1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi A. B.i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista A. B.ilt Placet Group OÜ kasuks laenulepingust nr SR365662 tulenev võlgnevus 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot ja 10 senti (sh põhivõlgnevus 250 eurot, intressid 12,50 eurot, viivised 15 eurot, sissenõudmise kulu 44 eurot ja laenu väljastamisega seotud kulud 11,60 eurot).
Välja mõista A. B.ilt Placet Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 11.09.2015. a kuni põhinõude (250 eurot) tasumiseni.
4.Välja mõista A. B.ilt ekspertiisikulud summas 282 (kakssada kaheksakümmend kaks) eurot, mis tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud makseinfole (unikaalne viitenumber) ning märkida selgitusse „A. B., tsiviilasi nr 2-15-114302, ekspertiis“ 3 (kolme) kuu jooksul lahendi jõustumisest.
5.Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. 5.1 Välja mõista A. B.ilt Placet Group OÜ kasuks menetluskulud 190 (ükssada üheksakümmend) eurot, sh tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud 90 eurot. 5.2 Väljamõistetud summad kanda A. B.il ITM Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE172200221026942756, selgitusega „kostja nimi, isikukood ja tsiviilasja number“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 13.11.2014. a SMS kiirlaenulepingu nr SR365662 laenu 250 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee . Placet Group OÜ rahuldas kostja laenutaotluse 13.11.2014. a ning laenusumma 250 eurot maksti kostjale sularahas AS Eesti Post vahendusel. Laenu saamiseks pidi kostja logima ID-kaarti kasutades sisse www.smsraha.ee internetikeskkonda. Kostja isikusamasus on tuvastatud 13.11.2014. a Narva postkontoris. Kuna tegemist oli kampaanialaenuga, pidi kostja võetud laenu tagastama intressimääraga 1 eurot hiljemalt 13.12.2014. a. Kuivõrd kostja ei tagastanud kampaanialaenu tähtaegselt, siis kohustus ta saadud laenu 250 eurot tagastama koos intressidega. 250 euro saamisel laenuperioodiga 30 päeva tuli tasuda intressi 12,50 eurot, kokku 262,50 eurot. Kostja ei reageerinud Placet Group OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul. Placet Group OÜ loovutas oma nõude ITM Inkasso
OÜ-le. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 333,10 eurot (põhivõlg 250 eurot, 12,50 eurot intressid, 44 eurot sissenõudmise kulu, sissenõutavaks muutunud viivis 15 eurot, laenu väljastamisega seotud kulu 11,60 eurot) ja alates 11.09.2015. a viivist VÕS § 113 lõike 1 sätestatud määras alates 11.09.2015. a kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh riigilõiv 100 eurot ja tasu õigusabi eest 90 eurot. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hageja leiab, et tulenevalt kostja vastuses kajastatud paljasõnalistest väidetest, tuleks jätta kostja vastuväited tähelepanuta ning rahuldada hagi hagiavalduses toodud nõuetel. Hageja jääb oma hagiavalduses esitatud väidete juurde.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja esitas kohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohus rahuldas. Kostja määratud esindaja esitas kohtule kostja vastuse. Kostja hagi ei tunnista, kuna kostja ei ole nõude aluseks oleva laenulepingu osapool. Kostja hinnangul on laenulepingu osapooleks tundmatud isikud, kes 13.11.2014. a kasutades kostja ID-kaarti internetikeskkonnas vastava laenutaotluse ankeedi edastasid, laenulepingu sõlmisid. Kostja on üsna veendunud, et alkoholi liigtarbimise ajal võidi tema ID-kaart joomakaaslaste poolt kostja taskust ära võtta, kuna 2015. aasta kevadel avastas kostja dokumendi kadumise. Laenutaotluse ankeedil on märgitud ka ebaõiged andmed, sest kostja ei ole kunagi töötanud Betinov OÜ-s keevitajana, ebaõiged on ka telefoni number, sissetuleku suurus. Isikusamasuse ankeedil on ebaõige aadress, kuna kostja ei ole kunagi elanud sellel aadressil, mis on märgitud ankeedile. Allkiri isikusamasuse ankeedil ei kuulu kostjale, see on tehtud kolmanda isiku poolt. Kostja selgitab, et on tarvitanud juhututtavatega koos alkoholi ning ei oska täpselt seletada kuidas sattus tema ID-kaart võõraste isikute käsutusse, kes kasutasid kostja dokumenti laenu võtmiseks. ID-kaarti isikusamasuse tuvastamisel kasutanud isik sai hageja poolt antud laenusumma oma valdusesse, kuna Eesti Post väljastas laenusumma sularahas. Kostja ei ole laenusummat endale saanud, kuna see väljastati ID-kaarti pahatahtlikult ära kasutanud tundmatule isikule sularahas, mistõttu puudub ka õiguslik alus lugeda kostja ja hageja vahel laenuleping sõlmituks kaudse tahteavalduse kaudu. Kostja leiab, et laenutaotleja isikusamasus ja allkirjasamasus ei olnud vastavalt laenulepingu üldtingimustele nõuetekohaselt tuvastatud, kuna kostja võttis vastavalt laenuandjalt laenu esimest korda, mistõttu oli esialgsel võlausaldajal kohustus kostja isikusamasus tuvastada. Seda ei ole hageja piisavalt tõendanud. Kuivõrd hageja rikkus laenulepingu sõlmimise eeldusi ja tingimusi isikusamasuse ja allkirjasamasuse tuvastamise näol, kuna tegelikkuses polnud postkontoris kostja ID-kaarti kasutanud ja isikuandmete tuvastamise ankeeti allkirjastanud isik kostja, vaid tundmatu kolmas isik, siis pole laenuleping õiguslikus kostja suhtes kehtiv. Juhul kui kohus nõustub hagejaga, et vastava lepingu sõlmimiseks avaldas tahet kostja, siis leiab kostja alternatiivselt, et laenuleping on tühine, kuna hageja on rikkunud oma hoolsuskohustust, kuna ta ei järginud kostjaga laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes hindamata asjaolu, et nõude aluseks olev laenuleping oli sõlmitud ebaadekvaatse ja sundolukorras isiku poolt. Kostja igakuiseks sissetulekuks on 158 eurot, millest ilmselgelt ei piisa igapäevaste kulutuste kõrvalt laenumaksete ja intresside tasumiseks. Kostja leiab, et pooltevaheline leping on tühine, kuna hageja ei täitnud temale kohustuslikku VÕS § 4032 lg 1 p-s 1-3 sätestatud hoolsuskohustust kontrollida kostja majanduslikku seisu. Kostja leiab, et kuivõrd ta ei ole kätte saanud ühtegi hageja teatist, siis pole põhjendatud nõuda temalt 44 euro hüvitamist meeldetuletuskirjade eest. Kostja osundab, et hageja pidi olema teadlik, et laenutaotlusel esitatud aadress on ebaõige, kuna hagiavalduses on kostja aadress märgitud õigesti, mistõttu on hageja ise endale kahju teinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja
menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb lähtuvalt hagi vastuses kajastatud asjaoludest käekirja ekspertiisi läbiviimist. Kostja esitas kohtule menetlusabi taotluse käekirjaekspertiisi tasu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas kostja menetlusabi taotluse ja vabastas A. B.i käekirja ekspertiisi tasu tasumisest, kohustusega hüvitada ekspertiistasu juhul, kui ekspert tuvastab taotleja allkirja ehtsuse.
KÄEKIRJAEKSPERTIIS
3.Tsiviilasjas teostatud käekirjaekspertiisi akti nr 16E-DK0055 kohaselt A. B.i nimelt Placet Group OÜ isikusamasuse tuvastamise ankeedile 13.11.2014. a ja allkirja A. B.i nimelt Eesti Posti kviitungile väljamakse kohta rahakaardile MC14045002184EE on tõenäoliselt kirjutanud A. B..
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 353,23 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 250 eurot, intressid 12,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15 eurot, sularaha väljastamisega seotud kulud 11,60 eurot ja meeldetuletuskirjade eest 44 eurot. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud laenulepingust nr SR365662 tulenevat kohustust tasuda võlgnevus 333,10 eurot. Poolte vaidlus seisneb laenulepingu sõlmimises 13.11.2014. a. Kostja leiab, et tema ei ole lepingut sõlminud, kuna ta ei ole esitanud laenutaotlust lepingu sõlmimiseks ning laenutaotlusel ei ole tema allkiri. Seega väidab kostja, et ta ei ole 250 euro laenu saamise jaoks tahteavaldust teinud. Kostja oletab, et tarvitades juhututtavatega koos alkoholi on tema IDkaart sattunud võõraste isikute käsutusse, kes kasutasid kostja dokumenti laenu võtmiseks. IDkaarti isikusamasuse tuvastamisel kasutanud isik sai hageja poolt antud laenusumma oma valdusesse, kuna Eesti Post väljastas laenusumma sularahas. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Samuti tuvastas käekirjaekspertiis, et kostja on allkirjastanud nii isikusamasuse tuvastamise ankeedil kui ka kviitungi sularaha väljamakse kohta .
5.Võlaõigusseadus (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja esitas laenutaotluse internetikeskkonnas. Narva Postkontoris isikusamasuse tuvastamisel avaldas kostja tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks. Seega oli kostja poolt isikusamasuse tuvastamise ankeedi allkirjastamine äratuntavalt väljendatud tahe. Kui kostjal oleks puudunud tahteavaldus, oli kostjal võimalus jätta isikusamasuse ankeet allkirjastamata.
6.Kostja leiab, et laenutaotleja ehk kostja isikusamasus ja allkirjasamasus ei ole vastavalt laenulepingu üldtingimustele nõuetekohaselt tuvastatud, kuna kostja võttis vastavalt laenuandjalt laenu esimest korda, mistõttu oli esialgsel võlausaldajal kohustus kostja isikusamasus tuvastada. Isikusamasuse tuvastamiseks saab olla ainult õiguslikult kehtiv dokument. Siis leiab, kostja, et õiguslikult kohaldub laenulepingu üldtingimuste p-i 27 nõuetekohase täitmisele ka seadusjärgne kohustus kontrollida tahteavalduse tegija isikusamasus kasutatava dokumendiga, antud juhul ID –kaardiga.
7.Kohus leiab, et kuna kostja avaldas tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks ja laenutaotluse ajal kehtis ID-kaart, siis on isikusamasus nõuetekohaselt tuvastatud. Väide, et kostja ei ole käinud postkontoris laenusummat saamas on väheusutav. Kohus on seisukohal, et postkontori klienditeenindaja oleks märganud laenuvõtja ja dokumendil oleva isikute erinevust. Laenu saamiseks on postkontoris esitatud kostja ID-kaart (tl 31).
8.Kostja leiab, et laenuleping on tühine, kuna hageja on rikkunud hoolsuskohustust VÕS § 4032 lg 1 järgi, kuna ta ei järginud kostjaga laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes hindamata asjaolu, et laenuleping on sõlmitud ebaadekvaatse ja sundolukorras isiku poolt. Kohus leiab, et kuigi hageja jättis hindamata kostja krediidivõimekuse, ei saa see olla tehingu tühisuse aluseks. Laenutaotluse kohaselt moodustab kostja sissetulek 800 eurost. Hageja ei saanud kahelda kostja poolt esitatud andmete õigsuses, kuna keevitaja amet on tasustatud amet. Kostja väide, et sissetuleku mittekontrollimine nähtub ka ebaõigete andmetega laenutaotluse aktsepteerimisest, et hageja ei täitnud oma hoolsuskohustust, et veenduda laenutaotluse adekvaatsuses ja vastutustundlikkuses ning sundolukorra puudumises. Kohus on seisukohal, et hagejal ei olnud põhjust kahelda laenutaotluse õigsuses.
9.Eeltoodust järeldab kohus, et lepingu on sõlminud kostja, kellel on lepingust tulenev tasumiskohustus, mida kostja on rikkunud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 300 eurot.
MENETLUSKULUD
10.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad seega kostja A. B.i kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, kui nende määramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude katteks 190 eurot väljamõistmist, millest 100 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 90 eurot õigusabikulu. Kohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Vastavalt TsMS § 190 lg 2 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest kostja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel temalt välja menetluskulud riigituludesse täies ulatuses §
179 lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.