Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
2. september 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-2695
Tsiviilasi
Külli Tire hagi Aivo Kuimetsa vastu käsundita asjaajamisest tulenevate kulutuste hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. juuni 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Külli Tire määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Külli Tire (isikukood: XXXXXXXXXX); esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja (kostja): Aivo Kuimets (isikukood:
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud Külli Tire kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EÜ) nr 864/2007 (nn Rooma II määrus) artiklile 11, mis sätestab käsundita asjaajamise selgelt lepinguvälise võlasuhtena. Maakohus leidis, et kohtualluvuse üle otsustamisel ei kuulu kohaldamisele ka Brüsseli I määruse artikli 7 lg 2. Käsundita asjaajamise puhul saaks kohaldada eelnimetatud punkti juhul, kui hageja nõuaks kostjalt käsundita asjaajamisega seonduva kahju hüvitamist (VÕS § 1025). Hageja on aga nõudnud kostjalt käsundita asjaajamisega seonduvate kulutuste hüvitamist (VÕS § 1023). Eelnimetatud Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 kommentaaris nr 245 selgitatakse, et käsundita asjaajamisega seonduv kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõue ei ole määruse artikli 7 lg-ga 2 hõlmatud. Maakohtu hinnangul ei kohaldu käesolevas tsiviilasjas hageja poolt viidatud TsMS § 86 lg 3, kuna rahvusvahelise elemendi olemasolul tuleb vastavalt TsMS § 75 lg-le 1 kontrollida kohtualluvust Brüsseli I määruse alusel. Nõude tagatisena tuleb TsMS § 86 lg 3 mõistes käsitleda panditud eseme asukohta. Kohtul puudub info, et hageja nõue kostja vastu oleks pandiga tagatud. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Kuna hageja avaldatu ning Rahvastikuregistri päringu kohaselt elab kostja Soome Vabariigis ning Brüsseli I määruse artikkel 4 lg 1 ja artikkel 5 lg 1 kohaselt saab hagi üldalluvusena esitada üksnes kostja elukoha järgi, siis ei ole Tartu Maakohus pädev käesolevat tsiviilasja arutama. Samuti ei ole kostja nõustunud tsiviilasja menetlemisega Eesti Vabariigi kohtus, avaldades oma elukohaks XXXXXXXXX, Soome Vabariik. Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jättis maakohus hageja taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivust vabastamiseks rahuldamata.
liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Maakohus leidis ekslikult, et kohaldamisele ei kuulu Brüsseli I määruse artikli 7 lg 1 p-d a–c, kuna hageja tugineb hagiavalduses lepinguvälisele suhtele, täpsemalt käsundita asjaajamisele. Kooselu jooksul ühe elukaaslase poolt teise elukaaslase rahaliselt kindlustamist ja võimaldamist soetada selle arvel enda nimele vara on raske õiguslikult kvalifitseerida, sest perekonnaseadus ei reguleeri abieluväliseid suhteid. Samas on Riigikohus korduvalt selgitanud, et kui hageja on esitanud hagi alusena asjaolude kogumi, on sellele õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause) (Riigikohtu 5. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39; 22. veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16, nr 3-2-1-51-11). Seega ei tulene seadusest hagejale esimese astme kohtu poolt tehtud etteheide pooltevahelisele võlasuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooni osas.
Hagiavalduses kirjeldatud olukorras võiks hageja nõue tuleneda alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest (Riigikohtu 3. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 26). Ringkonnakohus märgib, et Brüssel I määruse artiklis 7 sätestatud valikuline kohtualluvus ei kohaldu ei alusetust rikastumisest ega käsundita asjaajamisest tulenevate nõuete puhul. Ringkonnakohus leiab, et hageja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ei ole rikutud. Asjaolu, et hageja ei saa oma nõudega pöörduda oma elukohariigi järgsesse kohtusse ei piira tema õigust õiglasele kohtumenetlusele. Hagejal on õigus pöörduda oma nõudega kostja vastu Soome Vabariigi kohtusse.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.