. Garantiinõuet ei aktsepteeritud, kuna rikke põhjuseks ei olnud generaatorrihm. Hageja pole esitanud sisulisi vastuväiteid tootja vastuste kohta. Lisaks on kostja esitanud kohtule AS Info-Auto teenindusjuhi 21.09.2015 vastuse teabenõudele, milles kinnitatakse, et Volvo tehase sõnul 1mm lamerihma pikkuse erinevus ei ole probleem.
9.Kohus asus seisukohale, et on tõendatud, et kostja poolt hageja autole paigaldatud 1mm lühem generaatorrihm, kui seda on originaalrihm, vastas auto tootja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Hageja pole välja toonud muid asjaolusid töö lepingutingimustele mittevastavuse osas. Et asjas on leidnud tõendamist, et kostja poolt paigaldatud generaatorrihm vastas Volvo tehase poolt generaatorrihmale ettenähtud pikkusnõuetele ning et konkreetne rihm oli vigadeta ja nõuetekohane, leidis kohus, et kostja töö vastas lepingutingimustele. Kuivõrd hageja nõudeõiguse esimene eeldus – töö mittevastavus lepingutingimustele, on täitmata, puudub vajadus analüüsida teisi kahjunõude eeldusi ning hinnata teisi tõendeid. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.26.11.2015 esitas hageja Pärnu Maakohtu 27.10.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Samuti taotles hageja nõuda kostjalt välja hageja poolt üleantud purunenud generaatoririhma ja teha rihmale autotehniline ekspertiis tuvastamaks, miks rihm purunes.
11.Maakohus on lähtunud vaid hageja ja mootori parandanud Info Auto AS töötaja ühest oletusest, et rihma purunemine võis olla tingitud lühema rihma paigaldamisest. Kohus on tuvastanud, et kostja poolt hageja autole paigaldatud generaatoririhm purunes ning jooksis hammasrihma vahele ning purustas mootori. Küsimus on selles, kas kostja poolt paigaldatud rihm oli õige või oli rihm paigaldatud ebaõigesti, mis tõi kaasa rihma ja kogu mootori purunemise. Kohus on analüüsinud vaid seda, kas mootori purunemine tulenes rihma pikkusest. Samas on jätnud kohus analüüsimata ja hindamata muud rihma purunemise võimalused, mida hageja (ja ka kostja) on kohtule esitatud tõenditega kinnitanud. Nimelt asjaolu, et rihma purunemine võis olla tingitud kas generaatori vabajooksu rulliku, väntvõlli rihmaratta või pinguti tõttu, või oli rihmaajami joondatus paigast ära ja põhjustas tugeva kulumise. Kuna käesoleval ajal on samal autol rihm purunemata sõitnud samade ajamite ja rullikutega ligi aasta, siis oleks olnud võimalik selgitada välja tehniline põhjus, miks rihm katkes. Seega ei saanud rihma purunemise põhjuseks olla rullikute või ajamite purunemine, vaid see, et kostja oli rihma paigutanud valesti (vale joondumine).
12.Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja ekspertiisitaotluse rihma purunemise tehnilise põhjuse väljaselgitamiseks. Hageja pole soovinudki ümber lükata asjaolu, et 1 mm lühem rihm ei olnud rihma purunemise põhjuseks. Tsiviilasja lahendamisel on oluline tuvastada tehniline põhjus, miks abiseadme rihm purunes. Kuna kostja piisava põhjalikkusega tõendas, et rihma pikkuse erinevus ei olnud selleks põhjuseks, siis pidi selleks olema valesti paigaldatud rihm, millel oli vale joondumine. Kuna rihma paigaldas kostja, siis on ta ka süüdi vales paigaldamises ning rihma ja kogu mootori purunemises. Hageja soovis ise teha ekspertiisi purunenud rihmale selle purunemise tehnilise põhjuse kindlakstegemiseks ning pöördus selleks kostja poole, et viimane tagastaks talle 22.04.2015 üleantud generaatoririhma. Kostja keeldus rihma tagastamast, põhjendades seda asjaoluga, et ta on selle saatnud KG Knutsson AS ekspertiisi tegemiseks. Hageja leiab, et kostja ei tagasta asitõendit tahtlikult. TsMS § 236 lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Kohus peaks kohustama kostjat esitama kohtule talle hageja poolt heauskselt üleantud purunenud generaatoririhm, et sellele saaks teha ekspertiisi. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
14.TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Seetõttu tuleb esimese astme kohtu otsus tühistada ning tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis.
16.Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille järgi teostas kostja hageja sõiduautol generaatoririhma vahetuse koos pinguti poldiga, rihmarullikuga ning lamerihmapingutiga. Kahe kuu möödudes pärast remondi teostamist purunes auto generaatoririhm uuesti ning hageja kandis auto remondiga seoses kulutusi summas 7397,15 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingutingimustele mittevastava töö tegemisega tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus on leidnud õigesti, et vastavalt VÕS § 641 on hageja nõudeõiguse tekkimise üheks eelduseks kostja tehtud töö lepingutingimustele mittevastavus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus andis 02.10.2015 määrusega menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 16.10.2015. Hageja esitas tähtaegselt 16.10.2015 maakohtule taotluse, milles palus määrata rihma purunemise põhjuse kindlakstegemiseks tehnilise ekspertiisi. Maakohus jättis taotluse TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata, põhjusel, et asjas on juba kogutud piisavalt tõendeid autole paigaldatud generaatorrihma nõuetekohasuse kohta.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud hageja ekspertiisitaotluse TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Käesoleval juhul on hageja esitanud taotluse ekspertiisi läbiviimiseks eesmärgiga tõendada asjaolu, et kostja poolt läbiviidud remont ei vastanud lepingutingimustele. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab keelduda TsMS § 238 lg 1 p 2 alusel tõendi vastuvõtmisest üksnes siis, kui asjaolu positiivse tõendatuse kohta on juba piisavalt tõendeid kogutud, mitte aga siis, kui väidetava asjaolu kohta ei ole tõendeid kogutud. Nimetatud säte on mõeldud tagama menetlusökonoomiat olukorras, kus asjaolu kohta tõendite edasine kogumine oleks tarbetu ajakulu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-13, p 15). Kuigi hageja on välja toonud, et generaatoririhma purunemise võis põhjustada kostja poolt paigaldatud rihma ebaõige pikkus, ei saa sellest järeldada, et ta muud rihma purunemise põhjused välistas ning, et ta ei soovinudki muude rihma purunemise põhjuste kohta tõendeid esitada. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on hagiavalduses nõude alusena tuginenud üldistatult sellele, et kostja poolt teostatud remont ei vastanud lepingutingimustele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole andnud hagejale võimalust esitada tõendeid selle kohta, et generaatoririhma purunemine võis olla tingitud millestki muust, kui asjaolust, et paigaldatud generaatoririhm oli lühem kui originaalrihm.
18.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud olulises osas täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesanded ning see võis tuua kaasa ebaõige otsuse. Seega tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada. Kuna maakohus on jätnud olulises osas tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda pooltele võimalus esitada tõendeid selle kohta, kas generaatorrihma purunemine võis olla tingitud muust asjaolust, kui generaatorrihma pikkus. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama olulisi tõendeid. Sellisel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada.
19.Koos apellatsioonkaebusega esitatud taotlused hageja poolt kostjale üle antud purunenud generaatoririhma välja nõudmiseks ja rihmale ekspertiisi määramiseks jäävad maakohtu otsustada.
20.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.