Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-109434 EE172200221026942756, selgitusega: võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik ITM Inkasso OÜ (edaspidi hageja) esitas 06.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Ixx Pxxxxxx 346,56 euro saamiseks. Kohus tegi 10.05.2016 võlgnikule makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 08.06.2016.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.06.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse Ixx Pxxxx (edaspidi kostja) vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista 367,52 eurot (põhivõlg 300 eurot, lepingutasu 1 eurot, intress 12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10,52 eurot, sissenõudekulud 44 eurot), jooksva viivise ja menetluskulud summas 200 eurot (100 eurot riigilõiv, 100 eurot õigusabikulud). Tartu Maakohus võttis hagi 05.07.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult läbi Ametlike Teadaannete 02.08.2016. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 23.12.2015 Placet Group OÜ-ga laenulepingu SR475725 300 euro laenamiseks. Laenu kasutamise perioodiks lepiti kokku 30 päeva ja laenu

2-16-109434 tagastamise tähtajaks 22.01.2016. Kostja pidi laenu tagastama ühe osamaksega. Tagastamisele kuuluvaks brutosummaks oli 301 eurot (sisaldab lepingutasu 1 eurot). Kostja laenu ettenähtud tähtajaks ei tasunud. 23.02.2016 loovutas Placet Group OÜ oma nõude hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga, lepingutasu, intressi, sissenõutavaks muutunud viivist ja sissenõudekulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivist arvestanud VÕS §-s 113 lg 1 ja §-s 94 sätestatud määras, s.o seadusjärgses määras ehk 0,05%, millele lisandub 8% aastas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 300 eurolt viivist alates 23.01.2016 (laenu tagastamise tähtajale järgneval päeval) kuni hagiavalduse esitamiseni 29.06.2016 kokku 10,52 eurot 159 viivitatud päeva eest. Viivise summa ja arvestuskäik on kohtu hinnangul korrektne. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 30.06.2016 kuni 01.09.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 4,23 eurot (8,05%/100/365 x 64p x 300€). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 14,75 eurot (10,52+4,23). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 300 eurot. Kostjale anti sooduslaenu eritingimustel. Sooduslaenu eritingimuste p 3 sätestab, et kui laenusaaja ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks, loetakse laen väljastatuks püsikliendile ettenähtud tingimuste alusel, st laenu summale lisandub intress 12 eurot. Kuna kostja ei tagastanud laenu ettenähtud kuupäeval on hagejal õigus nõuda intressi 12 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 4.1 kohaselt tagastab laenusaaja laenu vastavalt graafikus toodud maksete suurustele ja tasumise tähtaegadele. Graafiku kohaselt pidi kostja lisaks laenule 300 eurot tasuma lepingutasu 1 eurot. Vastavalt lisateenuste hinnakirjale on esimese ja teise meeldetuletuskirja saatmise tasu 12 eurot ja kolmanda meeldetuletuskirja saatmise tasu 20 eurot. Kostjale on meeldetuletuskirju eposti teel saadetud alates 25.01.2016 ning lisaks kolm võlateatist ehk meeldetuletuskirja (tl 27-29), summas 44 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud sissenõudmiskulude 44 euro väljamõistmine kostjalt, kuivõrd lepingu sõlmimise ajal kehtinud ja praegu kehtiva Võlaõigusseaduse redaktsiooni kohaselt on seadusega sätestatud rahaline piirmäär tarbijale meeldetuletuskirjade saatmise osas. VÕS § 1132 lg 1 lause 1 ja 3 kohaselt võib lepingu

2-16-109434 kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot ning käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Kohtule ei ole teada andmeid lepingu lõppemise asjaolude kohta, mistõttu tuleb eeldada, et leping on kehtiv. Kuna Placet Group OÜ on saatnud kostjale meeldetuletuskirju alates 25.01.2016 e-kirja teel ning need olid eeldatavalt tasuta, siis on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu üksnes ühe meeldetuletuskirja saatmise eest summas 5 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 332,75 eurot, millest 300 eurot moodustab põhivõlg, 1 eurot lepingutasu, 14,75 eurot viivis, 12 eurot intress ja sissenõudekulud 5 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 55 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 200 eurot, millest 100 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.