Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

D. M.

kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (300 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

HAGIAVALDUS JA ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Vidkam hagi D. M. vastu võlgnevuse 440,50 euro ja lisanduva viivise nõudes. 07.09.2015 esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostjal soov abiellumisele järgnevate pidustuste pidamine OÜ-le Vidkam kuuluvas hotellis „Laagna“. Ürituse ajaks oli planeeritud 01.08.2014.a. Selleks ajaks olid toimunud korduvad läbirääkimised, kostja korduvalt käis tutvumas olustikuga. Kuni 01.08.2014.a oli kokkulepitud, et kostja tasub hagejale ettemaksu 300 eurot. Ettemaks tasuti. Kokkuleppe kohaselt kostja tasub majutusteenuse eest 693 eurot, toitlustamise eest 1026 eurot, hobuste kasutamise eest 40 eurot ja ruumide üüri eest 500 eurot. Lisaks tasutakse muude teenuste eest vastavalt vajadusele ja hinnakirjale. Muudeks teenuste eest kujunes kuluks 91,50 eurot, so hageja restoranist 01.08.2014 ja 02.08.2014 ostetud toitlustuskaubad (täiendavalt 8 inimese toitlustamine x 10 eurot = 80 eurot; 2 kohvi 4 eurot; õlu 3х 2,5 eurot = 7,5 eurot; kokku 91,5 eurot). Kokku esitatigi vastavuses kokkuleppega hagejale arve summas 2350,50 eurot (arve lisatud). Kostja tutvus arvega ja pretensioone selle kohta ei esitanud. Hageja lisab hagile olemasoleva kirjavahetuse kostjaga. Kirjavahetusest tuleneb järgnev: - 01.06.2014.a kostja soovib broneerida 12 numbrituba ja ühe puhkemaja ning soovib

saada menüü. - 04.06.2014 hageja teatab, et broneering on tehtud ning teatab tehtavast hinnaalandusest, sh pakutakse kasutamiseks hobuseid. - 05.06.2014 teatab kostja osalejate arvu (40 inimest) ja soovist kasutada restorani ruume. - 15.07.2014.a edastatakse kostjale hageja soovide kohaselt korrigeeritud menüü, saali üüritasu ja täpsustatud numbritubade arv. Ürituse toimumise ajaks oli üheselt kokkulepitud selle maksumuses, tingimustes ning kestvuses. Kostja üritus toimus pretensioonideta. Ainus etteheide oli hagejale, et kellaajaliselt oli restoran avatud kuni 24.00. Samas hageja märgib, et sellest tingimusest oli korduvalt kostjat teavitatud. Peale üritust laekus kostjalt esitatud arve alusel (va ettemaks) 1610,00 eurot. Seega tänaseks on kostja võlgnevus hageja ees 440,50 eurot. Hageja on kostjale korduvalt edastanud meeldetuletusi. Algselt kostja väitis, et tasumata osa maksab ära abikaasa ema. Hiljem ei reageeritud hageja kõnedele üldse. Hageja palub kostjalt välja mõista (põhi)võlgnevuse summas 440,50 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (440,50 eurot) alates avalduse esitamisest (15.06.2015) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas). Menetluskulude kindlaksmääramisel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kõik hageja poolt kantud ja kantavad menetluskulud ning määrata tasumisele VÕS § 113 lg 1 tulenev viivis, st alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni. Kostja menetluskulud palutakse jätta kostja enda kanda.(tl 15-18). Hageja esitas 02.11.2016 kohtule pärast kostja vastuse kättesaamist arvamuse vastusele. Hageja selgitab, et kostja oli tingimusega, et ruumide üür on 500 eurot, nõus ning see oli ka hageja juhatuse liikmega läbi räägitud (V. M.). Põhjus, miks muutus üürihind seisnes järgnevas. Eelkõige oli tegemist Laagna hotelli restorani ruumide üürimisega (restoran kuni 60 kliendi teenindamiseks). Algne üür oli määratud tingimusel, et kõik pidustusteks vajalik ostetakse hotelli restoranist. Kostja otsustas, et tellib hageja restoranist ebaolulise osa vajaminevatest jookidest ja toitudest ning kõik olulisem tellitakse teenusepakkujatelt (sh ka kostja toob osa ise). Seega tekkis olukord, kus hageja on sunnitud sulgema teiste külastajate jaoks restorani, andma kasutusse kõik peoks vajaliku (sh nõud, restorani ruumid jne) ning selle tõttu lepiti kokku restorani üürisummas arvestades, et kostja annab selle kasutusse koos sisustusega ning tagab osa vajalikust peolauale vajaminevast. Kostja rõhutab, et üürisumma 60 eurot võetakse klientidelt, kui nad broneerivad kogu restorani ja omandavad kõik vajaliku restoranis. Eluliselt ebausutav oleks üür summas 60 eurot ja selle eest antakse kasutusse kogu restoran ja selle sisustus (sh arvestades, hageja tööjõukulud koristamisele ja peolaua korraldusel). Kostja seisukohalt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ning on ilmselgelt ebausaldusväärne kostja väide, et ta pakkumisest teadis, kuid leidis, et sellist kokkulepet ei ole ning asus teenust tarbima.(tl 42-44)

KOSTJA VASTUS

Kostja esitas 01.10.2016 kohtule vastuse, milles on seisukohal, et hageja nõue on alusetu ja tuleb jätta täielikult rahuldamata. Poolte vahel oli kokkulepe selles, et kostja peab pulmajärgsed pidustused hotellis „Laagna". Hageja soovis saada saali üüri eest vastavalt poolte vahelisele 06.06.2014 e-kirjavahetusele 60 eurot. Nimetatud summa on hageja poolt välja pakutud ja kostja on selle aktsepteerinud. Seega oli kokkulepe üürisumma 60 eurot tasumiseks. Vastavalt Ida Prefektuuri 18.12.2014 teatisele kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta on kostja tasunud hagejale 1800 eurot, keeldudes tasumast alusetult esitatud 2350,50 eurost arvet. Poolte vahel puudus kokkulepe rendisumma 500 euro tasumise kohta. Nimetatud summat soovis hageja ilmselt saada alusetult rikastumise sooviga, saates 15.07.2014 kostjale e-kirja, mille kohaselt on saali üür 500 eurot, s.o. olukorras, kui pulmi ei ole enam võimalik viia üle teise kohta. Kostja seda uut üürisummal aktsepteerinud ei ole. Seega on nõue alusetu. Kostja

juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et kostja on tasunud majutusteenuse eest 693 eurot, toitlustamise eest 1026 eurot, hobuste kasutamise eest 40 eurot. Seega on kostja kokkulepitud kohustused täitnud. Hageja väide, et poolte vahel oli selline kokkulepe, et tasutakse muude teenuste eest vastavalt hinnakirjale ja vajadustele, ei ole õige. Sellist kokkulepet ei ole poolte vahel sõlmitud, samuti ei ole hageja esitanud ka hinnakirja ja kostja vajadusi, mis tingiksid rendisumma ühepoolset ja ootamatut muutmist. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja ainult tasumata jäänud rendisummat. Seega hagiavalduse väide korrigeeritud menüü, numbritubade arvu jms kohta, ei ole asjakohane. Kostja on seisukohal, et hageja kohustus on tõendada vastava kokkuleppe, s.o. rendi 500 eurot tasumise kokkuleppe sõlmimist. Ainuüksi hageja ühepoolne e-kiri seda ei tõenda. Kostja aktsepteeris 06.06.2014 kokkulepet rendisummat 60 eurot, mille ta on ka tasunud. Kostja rõhutab ka asjaolu, et hageja on oma hagiavalduses märkinud, et poolte vahel käisid korduvad läbirääkimised, seega juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud suuremas rendisummas, kui 60 eurot, siis oleks see olnud ka kajastatud e-posti kirjavahetuses. Ka oli hagejal võimalus saavutada kokkulepe 01.08.2014 toimunud ürituse käigus. (tl 38- 39). Kostja esitas 13.11.2016 kohtule hageja arvamusele seisukoha, milles märkis, et kostja ei nõustu hageja arvamuses esitatud väidetega ja leiab, et need on kohut eksitavad ja ei vasta tegelikkusele. Hageja väitel muutus üürihind 60 eurolt 500-ni sel põhjusel, et tingimuseks oli, et kõik pidustusteks vajalik ostetakse hotelli restoranist. Nimetatud väide on väär. Kostja tugineb hageja esindaja poolt 06.06.2014 saadetud e-kirjale, milles hageja ei ole selliseid tingimusi esitanud. Hageja poolt saadetud kirja kohaselt tuleb saali rentimise eest tasuda 60 eurot, mida kostja kaasa toob, arutavad pooled läbi ning hageja oli omalt poolt valmis pakkuma üksnes külma lauda, šampuse ja puuviljadega, kommid võis kostja kaasa tuua. Nimetatud e-kirjast nähtub otseselt, et kostja pidigi kõik vajaliku kas ise kaasa tooma või tellima eraldi. Rendihind ei ole kuidagi seotud asjaoluga, et kostja kohustus oli tellida kõik pidustusteks vajalik hotelli restoranist. Ka hageja 15.07.2014 kirjast nähtub, et ta on ühepoolselt tõstnud renti 500 euroni ning menüü on korrigeeritud ja lisatud. Ka selles kirjas ei ole saali rent seotud tellimustega restoranist. Hageja leiab, et kostja tellimuse tõttu pidi ta sulgema hotelli teistele külalistele tingimusel, et kostja tellib kõik vajaliku restoranist. Kostja väitel oli hagejale see asjaolu, et saal renditakse täielikult, teada juba 06.06.2014 ning siis ei väitnud hageja kordagi, et kõik vajaminev tuleb tellida just neilt. Hageja väide selle kohta, et eluliselt ebausutav on saali üür 60 eurot, on meelevaldne ja pigem kirjanduslikku valdkonda kuuluv. Hageja on jätnud tähelepanuta, et talle tasuti 1910 eurot ühe õhtu eest, mis arvestades Ida-Virumaa restorani- ja hotelliteenuste hindu ja täituvust, on ilmselgelt ja ka eluliselt usutav, et see on ühe õhtu sissetuleku kohta piisav. Kostja väitel ei ole ilmselt hageja hotell sellise täituvusega, et igal päeval viiakse seal läbi sündmusi samas hinnakategoorias. Hageja soovib alusetult rikastuda kostja arvel. Kostja leiab, et hageja väide, et oli kokkulepe, mille kohaselt ostetakse kõik vajalik restoranist on arusaamatu ja tõendamata. Kostja rõhutab, et ta on tasunud hagejale ettemaksuna 300 eurot, hobuste, banketi, ja elamise eest 1500 eurot + 110 eurot, mis sisaldas ka kokkulepitud renditasu 60 eurot, s.o. kokku 1910 eurot. Hageja oli nõus 06.06.2014 kirjas, et kostja võtab omalt poolt midagi kaasa ning pakkus ise ainult külma lauda šampuse ja puuviljadega. Hageja ei ole oma hagiavalduses ega arvamuses märkinud, mida nn „vajalikku“ pidi hageja veel tellima. Kostja tellis hagejalt ka majutuse ja hobuste kasutamise. Kostjale on arusaamatu hageja väide hea usu põhimõtte kohta. Kostja on tuginenud oma vastuses pooltevahelisele kirjavahetusele ning kostja väitel oli hagejal võimalus kooskõlastada rendihind ka 01.08.2014 ürituse toimumise ajal, või keelduda teenuse osutamisest. Hageja seda ei teinud ja viitab hagiavalduses olematule kokkuleppele, mis ei ole kooskõlas hea usuga. On väheusutav, et pooled leppisid kõikides muudes asjades kokku e-kirja kaudu, kuid rendisumma olulises suurenemises oli suuline kokkulepe nagu hageja

proovib väita. Kostja sellist kokkulepet sõlminud ei ole. Seega on hagi põhjendamatu ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. (tl. 47-48).

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 08.06.2016 hageja esindaja Margus Kiir toetas hagi, selgitades, et poolte vahel olid ka suulised kokkulepped, on ebausutav, et pulmade puhul lepitakse kõik kokku meili teel. Üür on jäetud põhjendamatult tasumata. Kostja sai vahetult peale üritust arve ja ei esitanud sellele vastuväiteid. Kostja püüdis hinnaga kaubelda, vahepeal oli jutuks, et tuuakse oma kelnerid, mille hinnaks oli 150 eurot. Lõppkokkuvõttes teenindas ikkagi hageja personal. Algul pidi olema täielikult restorani menüü, 60 eurot oli pakutud selle eest, et teisel poolel oli oma ansambel, seoses sellega oldi täiendavad elektrikulud. Hiljem tahtis kostja võtta kogu restorani koos personaaliga üürile. Kui nad ei müü oma tooteid, siis ei saa nad tasu ja tavaliselt võtab restoran sellisel juhul üüri 500 eurot. Mitte neist tulenevalt ei hakatud juuni pakkumist muutma, kostja soovis kõik pea peale pöörata, ta soovis ise hakata korraldama ja organiseerima. Hageja seaduslik esindaja V. M. selgitas, et kui kogu toit on neilt, siis renti ei ole, neilt telliti ainult teine toit. Nad ei tunnista seda, et ka kostja personal teenindas üritust. Hageja seaduslik esindaja D. M. selgitas, et neile ei ole tuldud oma toitudega, see on väga harva, kui nad renditasu võtavad. AleksAlla tõi toidu suurtes mahutites kohale, hageja personal kattis õhtul laua, vahetas nõud. Õhtul tuli catering firma kohale, kell kaksteist panid nad kastid kokku. Nad nõustusid banketiga, kui on 30 -35 eurot inimese pealt, osaliselt lubavad tuua oma alkoholi. Tavaliselt võtavad nad enda peale toitlustamise, animaatori ja ansambli, neilt on sellelt oma tulu. Antud juhul tellijad ütlesid, et nende köök neile ei meeldi, seetõttu panid nad ka sisse saali rendi. Kostja esindaja Marko Tiirik hagi ei tunnistanud, selgitades, et leping oli sõlmitud 06.juunil, hageja tegi ettepaneku rendiks maksumusega 60 eurot. Hageja on ühepoolselt lepingu tingimusi muutnud. Peale üritust arvet esitades on hageja ära kasutanud kostja sundseisundit. Kostja on tasunud kokku 1910 eurot. Neil on kokkulepe 06.juunist, hageja on ise kirjutanud renditasu juurde. Hageja ei ole lepingust taganenud, ühepoolne lepingu tingimuste muutmine pole lubatud. Kostja selgitas, et talle öeldi, et personaali ei ole sel päeval kohal ja nad panevad tüdruku tallist teenindama. Nad vaatasid, et see tüdruk maksab 150 eurot ja otsustasid võtta oma ettekandja. Seetõttu nad tahtsid, et üldhinnast võetaks maha 150 eurot. Olid 2 neiut ja 1 noormees, tal on AleksAlla kviitung olemas. Pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA SEISUKOHT

Hageja esitas 30.06.2016 kohtule seisukoha, mille kohaselt alates juuni kuust 2014.a pidasid hageja OÜ Vidkam ja kostja D. M. läbirääkimisi. Läbirääkimiste teemaks oli kostja soov abiellumisele järgnevate pidustuste pidamine OÜ-le Vidkam kuuluvas hotellis „Laagna“. Ürituse ajaks oli planeeritud 01.08.2014.a. Kostja sooviks oli ka majutada pidustuse külalised ning abiellujad. Arutati, milliseid teenuseid hageja pakub, millistest on kostja huvitatud ning millises mahus teenust soovitakse. Näiteks 04.06.2014 küsis hageja esindaja pidustuse üksikasju, täpsustas broneeringuid ning osutas võimalusele täiendavate teenuste osas (so fotograaf, hobuste kasutamine). Selgus, et kostja sooviks on reserveerida 01.08.2014.a kogu restoran ning kostja korraldamisel tuuakse esinema ansambel.

Hageja tegi peomenüü kalkulatsiooni, lisaks hobuste kasutamise kohta ja restorani reserveerimistasuks määrati 60 eurot. Hageja on eelnevalt ka selgitanud, et reserveerimistasu määrati arvestusega, et kogu toitlustus toimub hageja arvelt ning ansambel põhjustab hagejale lisakulutusi, st oluline elektritarbimine aparatuuri kasutamisel, personali abi ja hilisem lavaosa korrastamine. Järgnevalt avaldas kostja soovi, et ta korraldab toitude valmistamise ja nende kohale toomise ise, sh alkohol, olulisemad suupisted. Olukord oli restorani jaoks tavapäratu, st sooviti ebaolulises mahus toitlustusteenust, restorani ruume, personali - renditeenust. Kostja vähendas ka soovitud hotellinumbrite arvu. Hageja märgib, et hotellide restoranid tavapäraselt oma ruume ei rendi (nt Narva Hotelli vastus päringule). Hageja tulles vastu kostjale teatas vastuseks (15.06.2014 e-kiri), et restorani rendi hinnaks on 500 eurot. Hageja selgitab, et tavapäraselt sellist teenust restoranid ei paku ning restorani tulukus seisnebki omapoolses toitlustamises ning erinevate jookide müümises. Tulu peab katma kõik kulud (sh personalile, amortisatsioon, majandamiskulud jne). Lisaks tekkivad ebamugavused teiste hotellikülastajate toitlustamisel ja ajaveetmisel, mida tuleb hotellil ümber korraldada. Nii näiteks oli tööandja kuluks ühele töötajale 2014.a kehtiva palga alammäära alusel 22,83 eurot (so arvestamata tööd puhkepäeval ja ööl tundide lisatasu). Hagejal on minimaalselt kaasatud 3 töötajat (so kokk, kelner ja baaridaam-kelner). Loomulikult makstakse töötajatele oluliselt rohkem, näiteks kostja väidab oma 25.07.2014 e-kirjas, et kulu kelnerile on 150 eurot. Lisaks tuleb tasuda töötajatele või teenusepakkujatele, kes hommikul restorani korrastavad. Hageja hindaski oma vara renditasuks 500 eurot, mis katab kulud ja võimaldab ka teenida mõistlikus ulatuse tulu. Kostja oli eeltoodud rendihinnaga nõus ning täpsustas (sh e-kiri 25.07.2014.a), millal tuuakse toidud, alkohol. Toidud olid tellitud teenusepakkujalt, kes tõi ka hiljem need kohale. Kostja ei ole hilisemalt renditasu osas ühtegi vastuväidet esitanud. Hageja rõhutab, et tingimustega mittenõustumisel oli kostjal võimalik ka loobuda teenustest või enne nende tarbimist kaubelda teisi tingimusi. Kostja aga nõustus tingimustega ning asus teenuseid tarbima. Lisaks on oluline rõhutada, et ka hagejal oli võimalik tehingust taganeda, kui on selge, et kostja hoopis asub teenuseid tarbima vaikivalt oma arvestuste järgi. 25.07.2014 teatas kostja, et juhul, kui ta toob enda kelneri maksab see 150 eurot. Kostja palus selle võrra vähendada rendihinda 150 euro võrra. Hageja rendihinna vähendamisega ei ole nõustunud ning üritusel kasutatigi ainult hageja personali, seega kokkuvõtteks ei olnud ka põhjust hinda vähendada. Seega peale korduvaid läbirääkimisi oli seisuga 01.08.2014.a kokkulepitud, et kostja tasub hagejale ettemaksu 300 eurot. Ettemaks tasuti tubade broneerimise eest. Kokkuleppe kohaselt kostja tasub majutusteenuse eest 693 eurot, valikulise toitlustamise eest 1026 eurot, hobuste kasutamise eest 40 eurot ja ruumide üüri eest 500 eurot. Lisaks tasutakse muude teenuste eest vastavalt vajadusele ja hinnakirjale. Muudeks teenuste eest kujunes kuluks 91,50 eurot, so hageja restoranist 01.08.2014 ja 02.08.2014 ostetud toitlustuskaubad (täiendavalt 8 inimese toitlustamine x 10 eurot = 80 eurot; 2 kohvi 4 eurot; õlu 3х 2,5 eurot = 7,5 eurot; kokku 91,5 eurot). Kokku esitatigi vastavuses kokkuleppega hagejale arve summas 2350,50 eurot. Kostja tutvus arvega, kõik arve positsioonid olid selged ja pretensioone selle kohta ei esitanud. Kostja lahkus sõnadega, et arve tasutakse koheselt ülekandega. Kostjalt laekus esitatud arve alusel (va ettemaks) 1610,00 eurot. Seega tänaseks on kostja võlgnevus hageja ees 440,50 eurot. Hageja on kostjale korduvalt edastanud meeldetuletusi. Algselt kostja väitis, et tasumata osa maksab ära abikaasa ema. Hiljem ei reageeritud hageja kõnedele üldse. Hageja on kostjat teavitanud kõikidest teenustest, tingimustest ja teinud kõik vajalikud ettevalmistused. 15.06.2014 oli kostjale tehtud pakkumus kõikide osutatavate teenuste osas, sh majutus, restorani rent, hobuse kasutamine, suupisted (välja jäeti restorani menüü olulisem osa ja restorani broneerimistasu).

Hageja väidab, et kostja oli tingimustega ja pakkumisega nõus, mis väljendub ka hilisemates e-kirjades ja tegudes. Nimelt 01.08.2014.a asus kostja teenuseid tarbima väljendades lepingutingimustega nõustumust teoga. Lisaks on oluline, et 25.07.2014 e-kirjast tulenevalt on ilmne, et kostja oli renditasu pakkumise vastu võtnud. Kostja soovis üritusele kaasata kelneri ning palus kelneri maksumuse osas vähendada rendihinda. Hageja sellega ei nõustunud ning teenindav personal oli hageja poolt. Oluline on märkida, et kostja väide, et ta ei ole restorani rendis kokku leppinud, on esitatud alles kohtumenetluses ning eelnevalt kostja lubas võlgnevuse tasuda. Samuti saades teenustasu arve ja tutvudes sellega, ei esitatud kostja ühtegi pretensiooni. Hageja on seisukohal, et kostja on käesoleval ajal vastuolus hea usu põhimõttega asunud kunstlikult looma ettekäändeid kohustuse täitmise vältimiseks. Eluliselt ebausutav ja ebamõistlik on olukord, kui isik alustab teenusepakkuja teenuseid tarbima ignoreerides teenusepakkuja poolt määratud hinda ning hiljem otsustab ise, millises ulatuse ta tasub. Hageja rõhutab, et kostja püüab eksitada kohut. Esialgselt pakutud restorani broneerimiserenditasu ei ole samastatav hilisemalt kokkulepitud renditasuga. Kostja soovis peale kogu restorani broneerimist hoopis restorani rentida ning seetõttu loobuti broneerimistasust ning lepiti kokku renditasus (st restoran renditi koos personali, sisustuse ja restorani lavaga). Tulenevalt eeltoodust palub hageja jätkuvalt hagiavaldus rahuldada, st mõista välja kostjalt hageja kasuks (põhi)võlgnevus ja viivis põhinõudelt (avalduse esitamisest (15.06.2015) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas). Menetluskulude kindlaksmääramisel palub hageja mõista kostjalt välja kõik hageja poolt kantud ja kantavad menetluskulud ja määrata tasumisele VÕS § 113 lg 1 tulenev viivis, st alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni. (tl 73 76)

KOSTJA VASTUVÄITED HAGEJA SEISUKOHTADELE

Kostja leiab, et hageja seisukohad on paljasõnalised ja ei anna alust hagi rahuldamisele mitte ühegi hageja väite põhjal. Kostja on korduvalt viidanud asja materjalides olevale 06.06.2014 kirjavahetusele, millega pooled leppisid kokku saali üüri eest 60 eurot, juhul, kui kostja soovib restorani reserveerimist. Kostja aktsepteeris hageja poolt välja pakutud rendihinda. Igasugune muu kokkulepe rendihinna, sh ka 500 eurot tasumiseks poolte vahel puudus. Kõikide osutatud teenuste eest on kostja tasunud, seega sellised väited, mille kohaselt hageja soovis tellida ansambli, teha fotosid, kasutada hobuseid, samuti väited alampalga kohta, on alusetud ja asjasse mittepuutuvad. Hageja soovib laiendada vaidluse eset mitteasjasse puutuvatele esemetele. Hageja võtab oma seisukohas õigeks, et hotellide restoranid tavapäraselt ruume ei rendi ja kasum tulebki ettevõtte poolt pakutavatest teenustest, mille kostja on ka tasunud, kokku 1910 eurot. Hageja esitatud fotod ei tõenda kokkulepet 500 eurot rendihinna kohta, seega tuleb need jätta tähelepanuta. Hotelli administraatori seletuskiri ei ole usaldusväärne tõend, tuleb jätta tähelepanuta ja kostja ei pea menetlusökonoomikast lähtudes vajalikuks nendele väidetele vastata. Hageja väide selle kohta, et kostjal oli võimalus ka lepingust taganeda, on küüniline, kuna rendihinna muutumisest teavitas hageja kostjat ühepoolselt alles 15.07.2014, pulmad olid määratud 01.08.2014, kutsed saadetud, seega ei olnud võimalust enam pulmi teise kohta üle viia. Hageja on kasutanud kliendi kui tarbija vastu jõupositsiooni, lootes sellega alusetult rikastuda. Hageja väide selle kohta, et kostjat teenindasid ainult hageja töötajad, ei ole õige. Hageja on ka oma 25.07.2014 kirjas väitnud, et „neil on ettekandjatega probleeme ja et võib-olla kostja võtab nad sellest ettevõttest, kust nad tellisid külmad suupisted". Kui hageja on ise tunnistanud 25.07.2014, et neil puuduvad ettekandjad ja et kostja on tellinud külmad

suupisted mujalt, siis sellisel juhul puudub igasugune põhjendus rendisumma suurendamiseks 60 eurolt 500 euroni. Kokkuvõtvalt leiab kostja, et poolte vahel oli sõlmitud 06.06.2014 leping rendihinna kohta 60 eurot, sealjuures hageja enda pakkumisel. Pakkumuses oli täpselt hageja poolt määratletud, et „kui te soovite, et terve restoran oleks teile reserveeritud, siis tuleb tasuda renti 60 eurot". Igasugused muud kokkulepped puuduvad, seega saab asja lahendamisel lähtuda ainult sellest kokkuleppest. Sellisest kokkuleppest lähtuvalt hakkaski kostja pulmi korraldama, kuna oli pakkumus ja oli nõusolek. Kostja nõustub hageja viitega VÕS § 16 ja § 20 lg 1, kuid leiab, et hageja tõlgendab asjaolusid vääralt. Arvestada tuleb ka asjaluga, et hagejal oleks pidanud juba lepingu sõlmimise ajal olema teada ruumide rendihind 60 eurot. Olukorras, kus pulmadeni on jäänud kaks nädalat ja olukorras, kus 25.07.2014 selgub, et puuduvad isegi ettekandjad, ei saa rääkida mingist ühepoolsest kokkuleppest rendihinna tõstmise kohta. Kostja palub arvestada ka eelnevalt esitatud seisukohti. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (tl 99 -100).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hageja seisukohtadega ning kostja vastustega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Põhinõue Hageja on esitanud kostja vastu nõude 440,50 euro saamiseks. Kostja nõuet ei tunnista, väites, et poolte vahel puudub kokkulepe renditasu 500 euro osas. TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 14 lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, millest teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. VÕS § 14 lg 2 järgi on teatamiskohustus nii lepingueelseid läbirääkimisi pidaval kui ka muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistaval isikul. VÕS § 14 lg 2 teine lause sätestab, et neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise

korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Vastavalt VÕS § 20 lg 1 nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et juunis 2014 pidasid pooled läbirääkimisi, mis olid seotud kostja sooviga abiellumisele järgneva pidustuse pidamine hagejale kuuluvas hotellis „Laagna“. Ürituse toimumise ajaks oli 01.08.2014. Peale ürituse toimumist esitas hageja kostjale osutatud teenuste eest arve kogusummas 2350,50 eurot, sh rent 500 eurot, restoranbankett 1026 eurot, majutus 693 eurot, restoran 91,50 eurot, hobused 40 eurot (tl 19,20). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale osutatud teenuste eest koos ettemaksuga tasunud 1910 eurot (tl 50-53). Poolte vahel on vaidlus restorani renditasu osas. Asja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale 06.06.2015 saatnud e-kirja (tl 23), mille kohaselt saadeti kostjale tutvumiseks menüü. Samuti tegi hageja kostjale ettepaneku läbi arutada, mida kostja kaasa toob. Hageja teatas kostjale, et kuna talle reserveeritakse restoran, tuleb saali rentimise eest tasuda (60 eurot). Kuna hageja soovis saada saali üüri eest vastavalt poolte vahelisele 06.06.2014 ekirjavahetusele 60 eurot ning kostja on seda aktsepteerinud, valides oma pulmapeo korraldamiseks „Laagna“ hotelli, oli poolte vahel leping sõlmitud. Hageja teatas kostjale 15.07.2014 e-kirjaga saali rendi suurusest (500 eurot) (tl 22). Kohus leiab, et hageja on 15.07.2016 ühepoolselt kokkulepitud renditasu suurendanud. Hageja väiteil oli algne üür (60 eurot) määratud tingimusel, et kõik pidustusteks vajalik ostetakse hotelli restoranist, on tõendamata. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et saali rent oleks seotud tellimustega restoranist. 06.06.2014 e-kirjas ei ole hageja selliseid tingimusi esitanud. Hageja poolt saadetud kirja kohaselt tuleb saali rentimise eest tasuda 60 eurot, mida kostja kaasa toob, arutavad pooled läbi ning hageja oli omalt poolt valmis pakkuma üksnes külma lauda, šampuse ja puuviljadega, kommid võis kostja kaasa tuua. Nimetatud ekirjast nähtub otseselt, et kostja pidigi kõik vajaliku kas ise kaasa tooma või tellima eraldi. Rendihind ei ole kuidagi seotud asjaoluga, et kostja kohustus oli tellida kõik pidustusteks vajalik hotelli restoranist. Ka hageja 15.07.2014 kirjast ei nähtu, et saali rent oleks seotud tellimustega restoranist. Ka puuduvad asjas igasugused viited sellele, et pooled olid kokku leppinud restorani broneerimistasu osas. Asjaolu, et saali kasutatakse täielikult kostja ürituse korraldamiseks, oli hagejale teada juba 06.06.2014 ning see ei saanud olla põhjuseks, miks hageja 15.07.2014 ühepoolselt lepingut muutis. Hageja väiteil ei ole kostja hilisemalt renditasu osas ühtegi vastuväidet esitanud. Samas ei nähtu asja materjalidest ka, et kostja oleks sõnaselgelt nõustunud hageja poolt hilisemalt kehtestatud renditasuga. Asjaolu, et kostja on oma 25.07.2014 e-kirjas seoses kelneri teenusega viidanud võimalikule renditasu vähendamisele, ei kinnita vaieldamatut pooltevahelist kokkulepet lepingu muutmise, so renditasu suurendamise osas.

Hageja on ise märkinud, et tavapäraselt hotellide restoranid ruume ei rendi, sh ei võeta ka renditasu. Seetõttu ei saanud ka kostja eeldada, et tal tuleb saali rentimise eest tasuda 500 eurot. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja osutas kostjale toitlustusteenust (sh bankett, nn teine toit) summas 1026 eurot, mille maksumus ühe inimese kohta oli 25,65 eurot (1026 : 40 inimest) ning milleks ta vajaski oma teenindavat personali, sh ka laua katmiseks ning koristamiseks. Seetõttu ei ole hageja väited ja tõendid (sh fotod) tema personali kasutamise kohta asjas tähtsust omavad. Samuti ei kinnita asjaolu, et peo korraldamisel kasutati hageja personali iseenesest, et poolte vahel oli kokkulepe renditasu 150 eurot osas. Kohus leiab, et osutatud toitlustusteenuse osakaal ei olnud niivõrd ebaoluline, et see õigustaks hagejapoolset ühepoolset renditasu suurendamist. Samuti puuduvad muud nõutava renditasu suurust põhjendavad tõendid (näiteks hinnakiri, kalkulatsioonid vms). Hageja on teatanud kostjale saali rendist (500 eurot) 15.07.2014 (tl 22), so 15 päeva enne ürituse toimumist. Üldteadaolevaks on asjaolu, et pulmad on üritus, mida planeeritakse nii aja kui ka koha osas pikalt ette, ning hageja väited, et kostja oleks saanud kaks nädalat enne ürituse toimumist või isegi ürituse toimumise päeval lepingust taganeda, so peoõhtu toimumiseks teise koha leida, on küünilised. Antud juhul on hageja ühepoolselt lepingut muutes toiminud hea usu põhimõtete vastaselt. Kuna poolte vahel puudub kokkulepe renditasu 500 eurot osas, kostja on renditasu 60 eurot tasunud, kuulub hagi summas 440 eurot rahuldamata jätmisele. Kostja ei ole vaidlustanud restorani (toitlustamise eest) arve-saatelehes 485 (tl 19) märgitud summat 91,50 eurot, kuid on jätnud mingil põhjusel sellest 0,50 eurot tasuma. Antud asjaolust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt summas 50 senti. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus rahuldab põhinõude osaliselt summas 50 senti, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (50 senti) alates 15.06.2015 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seoses ülejäänud osas (440 eurot) põhinõude rahuldamata jätmisega, puudub alus sellelt summalt viivise väljamõistmiseks. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt D. M.lt OÜ Vidkam kasuks võlgnevuse summas 50 senti ning viivise põhivõlgnevuselt (50 senti) alates 15.06.2015 kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades et kohus rahuldab hagi ebaolulises osas (1 % hagihinnast), põhjendatud olevat jätta kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

leiab kohus

Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks on õigusabikulud 300 eurot. Kostja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas koosnevad Tiirik Õigusbüroo OÜ õigusabiteenuse arvest (tl 103). Kostja palub välja mõista hagejalt lepingulise esindaja kulu kokku 300 eurot (käibemaksuta) (3 tundi*100). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot (ilma käibemaksuta).. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Lähtudes asjaolust, et kuna käesolevas menetluses ei olnud tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärasest mahukama nõudega, leiab kohus, et õigusabi osutamise ajakuluna märgitud 3 tundi on põhjendatud. Kostja esindaja on esitanud kohtule 3 sisulist dokumenti - vastuse, seisukohad (kogumahuga 3,5 lk) ning osalenud kohtuistungil 0,5 tundi). Kostja esindaja taotles hagejalt menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Ülaltoodust lähtuvalt kuulub hagejalt kostja kogusummas 300 eurot.

kasuks väljamõistmisele menetluskulu

Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda, seega kohus hageja menetluskulude põhjendatust ei analüüsi. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kostja on vastava avalduse kohtule esitanud. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.