OÜ Istrol apellatsioonkaebus, Trust OÜ vastuapellatsioonkaebus
Kohtumenetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Istrol (registrikood 10416227), lepinguline esindaja Olavi Järve Kostja Trust OÜ (registrikood 12181076), lepingulised esindajad v/adv-d Kevin Siivet ja Kaimo Räppo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.03.2016 otsus menetluskulude jaotuse osas. Muus osas muuta osaliselt otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtumenetluses kantud menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu otsus kehtib järgmises sõnastuses: 1) Võtta vastu täiendava dokumentaalse tõendina Istrol OÜ poolt 10.03.2016 esitatud Daikin Euroopa esindaja e-kiri; 2) Jätta Istrol OÜ hagi rahuldamata; 3) Võtta vastu Istrol OÜ osaline hagist loobumine summas 833.60 eurot ja lõpetada selles osas menetlus; 4) Jätta maakohtumenetluses kantud menetluskulud hageja kanda.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.01.07.2015 esitas OÜ Istrol (hageja) Harju Maakohtule hagi Trust OÜ (kostja) vastu võla, viivise ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale jahutusseadmeid esmalt spetsifikatsiooni järgi ning esitas järgmised arved: 1) 12.11.2014 nr 3411003 summas 4009.92 eurot tasumise tähtajaga 14.11.2014; 2) 01.12.2014 nr 3412001 summas 13 506.48 eurot tasumise tähtajaga 06.12.2014; 3) 10.12.2014 nr 3412009 summas 22 582.80 eurot tasumise tähtajaga
30.12.214.Pooled ei leppinud kokku, et kostja soovib osta töötavaid seadmete komplekte. Seda ei pidanud hageja ka eeldama majandus- ja kutsetegevuses tegutseva kostja puhul, kuna viimane esitas täpse spetsifikatsiooni detailidest, mida ta soovis osta. Spetsifikatsioon ei sisaldanud difuusereid (esipaneele) ega interface plokke, neid ei sisaldanud ka esialgne poolte kokkulepe. Esialgne läbirääkimine ja tellimuse tegemine käis läbi peatöövõtja Reparo Ehitus OÜ.
3.Kostja heitis hagejale ette, et seadmed ei hakanud tööle. Hageja käis objektil seadet üle vaatamas ja tuvastas, et puudu on difuuserid ja interface plokk. Kuna ilmnes, et tegelikult oli kostja soovinud saada ka difuusereid ja interface plokki, esitas hageja puuduolevatele detailidele uue hinnapakkumise ja järgmised täiendavad arved: 1) esipaneeli (difuuseri) BYCQ140D kohta 10.12.2014 nr 3412007 summas 2971.08 eurot tasumise tähtajaga 28.12.2014; 2) esipaneeli (difuuseri) BYCQ140W1 kohta 10.12.2014 nr 3412007 summas 326.40 eurot tasumise tähtajaga 30.12.2014; 3) Daikin KRP980A1 Interface ploki kohta 10.02.2015 nr 3502007 summas 360 eurot tasumise tähtajaga 26.02.2015.
4.Hageja on seisukohal, et täitis müügilepingu kohaselt ega andnud üle asja, mis ei vastanud müügilepingu tingimustele. Kostja ei ole mõistliku aja jooksul teavitanud hagejat asja puudustest ega puudusi kirjeldanud. Pärast detailide tarnimist selgus, et seade ei tööta ning hageja kontrollis ning tuvastas, et seade on valesti paigaldatud, vea parandas hageja. Kostja paigaldust hagejalt ei tellinud. Seega ei vastuta hageja seadme ebaõige paigalduse eest ning tegemist ei olnud garantii korras tehtud tööga. Seega osutas hageja kostjale töövõttu kokku summas 1104 eurot, mille eest esitas arve nr 3504005 tasumise tähtajaga 05.05.2015.
5.Kokku müüs hageja kostjale kaupa ja osutas teenuseid 44 860.68 eurot eest. Kostja on tasunud 33 316.40 eurot ning võlgneb hagejale 11 544.28 eurot. Kostja on määranud, et kõik tasumised on tehtud tema poolt tunnistatavate arvete katteks. Seega koosneb võlgnevus järgmistest täitmata kohustustest: 1) arve nr 3412007 järgi 2971.08 + 326.40 eurot; 2) arve nr 3502007 järgi 360 eurot; 4) arve nr 3504005 järgi 1104 eurot; 5) arve nr 3412009 järgi 6782.80 eurot (arvet iseenesest kostja tunnistab); 6) viivis 546.72 eurot (arvestus t I kd lk 146); 7) sissenõudmiskulud 40 eurot.
6.Algselt nõudis hageja kostjalt 12 964.60 eurot, kuid täpsustuse järgselt 12 131 eurot (I kd lk 138). Lõplikult palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 11 217.88 eurot, viivise 534.77 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot (I kd lk 172-177, II kd lk 3, protokoll) ning edaspidise viivise alates 01.07.2015 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
7.Hageja ei nõustunud kostja väidetega ja tasaarvestusliku kahjunõudega, milleks on kostja poolt oma lepingupartnerile tasutud leppetrahv. Hageja ei saanud ette näha kostja ja kolmanda isiku vahelisi kokkuleppeid ega leppetrahvi tasumist kolmandale isikutele. Ei ole teada, et ainus põhjus, miks objekti üleandmine viibis, oli tingitud hagejast, kuna ehituspäevikut ei esitatud. Hageja andis kasutusjuhendi üle juba 13.01.2015.
8.Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja palus mõista kuludelt välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Juhul kui kohus leiab, et hagejal on nõue kostja vastu, palub kostja tasaarvestada hageja nõude kostja kahjunõudega.
10.Kostja tellis hagejalt 21 laekassett-tüüpi ja 5 seinakassett-tüüpi jahutusseadet selleks, et paigaldada need Tartu mnt 21 asuvale objektile. Kostja tellis need kooskõlas projekteerija koostatud projektiga, milles oli detailselt kirjeldatud vajalike seadmete komplektid – välisosa, kondensaadipump, siseosa, juhtimispuldid jne (vastav spetsifikatsioon). Hageja pidi olema teadlik Daikini toodete maaletoojana, milliseid seadmekomplekte on kostjal vaja, sest ilma esipaneelita ei tööta laekassett-tüüpi seade ja ilma interface plokita ei tööta seinakassett-tüüpi seade. Kostja tellis ja tegi hinnapäringu komplekssetele ja projektis kirjeldatud tingimustel töötavatele jahutusseadmetele koos esipaneeli, plokkide ja pultidega. Airwave OÜ, kes on alates 01.01.2015 Daikini toodete maaletooja, pakub laekassett-tüüpi tooteid kompleksselt koos esipaneeliga. Hageja on möönnud, et tema müüdud seadmed ei töötanud seetõttu, et nad ei olnud komplekssed. Pooltel olid enne tellimuse esitamist koosolekud, kus hageja teatas, et: 1) kõiki seadmeid on võimalik juhtida läbi hoone automaatika, milleks on vajalik interface plokk; 2) laekasseti labad on eraldi juhitavad; 3) kuna müüja kasutab DHL teenust, saabuvad seadmed kohale ühenädalase tellimisajaga; 4) pakkumises ei sisaldu käibemaks. Saatelehel nr 3412001 on kostja töötaja märge, et difuuser puudub, mis kinnitab, et lepingu sõlmimisel kuni seadme kättesaamiseni oli kostjal veendumus, et seadmed telliti kompleksselt ning et hageja andis müügilepingu eseme üle osaliselt. Kostja teatas koheselt hagejale, et seadmel on puudused, kuna saatelehel on märgitud „puudub difuuser“ ja hageja tõi seepeale kohale ka näidisdifuuseri. Seega pidi hageja kostja viidatud puudusest aru saama. Lisaks nõudis kostja eestikeelseid juhendeid, mille hageja esitas alles 13.04.2015.
11.Hageja esitas kaks arvet nr-ga 3412007, kuid erineva sisuga. Arve summas 326.40 eurot on näidispaneeli arve. Näidispaneeli tõi hageja objektile siis, kui selgus, et ta ei tarninud
esipaneele koos seadmega. Näidispaneeli oli vaja selleks, et sobitada seadmed paika, sest selleta ei saa kassetti sobitada laekonstruktsiooni. Näidispaneeli andis hageja kostjale pärast paigaldamist ja pidi tegema kreeditarve, kuid tegelikult ei teinud.
12.Pooltevahelist töövõtulepingu sõlmimist ei ole hageja tõendanud. Tegemist oli seadmete garantiikorras üle vaatamisega, kuna seade ei töötanud. Tõendamata on hageja väide, nagu oleks tuvastatud seadmete paigaldamise viga.
13.Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud arveid, mille hageja esitas esipaneelide ja interface ploki eest (10.12.2014 nr 3412007, 10.12.2014 nr 3412007 ja 19.02.2015 nr 3502007), kuna seadmed kuuluvad komplekti, mille eest on kostja juba tasunud. 12.11.2014 e-kirjas, millega hageja kinnitas tellimust nr 121114, oli spetsifikatsioonis kirjeldatud jahutusseadme hind kokku 33 416 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja on tasunud hagejale vastavalt tellimuse kinnituses märgitud hinnale panga kaudu 32 516 eurot ja sularahas 800 eurot.
14.Ehitustöövõtulepingute puhul on tavapärane, et tähtaegade ületamisel võidakse rakendada leppetrahve ja hageja pidi aru saama, et kui tema rikub lepingus kokkulepitud tähtaega kostja ees, võib viimasel selle tõttu tekkida kahju. Nimelt tekkis kostjal esimest korda oma kohustuste täitmisega viivitus lepingupartneri ees siis, kui laekassett-tüüpi seadmed tarniti kohale esipaneelita ja neid ei olnud võimalik käivitada/häälestada. Teist korda tekkis viivitus seetõttu, et seinakassett-tüüp seadmeid ei saadud tööle, kuna hageja tarnitud seadmed ei suhelnud hageja saadetud pultidega. Algselt arvati, et probleem seisneb pistikus, kuid tegelikult oli vajalik tellida plokk ning pärast selle paigaldamist 2015.a veebruaris hakkas seade tööle. Kui kõik seadmed tööle läksid, hakkas üks neist häiret andma ja hageja tehnik tuli viga parandama, kuid ei suutnud seda teha. Kuna 2015.a algusest oli Eestis Daikini seadmete esindajaks Airwave OÜ, kutsus kostja kohale sealse esindaja, kes parandas vigase seadme. Seega täitis hageja müügilepingust tulenevad kohustused alles 13.04.2015, kui andis üle ka viimase juhendi. Tegelikult oli hageja lubanud tellimuse täita 2-3 nädala jooksul ettemaksu tegemisest. Nii täitis hageja oma kohustused viivitusega, mistõttu jäi kostja oma kohustuste täitmisega oma lepingupartneri ees viivitusse ja oli seetõttu kohustatud maksma leppetrahvi. Leppetrahvi võrra vähendas kostja lepingupartner kostjale maksmisele kuuluvat lepingutasu.
15.Kostja keeldus täiendavate arvete tasumisest kuni hageja oma kohustused lõplikult täidab VÕS § 111 järgi. Hageja täitis oma kohustused 13.04.2015, mil edastas viimase eestikeelse kasutusjuhendi. Siis maksis kostja veel 100 eurot. Alates sellest hetkest on kostja keeldunud VÕS § 110 alusel lepingu täitmisest (täies ulatuses hinna tasumisest), kuna kostjal on hageja vastu tasu ja leppetrahvi tasaarvestamisest tulenev kahjunõue 12 000 eurot + käibemaks. Kostja ei oleks pidanud leppetrahvi tasuma, kui hageja oleks täitnud korrektselt müügilepingu järgsed kohustused tarnida kompleksne seade 3 nädala jooksul tellimuse kinnituse alusel tehtud ettemaksest. Maakohtu otsus
16.Maakohus võttis vastu Istrol OÜ hagist osalise loobumine summas 833.60 eurot ja lõpetas selles ulatuses menetluse. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja võttis vastu hageja 10.03.2016 esitatud dokumentaalse tõendi ning jättis menetluskulud poolte kanda.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja müüs kostjale 21 Daikini laekassett-tüüpi ja 5 seinakassett-tüüpi seadet selleks, et paigaldada need Tartu mnt 21 objektile. Kohus leidis, et pooled kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad ettevõtjad sõlmisid müügilepingu VÕS § 208 lõike 1 järgi. Vaidlus puudub ka arvete esitamise üle ning selle üle, et kostjal on difuuserite ja interface ploki eest kokku tasumata 3331.08 eurot. Vaidlus on selle üle, kas
difuuserid ja interface plokk kuulusid ostetud seadmete komplekti ja kas nende eest tuli eraldi tasuda.
18.Kostja poolt esitatud spetsifikatsioonist, mis oli aluseks tellimusele, nähtub, et kostja on soovinud hagejalt osta jahutusseadmeid. Spetsifikatsioonis on viidatud Daikini toote komplekssusele, et need on juhtimispuldiga jms, kuid spetsifikatsiooni kirjeldusest ei ole võimalik sõnaselgelt välja lugeda, kas märgitud toodete komplekti kuuluvad esipaneelid ja interface plokk (t I kd lk 83-86). 12.11.2014 e-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale tellimuse kinnituse nr 121114 summas 33 416 eurot (käibemaksuta) (t I kd lk 75), millele on kostja teinud märke, et tooted on kätte saadud, va difuuserid. Ehkki hageja arvates on tegemist tõendiga, mis midagi ei tõenda, sest sellel on kostja endapoolsed märkused, on selline arvamus väär, sest tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 229 lõike 2 ja § 272 lõike 1 tähenduses.
19.Tunnistajate RR ja AH ütlused ühtivad selles, et pooled ei konkretiseerinud, mida peetakse silmas seadme komplekssuse all ja millistel tingimustel seade töötab. Hageja tunnistaja RR ütluste kohaselt pidi järgnema veel teine tellimus difuuserite ja interface ploki kohta, kuid sellise kokkuleppe olemasolu, kostja tunnistaja AH eitab. Seega on tunnistajate ütlused difuuserite ja interface ploki edasise tellimuse kohta vastuolus ja teineteist välistavad. Nii ei tõenda tunnistaja ütlused hageja väidet, et kostja pidi tegema eraldi tellimuse eraldi tasu eest difuuserite ja interface ploki kohta.
20.Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja ise 03.12.2014 (t I kd lk 76) teavitanud kostjat, et spetsifikatsioonis ja hinnapakkumises ei olnud arvestatud difuusereid ja palus kostjal valida välja paneelid. Sellest e-kirjast ei nähtu, et spetsifikatsioonijärgses tellimises ei oleks interface plokki. Kostja vastusest alates 07.01.2015 hageja 03.12.2014 e-kirjale (t I kd lk 77-79) ei nähtu, et kostja oleks teinud hageja pakutud difuuseritest oma valiku, vaid on pärinud hagejalt, millal tulevad pistikud, blokid, kasutusjuhendid ja et neid on oodatud pikka aega. Nendest e-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks kinnitanud mingilgi viisil, et ta hakkab valima esipaneele ja tellima interface plokki ehk e-kirjad ei kinnita hageja väiteid, et kostja tellis need eraldi eelmainitud spetsifikatsioonist. Vastupidiselt kinnitavad need tõendid kostja väiteid, et kostja ootas tellimuse täitmist, sh seadme puuduolevaid osi. Kõrvutades mainitud e-kirju kostja poolt esitatud ja kinnitatud tellimusega 12.11.2014, millel on märge puuduolevatest difuuseritest, nõustus kohus kostjaga, et viimasel puudus mõistlik põhjendus märkida tellimuse kinnitusele 12.11.2014, et difuuserid on puudu, olukorras, kui neid oleks hakatud alles eraldi hagejalt tellima.
21.Airwave OÜ kirja kohaselt on nimetatud äriühing Daikini toodete ametlik maaletooja Eestis ja pakub hea ehitustava silmas pidades müügiks laekassett-tüüpi seadmeid kompleksselt difuuseritega (t I kd lk 88). Kostja esitatud Daikini seadmeid tutvustava toote ning hageja veebipoe ekraanitõmmise kohaselt on laekassett-tüüpi jahutusseade koos esipaneeliga (difuuseriga) ning see kuulub põhivarustusse (t I kd I lk 88-91A). Airwave OÜ kirja, eelmärgitud toote tutvustuse ning hageja veebipoe väljavõtte sisu on võimalik ettevõtjast ostjal, kes paigaldab seadet objektile, mõista kohtu hinnangul nii, et toode on lõplik ja tervik, kui sellel on difuuser (esipaneel). Hageja esitatud seadmete paigaldusjuhendi kohaselt kuulusid difuuserid lisatarvikute hulka, mitte põhivarustusse (t II kd lk 21-70). Hageja esitas 10.03.2016 Daikini Euroopa esindaja e-kirja, mille vastuvõtmisele kostja vastu ei vaielnud. Kohus võttis selle tõendina vastu, sõltumata selle hilisemast esitamisest. Nimetatud tõendi järgi tuleb kõik difuuserid eraldi tellida. Hinnates neid eelnimetatud hageja tõendeid, saab järeldada, et hageja pakub vaidlusaluseid seadmeid tegelikult ostjatele selliselt, et difuuserid ei kuulu põhivarustusse. Seega müüb hageja vaidlusaluseid Daikini tooteid Eesti turul oma komplekssuses erinevalt võrreldes sellega, kuidas müüb neid Eesti turul Daikini toodete
maaletooja Airwave OÜ. Milline on müüjate strateegia ja positsioon seadme/toote müümisel samal turul, on müüjale kuuluv spetsiifiline informatsioon, mille edastamine ostjale on müüja hoolsuskohustus tulenevalt VÕS § 6 lõike 1 ja § 7 lõigete 1 ning 2 järgsest mõistlikkuse ja hea usu põhimõtetest.
22.Maakohus järeldas, et kui hageja leiab, et difuuserid olid hoopis seadme lisavarustuses ning need tuli kostjal eraldi tellida ja nende eest eraldi tasuda (erinevalt Airwave OÜ-st, kus seade müüakse kompleksselt koos difuuseriga nö standardvarustuses), pidanuks hageja mõistliku ettevõtjast müüjana ja hea usu põhimõtte kohaselt juhtima ostja tähelepanu nimetatud asjaolule, st et just hageja poolt müüdavale seadmele tuleb eraldi osta juurde difuuserid ja interface plokk.
23.Hageja esitatud e-kirjavahetusest perioodist 14.09.2014-13.01.2015 ei nähtu, et interface plokk ja difuuserid ei kuuluks müüdava seadme komplekti. Edasised e-kirjad puudutavad vaid seda, kas ja kus seadmed asuvad ja millal need tulevad, et kostja saaks need kätte ning et arved tehtaks ümber kostja nimele (t I kd lk 178-182). Seega ei nähtu ühestki tõendist, et hageja oleks kostjale selgitanud enne tellimuse kinnitamist 12.11.2014, et interface plokk ja difuuserid on lisavarustuses ja eraldi tasu eest müüdavad. Asjaolu, et antud juhul oli ostjaks majanduskutsetegevuses tegutsev ettevõtja ja esitas tellimuse hageja arvates väga täpse spetsifikatsiooni alusel, ei tähenda, et hageja ei pidanuks märgitud informatsiooni VÕS § 6 lõike 1 ja § 7 lõigete 1 ning 3 alusel ostjale edastama.
24.Kohus asus seisukohale, et tõendamata on hageja väited, et difuuserid ja interface plokk ei kuulunud tellimuse hulka ning et kostjal tuli need eraldi tellida ja nende eest eraldi tasuda. Õiged ja tõendatud on kostja väited, et difuuserid ja interface plokk kuulusid tellimuse hulka ja seadmete komplekti. Seega ei ole kostja nende eest tasumata jätmisel summas 3331.08 eurot (sh käibemaks) rikkunud müügilepingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust VÕS § 100 mõttes. Nimetatud põhjustel ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt märgitud 3331.08 eurot tasumist. Kostjal oli VÕS § 208 lõike 1 kohaselt kohustus tasuda müüdud asja, mis sisaldab endas difuusereid ja interface plokki, eest kokku koos käibemaksuga 40 099.20 eurot.
25.Vaidlus puudus selles, et tellimuse hind kokku oli 40 099.20 eurot (käibemaksuga), millest kostja on tasunud hagejale 33 316 eurot. Seega kostja jäi võlgnevusse 6783.20 euroga. Kostja leidis, et tal oli õigus nimetatud kohustuse täitmisest VÕS § 111 lõike 1 alusel keelduda. Vaidlus puudus selles, et tellimus tuli täita 2-3 nädala jooksul ettemaksu, mis tasuti 25.11.2014, tegemisest (t I kd lk 15). Seega pidi hageja täitma kohustuse anda ostjale asi koos selle juurde kuuluvate kasutus-ja hooldusjuhenditega üle 2014.a detsembris.
26.Poolte e-kirjavahetusest 07.01.2015 nähtuvalt juhtis kostja hageja tähelepanu sellele, et seinapealsed seadmeid ei saa tööle, puuduvad seinapulti minevad pistikud, puudu on eestikeelsed hooldus- ja kasutusjuhendid ning kostja on tahtnud hagejalt teada, millal on hagejal võimalik neid probleeme lahendada (nn maha istuda). 30.01.2015 e-kirjast nähtuvalt ei ole kostjale saadetud juhendites sõnagi juttu puldist, lisaks ei ole laekassettide kasutusja hooldusjuhendit ning kostja on pärinud, kas hagejal on võimalik tulla 04.02.2015 objektile kohale. Järgmistest e-kirjadest 06.02.2015, 10.02.2015, 12.02.2015 ja 30.03.2015 nähtuvalt on kostja hagejale kirjutanud, et seni oodatakse pistikuid ja blokke juba 1,5 kuud ning kostja on küsinud hagejalt, millal hageja saab seadmed tööle ning et kostja ootab puldi kasutusjuhendit ja laekasseti kasutus-hooldusjuhendit. Kostja ja tema lepingupartneri OÜ Reparo Ehituse omavahelisest e-kirjavahetusest 10.02.2015 nähtuvalt ei tööta seadmed ning lepingupartner on kostjalt küsinud, kui pikk on tarneaeg (t I kd lk 77-82). Hinnates märgitud e-kirju kogumis, kohus leidis, et veel 2015.a veebruaris-märtsis ootas kostja hagejalt teatud
pistikuid ja blokke, et saada seade tööle, samuti seadmete ja pultide hooldus- ning kasutusjuhendeid. Seega on kostja tõendanud, et hageja täitis oma müügilepingust tuleneva asja ja selle juurde kuuluvate dokumentide üleandmise kohustuse pärast kokkulepitud tähtaega. Hageja esitas arve interface ploki eest 2015.a veebruaris, mis kinnitab selle ploki tarnimist pärast kokkulepitud tähtaega. Seega viivitas hageja VÕS § 208 lõikest 1 ja § 211 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmisega. Seda, et kostja on juhtinud hageja tähelepanu märgitud asja puudustele, on kostja tõendanud viidatud e-kirjadega ning on nendega lükanud ümber hageja väite, justkui kostja ei oleks puudustest VÕS § 220 lõike 1 kohaselt hagejale teatanud.
27.Kostja väitel sai ta hageja käest alles 13.04.2015 viimase kasutusjuhendi. Hageja 13.01.2015 e-kirjale on lisatud juhendid (vt t I kd lk 77 RR e-kiri), kuid sellele järgnevas 20.01.2015 e-kirjas on kostja teatanud hagejale, et nendes ei ole juttu digitaalsest puldist ja lisaks on puudu laekassettide kasutus/hooldusjuhend. 30.03.2015 e-kirjas on kostja palunud endiselt puldi kasutusjuhendit ja laekasseti kasutus/hooldusjuhendit. Seega ei ole hageja ümber lükanud kostja väiteid, et kostja sai viimase juhendi 13.04.2015. Kohus järeldas, et on õiged ja tõendatud kostja väited, et hageja täitis müügilepingust tuleneva kohustuse lõplikult alles 13.04.2015. Eeltoodu alusel oli kostjal VÕS § 111 lõikest 1 tulenevalt õigus keelduda kuni 13.04.2015 osaliselt, 6 783.20 euro ulatuses, müügisumma tasumisest. Nimetatud osa ei moodusta olulist osa müügihinnast 40 099.20 eurost ning osaline täitmata jätmine oli kooskõlas hea usu põhimõttega, arvestades hageja poolt oma kohustuse osalist täitmise aega.
28.Kostja väitis, et tasus pärast viimase juhendi saamist 13.04.2015 täiendavalt 100 eurot, mida hageja ei eita. Seega jäi hageja kostjale võlgu 6683.20 eurot veel pärast 13.04.2015. Järgnevalt kohus analüüsis, kas kostjal oli õigus keelduda 6683.20 euro tasumisest.
29.Hageja oli müügilepingust tuleneva kohustusega viivituses ning täitis selle viimase kasutusjuhendi andmisega kostjale 13.04.2015. Kostja tunnistaja AH ütluste kohaselt oli kostjal OÜ-ga Reparo Ehitus 3 lepingut ja tööd pidi kostja üle andma 2014.a lõpus. Ütluste kohaselt said jahutusseadmed lõplikult paigaldatud ja tööle alles 2015.a veebruaris-märtsis ja kostja ei saanud seetõttu objekti üle anda tähtaegselt, mille tõttu pidi maksma OÜ-le Reparo Ehitus leppetrahvi. Kostja on tõendanud 10.02.2015 e-kirjaga, et Reparo Ehitus OÜ (ÜJ e-kiri) päris kostjalt, millal saavad seadmed tööle ning teatas, et leppetrahvid jooksevad (t I kd lk 80). Kostja 30.03.2015 e-kirjast hagejale nähtub, et kostja ootab hagejalt endiselt puldi kasutusjuhendit ja laekasseti kasutus-hooldusjuhendit ning et kostjal ei ole võimalik enne peatöövõtjaga rahadest rääkida ja et peatöövõtja oli juhtinud kostja tähelepanu trahvile. Nende e-kirjadega on kostja tõendanud, et teda on leppetrahvist teavitatud ja sellest on teavitatud omakorda hagejat. Seega on alusetud hageja väited, et kostja suhtes rakendatavast leppetrahvist ei ole teatatud. Kostja on tõendanud Reparo Ehitus OÜ-ga sõlmitud kokkuleppega 18.05.2015, et kostja oli kohustatud tasuma lepingu nr 14027 järgi leppetrahvi 12 000 eurot + käibemaks seetõttu, et seinapealsed jahutussüsteemid said tööle alles 2015.a veebruaris ja et viimane juhend anti üle 13.04.2015, mistõttu said lepingu järgsed tööd valmis hiljem. Märgitud kirja kohaselt on pooled kokku leppinud, et leppetrahvi arvel makstakse kostjale vähem tasu (t I kd lk 87). Saamata jäänud tasu 12 000 eurot + käibemaks, mille kostja lepingupartner tasaarvestas õigusega saada kostjalt leppetrahvi, on vaadeldav VÕS § 128 lõigete 1 ja 2 tähenduses kostja varalise kahjuna ning kohus leidis, et kostja on tõendanud endal kahju tekkimist.
30.Majandus- või kutsetegevuses tegutsevate ettevõtjate puhul on tavapärane, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral rakendavad ettevõtjad kohustuse rikkuja suhtes leppetrahve. Vaidlus puudus selles, et hageja oli teadlik, et kostja ei paigalda
jahutusseadmeid enda tarbeks, vaid on lepingulises suhtes teise kutsetegevuses tegutseva ettevõtjaga. Hageja enda tunnistaja ütlustest nähtub, et läbirääkimistel räägiti maksetingimustest ja eesmärk oli kiirendada tarnet. Seega pidi müügilepingu sõlmimisel olema majandus- või kutsetegevuses tegutsevale hagejale ettenähtav, et kui ta oma müügilepingujärgseid kohustusi tähtaegselt ei täida, võib kostja kohustuste täitmine viibida ja sellega võib tekkida kostjal kohustus maksta oma lepingupartnerile leppetrahvi.
31.Eeltoodu tõttu kohus leidis, et kostjal on õigus nõuda hagejalt VÕS § 101 lõike 1 punkti 3, § 115 lõike 1, § 127 lõigete 1 ja 2 ning § 128 lõigete 1 ja 2 alusel kahju hüvitamist suuruses 12 000 eurot + käibemaks. Kuna kostjal on kahjunõue hageja vastu ja hagejal on müügilepingust tulenev tasunõue kostja vastu, oli kostjal VÕS § 110 lõike 1 järgi õigus keelduda tasunõude maksmisest seni, kuni hageja on hüvitanud oma kohustuse rikkumise tõttu kostjale tekkinud kahju. Kuna kostjal oli VÕS § 110 lõike 1 alusel õigus keelduda tasu maksmisest, ei ole maksmisest keeldumine vaadeldav kohustuse rikkumisena VÕS § 100 tähenduses. Seega ei ole hagejal õigust nõuda VÕS § 113 lõike 1 alusel kostjalt viivist lepingujärgselt võlalt, mis 13.04.2015 seisuga oli 6783.20 eurot ja pärast 13.04.2015 6683.20 eurot. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist, ei ole hagejal õigust nõuda ka VÕS § 1131 lõikele 1 tuginedes sissenõudmiskulusid.
32.Hageja ei paigaldanud objektile vaidlusaluseid seadmeid, seda ei tehtud ka tema vastutusel. Kostja tellis hageja objektile vigu tuvastama. Hageja esitas kostjale töövõtu eest arve nr 3504005 21.04.2015 summas 1104 eurot (I kd lk 14), milles on märgitud „26.02.15 tehtud diagnostika ja paigalduse puuduste eemaldamine“. Märgitud summa on kostjal tasumata. Ka nende asjaolude üle puudus vaidlus.
33.Hageja tunnistaja RR ütlustest nähtuvalt oli seadme paigaldamise käigus segi aetud torud ja kaablid, mis põhjustas häireid seadmete töös. Seega on hageja tõendanud, et häired seadme töös olid põhjustatud valest paigaldusest ning ülejäänud probleemid seostuvad vaid esipaneeli ning interface plokiga, mis olid puudu ja mis ei ole paigaldamise viga. Kostja ei ole vaidlustanud hageja võimaliku töö/teenuse hinda. Kuna mõlemad pooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses, on teenus eelduslikult tasuline (VÕS § 28 lõige 1). Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et vead kõrvaldas kolmas isik ja et hageja seda teha ei suutnud. Kohus leidis, et paigaldamise vea kindlakstegemine ja kõrvaldamine ei ole VÕS § 217 lõigete 1 ja 5 järgi vaadeldav asja puudusena ega hageja kohustusena see kõrvaldada. Seetõttu oli töö tegemine ja puuduse kõrvaldamine vaadeldav töövõtuna VÕS § 635 lõike 1 järgi, mille kohaselt oli hagejal kohustus vastav töö teha ja kostjal tellijana selle eest tasuda. Seega on kostjal kohustus VÕS § 76 lõigete 1 ja 2 ning § 635 lõike 1 alusel maksta hagejale tehtud töö eest tasu 1104 eurot (sh käibemaks).
34.Kokkuvõttes on kohtu arvestuse kohaselt kostja nõue hageja vastu on suurem kui hageja nõue kostja vastu. Kostja müügilepingu järgne võlg hageja ees on 6683.20 eurot ning kostja kohustus maksta hagejale tasu teenuse eest 1104 eurot. Kostjale tekkinud kahju on aga 14 400 eurot (12 000 + käibemaks). Kuna kostjal on VÕS § 110 lõike 1 alusel õigus keelduda tasu ja teenuse maksmisest, ei ole võlgu oleva müügihinna ning teenuse eest maksmisest keeldumine vaadeldav kohustuse rikkumisena VÕS § 100 järgi. Selle tõttu ei saa hageja lisaks sellele, et ta ei saa nõuda viivist müügilepingu järgselt võlalt, nõuda ka viivist VÕS § 113 lõike 1 alusel teenuse võlalt ega sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lõike 1 järgi. Eeltoodu tõttu jääb hageja ühekordne viivisenõue 534.77 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot rahuldamata. Märgitud põhjustel ei ole kohtul vaja anda hinnangut viivise arvestusele ja sissenõudmiskulude suurusele.
35.Hageja leidis alternatiivselt, et tema ei ole üksi vastutav kostjal tekkinud kahju eest, kuna kostja ei esitanud ehituspäevikut ning ei ole usutav, et objekt viibis vaid hageja tõttu ning leppetrahvi osas sõlmis kostja oma lepingupartneriga kokkuleppe. Kostja, vaatamata hageja taotlusele ning kohtu ettepanekule (määrus 08.01.2016, II kd lk 184), ei esitanud dokumentaalse tõendina ehituspäevikut, milles oleksid dokumenteeritud tööd, nende aeg ja mis võimaldanuks näha kostja tehtud tööde käiku ja aega objektil. Kostja selgituste kohaselt ei tulnud pidada ehituspäevikut ning seetõtu oli sellise dokumendi kogumine võimatu. Kostja tunnistaja AH ütlustest nähtus, et kostjal oli Reparo Ehitus OÜ-ga 3 lepingut, mh parandati kanalisatsioonitööde praaki 2015.a jaanuaris, kuigi kõigi lepingute järgsed tööd tuli lõpetada 2014.a detsembris. Seega viibis kostja kohustuste täitmine Reparo Ehitus OÜ ees ka kostjast endast sõltuval asjaolul, mitte üksnes seetõttu, et hageja viivitas oma kohustuse täitmisega. See andis kohtu arvates aluse rakendada kahju hüvitise vähendamist kooskõlas VÕS § 139 lõikega 1.
36.Kostja ja Reparo Ehitus OÜ sõlmisid leppetrahvi suuruses ja selle tasaarvestamises töötasuga lepingu lisa, mida on kohtu hinnangul võimalik vaadelda lepinguosaliste kahju ulatuse kokkuleppena. Sellise kostja ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppelise kahju ulatuse hüvitamine hageja poolt kostjale oleks hageja suhtes VÕS § 140 lõike 1 mõttes vastuvõetamatu ja annab aluse hüvitist vähendada ka eelmärgitud sätte alusel. Kohus asus seisukohale, et kahjuhüvitis kuulub vähendamisele VÕS § 139 lõike 1 ja § 140 lõike 1 alusel selliselt, et hüvitise suuruseks jääb 7787.20 eurot. Märgitud ulatuses on kostjal õigus nõuda hagejalt VÕS § 76 lõigete 1 ja 2, § 101 lõike 1 punkti 3, § 115 lõike 1, § 127 lõigete 1 ja 3 ning § 128 lõigete 1 ja 2 järgi kahju hüvitamist.
37.Kostja palus oma nõue tasaarvestada hageja nõudega juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus tuvastas, et hageja nõue on kostja vastu põhjendatud ja tõendatud kokku suuruses 7787.20 eurot (müügilepingu järgne võlg 6683.20 eurot + töövõtulepingu järgne võlg 1104 eurot). Kuna hageja põhjendatud ja tõendatud põhivõla nõue on 7787.20 eurot ning kostja hüvitamisele kuuluv kahjunõue hageja vastu on tõendatud ja põhjendatud 7787.20 eurot, siis tasaarvestas kohus TsMS § 446 lõike 1 teise lause alusel poolte nõuded VÕS § 197 lõike 1 järgi ja sel tulemusel poolte nõuded teineteise suhtes lõpevad VÕS § 197 lõike 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja põhinõue 7787.20 eurot tasaarvestamise tõttu rahuldamata.
38.Kuna hageja loobus osaliselt nõudest summas 833.60 eurot, lõpetas maakohus selles osas menetluse TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 järgi.
39.Hagi jäi rahuldamata seetõttu, et kohus tasaarvestas poolte vastastikused nõuded. Tasaarvestatav nõue on ilma hagita nõue. Kohus leidis, et ebaõiglane oleks olukorras, kus hagejal on nõue, mis lõpeb seetõttu, et kostjal on vastuhagita nõue hageja vastu, jätta menetluskulud hageja kanda, mistõttu on alus rakendada § 162 lõiget 4 selliselt, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ka loobutud nõude osas maakohus leidis, et mõistlik on jätta TsMS § 162 lõike 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Istrol OÜ apellatsioonkaebus
40.04.04.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ning välja mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud võlgnevus 11 792.65 eurot, millest on põhivõlgnevus 11 217.88 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 534.77 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis põhivõlgnevuselt 11 217.88 eurolt alates 01.07.2015 kuni selle täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras ning jätta menetluskulud kostja kanda.
41.Maakohus hindas tõendeid valesti ja rikkus menetlusõiguse norme, jättes võtmata seisukoha mitme väite ja tõendi kohta, mida hageja esitas. Tellimuse aluseks olnud spetsifikatsioonis ei ole viidatud sellele, et tegemist peaks olema komplekssete seadmetega. Samuti ei viita seadmete komplekssusele see, et spetsifikatsioonis on välja toodud, et osade seadmetega soovitakse saada kaasa ka juhtimispuldid. Tunnistaja RR ütlustega on tõendatud, et nii juhtimispuldid kui seadmed töötasid ka ilma esipaneelideta. Spetsifikatsioonis on väga täpselt välja toodud, milliseid detaile kostja hagejalt osta soovis. Spetsifikatsioonis ei ole välja toodud, et soovitakse tellida ka esipaneele ja interface plokki. Hageja ei saanud omaalgatuslikult tellimusse lisada detaile, mida kostja ei soovinud osta. Pooled ei ole komplekssetest seadmetest rääkinud. Kostja ei ole tõendanud, et kirjalikult või koosolekutel oleks komplekssetest seadmetest juttu olnud. Vastupidi – AH andis ütlusi, et ta järeldas ja eeldas, et esipaneelid ja plokk on komplektis, kuid tegelikult sellest juttu ei olnud. Samas ei rajane AH järeldus ega eeldus mitte ühelgi alusel ja müüja ei pidanud sellest aru saama. Ka tunnistaja RR ütlused viitavad sellele, et esialgsele tellimusele pidi järgnema lisatellimus. Maakohus jättis tähelepanuta AH e-kirja, milles uuritakse lisaplokkide tarneaja kohta. Viidatud e-kirjaga ja RR ütlustega on tõendatud, et poolte vahel lepiti kokku lisatellimuses.
42.Hageja on ka seisukohal, et esipaneelide sisaldumist esialgses tellimuses ei saa tõendada kostja märge saatelehel nr 3412001. Isegi kui tegemist oleks dokumentaalse tõendiga, puudub sellisel tõendil tõendamisväärtus. Tegemist on poole enda kirjutatud märkega saatelehel. Oluline ei ole maakohtu väide, et kostjal puudus mõistlik põhjendus märkida tellimuse kinnitusele 12.11.2014, et difuuserid on puudu, olukorras, kui neid oleks hakatud alles eraldi hagejalt tellima. Iseenesest võis kostja selle märke teha ükskõik millisel põhjusel. Samas ei olnud saatelehele kirja pandud plokke, mis ka kostja väitel esialgsest tellimusest puudu olid. Ehk siis ei ole eluliselt usutav, et saatelehel olev märge oli esialgsest tellimusest puuduolevate detailide kohta.
43.Maakohus on teinud valed järeldused hageja 03.12.2014 e-kirjast, milles hageja juhtis tähelepanu, et kostja poolt esitatud spetsifikatsioonis ja seega ka hageja hinnapakkumises puuduvad esipaneelid ning teeb nende kohta hinnapakkumise. Vahetult enne 03.12.2014 ekirja oli poolte vahel telefonis juttu esipaneelidest ja sellekohasest lisatellimusest, millele järgnes e-kiri, kus hageja esipaneelide kohta hinnapakkumise tegi. Ploki tellimisest oli juttu telefoni teel juba eelnevalt, millele viitab ka kostja 11.11.2014 e-kiri. Seega kui kostja isegi ei oleks enne teadnud, et esialgne tellimus ei sisalda esipaneele, on tõendatud, et ta sai sellest teadlikuks 03.12.2014 e-kirjaga, st enne lisatellimuse alusel tarnitud esipaneelide üleandmist 10.12.2014 ja 22.12.2014. Kuna kohtu poolt viidatud e-kirjavahetuse (t I kd lk 75-82) toimumise ajaks oli kostja kindlasti teadlik hageja seisukohast esialgsest tellimusest esipaneelide puudumise osas, oleks e-kirjavahetuses tarnimata esipaneelidest kindlasti juttu olnud, kui kostja oleks arvanud, et esipaneelid sisaldusid juba esialgses tellimuses. Kuid e-kirjavahetuses ei maini kostja esipaneele mitte kordagi ega ole ka muul viisil esitanud hagejale ühtegi pretensiooni tema arvates juba esialgses tellimuses tellitud, kuid tarnimata esipaneelide puudumise kohta. Kostja oleks, saades 03.12.2014 teada, et tema tellimus ei sisalda kõiki tema poolt eeldatud detaile, saanud müügilepingust taganeda või selle eksimuse tõttu tühistada. Kuna kostja ei esitanud esipaneelide kohta ühtegi pretensiooni, ei saanud hageja arvata, nagu oleks ta olnud müügilepingu sõlmimisel eksimuses. 03.12.2014 e-kiri tõendab just hageja väiteid, et esialgne tellimus ei pidanudki sisaldama esipaneele ega plokki. Kuna lisatellimuses olevad detailid ei sisaldunud esialgses tellimuses ega olnud kostja nende eest tasunud, oli tal nende eest maksekohustus hoolimata sellest, et tellimuse kohta kirjalik kokkulepe puudus.
44.Airwave OÜ kiri ei vasta tsiviilkohtumenetluses sätestatud tõendi vormile, kuid sellest hoolimata on kohus selle menetlusse võtnud kui dokumentaalse tõendi. Kirjast ei saa tuvastada selle päritolu, kes selle koostanud on ega kellele see koostatud on. Selleks, et olla dokumentaalne tõend, oleks Airwave OÜ kiri pidanud olema adresseeritud kohtule (RKTKo nr 3-2-1-115-15, punkt 18). Samuti ei ole kohtule ega hagejale antud võimalust kirja kirjutajale küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Lisaks on Airwave OÜ hageja konkurent, mistõttu puudub tema kirjal igasugune usaldusväärsus ja tõendusväärtus. Sellele hageja seisukohale ei ole maakohus hinnangut andnud. Kostja ei ole ka esitanud selle kirja koostamise asjaolusid (nt küsimust, millele Airwave OÜ vastas). Hageja on menetluses selgitanud, et ka tema pakub seadmeid kompleksselt, kui niimoodi küsitakse, kuid käesoleval juhul küsiti spetsifikatsioonis nimetatud detaile, mitte kompleksseid seadmeid.
45.Ekslik on kohtu väide, nagu oleks kostja esitatud Daikini seadmeid tutvustava toote (t II kd lk 88-91) ning hageja veebipoe ekraanitõmmise (samas lk 91a) kohaselt laekassett-tüüpi jahutusseade koos difuuseriga ning see kuulub põhivarustusse. Hageja on kostja tõendite kohta esitanud oma vastuväited 10.03.2016 menetlusdokumendi punktis 2, kuid kohus ei ole andnud neile mingit hinnangut.
46.Hagejale on üllatuslik maakohtu seisukoht, et kuna nii hageja kui Airwave OÜ on Daikini seadmete ametlikud maaletoojad Eestis ning müüvad oma seadmeid erinevalt, oleks hageja pidanud kostjat teavitama, et esipaneelid tuleb osta eraldi. Samas toimusid läbirääkimised poolte vahel 2014.a ehk ajal, kui hageja oli ainuke Daikini seadmete maaletooja. Hageja ega kostja ei saanud 2014.a teha järeldusi sellest, kuidas Airwave OÜ Daikini seadmeid pakub. Lisaks on hageja tõendanud, et ka Daikini seadmete tootja ja Euroopa esindus pakuvad esipaneele eraldi (t II kd lk 99). Ka kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kellel on kõrgendatud hoolsuskohustus ning kostja ei saanud eeldada, et tema esitatud spetsifikatsiooniga käivad kaasas veel mingid nimekirjas mittesisalduvad detailid.
47.Maakohus on hageja esitatud e-kirjavahetusest 15.09.2014-13.01.2015 teinud arusaamatu järelduse, nagu ei nähtuks sellest, et esipaneelid ja plokk ei kuulu esialgsesse tellimusse. Hageja on seisukohal, et kui mingid esemed tellimusse ei kuulunud, siis nendest tellimuse arutamisel ka ei räägitud ega kirjutatud. Siiski kirjutasid pooled plokist – AH andis 11.11.2014 e-kirjaga teada, et lisaplokkide osas veel kirjalikku vastust ei ole ning küsis lisaplokkide tellimusaja pikkuse kohta. Kuna selleks hetkeks oli kostja spetsifikatsioon hagejale juba saadetud, ei saanud plokk sisalduda esialgses tellimuses, muidu ei oleks kostjal olnud põhjust ploki kohta eraldi küsida. Kohus ei ole selles osas seisukohta võtnud. Kostja 11.11.2014 e-kirjaga on tõendatud, et plokk ei sisaldunud esialgses tellimuses.
48.Seega ei sisaldunud esipaneelid ega plokk esialgses tellimuses ning kostjal on kohustus tasuda lisadetailide eest 3331.08 eurot. Hageja nõustub kohtuga, et esialgsest tellimusest oli kostjal hagejale tasumata 6783.20 eurot. Arusaamatuks jääb kohtu viide, nagu oleks kostja peale 13.04.2015 tasunud täiendavalt 100 eurot. Kostja ei ole ka väitnud, et ta lisaks tasutud 33 316 eurole oleks tasunud veel mingeid summasid. Seega on kostja müügilepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees 10 114.28 eurot.
49.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja täitis oma müügilepingust tuleneva asja ja selle juurde kuuluvate dokumentide üleandmise kohustuse pärast kokkulepitud tähtaega (pärast detsembrit 2014). Kostja ei ole tõendanud, et hageja on müügilepingut rikkunud või selle täitmisega hilinenud. Lisatellimus tehti alles detsembris ja lisatellimuse täitmiseks ei olnud mingit tarneaega kokku lepitud. Tarneajas kokkuleppe puudumist näitab ka kostja enda 11.11.2014 e-kiri, milles kostja lisaplokkide tellimusaja pikkuse kohta küsib.
Lisatellimus tehti esialgsest tellimusest hiljem ja hageja ei osanud sellise tellimusega arvestada. Sellest tulenevalt on ka arusaadav, miks arve interface ploki eest esitati alles veebruaris 2015. Kuna lisatellimuse täitmise aja kokkulepe puudus, ei saanud hageja ka täitmisega hilineda. Hooldusjuhendid saatis hageja kostjale 13.01.2015 ning on tõendatud, et kostja sai need kätte. Kui hooldusjuhendid ka oleksid hilinenud, oleks tegemist marginaalse puudusega, mis ei takistanud seadmete kasutamist. Seega ei saanud kostja keelduda oma kohustuse täitmisest tulenevalt hooldusjuhendite väidetavast puudumisest.
50.Kostja ei saanud keelduda oma kohustuse täitmisest ka tulenevalt asjaolust, et seadmed ei hakanud tööle. Kuna hageja seadmeid ei paigaldanud, ei saanud seadmete tööle mittehakkamine tuleneda hagejast ega olnud paigaldusvea kõrvaldamine ka tema kohustus. Seega ei olnud kostjal alust keelduda oma kohustuse täitmisest kuni 13.04.2015.
51.Tõele ei vasta maakohtu järeldus, nagu oleks kostja tõendanud leppetrahvi tasumise kohustuse tekkimist 18.05.2015 lõppselgitusega. Leppetrahvi kokkulepe peab VÕS § 158 lõike 3 kohaselt olema sõlmitud enne kohustuse rikkumist. 18.05.2015 lõppselgitus on koostatud enam kui neli ja poolt kuud pärast väidetavat lepingurikkumist ehk siis ei saanud sellest kuidagi tekkida leppetrahvi tasumise kokkulepet. Kostja oleks leppetrahvi kokkulepet saanud tõendada nt lepinguga nr 14027, millest väidetavalt leppetrahvi tasumise kokkulepe tuleneb. Eriti kriitiliselt tuleb nn leppetrahvi kokkulepet vaadelda tulenevalt asjaolust, et peatöövõtja ja kostja on seotud isikud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et peatöövõtja on leppetrahvi nõude talle mõistliku aja jooksul esitanud. 10.02.2015 e-kirjas annab peatöövõtja teada, et alltöövõtulepingust tulenev leppetrahv jookseb. Seega ei ole tegemist leppetrahvi nõudega – arusaamatu on e-kirja adressaat, kirjas ei ole leppetrahvi summat, konkreetset nõuet ega tasumise tähtaega. Tegemist on vaid informatiivse teavitusega. Isegi kui 10.02.2015 e-kiri kvalifitseeruks leppetrahvi nõudeks, ei ole peatöövõtja seda esitanud kostjale mõistliku aja jooksul. Väidetav lepingurikkumine toimus detsembris 2014 ja 10.02.2015 e-kiri oli saadetud peaaegu poolteist kuud pärast väidetava lepingurikkumise toimumist. Seega ei ole peatöövõtja esitanud kostjale leppetrahvinõuet ja kui ta ka on seda teinud, oli mõistlik aeg selleks hetkeks juba möödunud. Kolmandate isikute vahelisest kokkuleppest ei saa tekkida kohustusi hagejale. Lisaks ei ole õige maakohtu seisukoht, nagu oleks kostja hagejat enda vastu suunatud leppetrahvi nõudest kohaselt teavitanud. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui peatöövõtja peaks oma leppetrahvinõude esitamisel täitma mitmed kriteeriumid, kuid hageja, kelle kanda leppetrahv tahetakse jätta, ei saaks sellekohaseid vastuväiteid esitada (nt mõistliku aja jooksul nõude esitamine). 30.03.2015 e-kirjas juhtis peatöövõtja kostja tähelepanu, et kostjal trahv endiselt tiksub. Hageja leiab, et tegemist ei ole kostjapoolse nõudega hagejale. Kostja on igal juhul minetanud õiguse jätta leppetrahv hageja kanda.
52.Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu viide poolte soovile kiirendada tarnet. RR on 25.01.2016 istungil andnud tõesti ütlusi, et poolte eesmärk oli kiirendada tarnet, kuid tarne kiirendamiseks tehtigi tellimus kahes osas. Samas on maakohus oma otsuses leidnud, et lisatellimuse kokkulepe ei ole tõendatud. Seega on maakohtu seisukohad vastuolulised – kohus eitab lisatellimuse kokkulepet, kuid selle eesmärki (tarne kiirendamise soovi) jaatab. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas järeldas maakohus tarne kiirendamise soovist leppetrahvi tasumise kokkuleppest teadlik olemist. Kokkuvõttes on kostja kahjunõue tõendamata ja alusetu.
53.Hageja nõustus maakohtu järeldustega töövõtulepingu sõlmimisest ja selle täitmisest. Kostja töövõtulepingust tulenev võlgnevus hageja ees on summas 1104 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees 11 217.88 eurot. Põhjendatud on ka hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 534.77 eurot, sissenõudmiskulude
võlgnevuse nõue 40 eurot ja nõue edaspidise viivise väljamõistmiseks kuni põhivõla tasumiseni.
54.Kuna kostja kahjunõue ei ole põhjendatud, ei saa kostja oma nõuet hageja nõudega tasaarvestada. Kui kostja kahjunõue ka oleks põhjendatud, on hageja seisukohal, et kohus oleks pidanud seda vähendama suuremas ulatuses. Isegi kohtu järelduste õigsuse korral olnud tuvastatud, et kostja kahju tekkis tulenevalt kolmest isikust – kostjast endast, seadmete paigaldajast ning hagejast. Seega oleks ka kahjunõue pidanud jagunema kolme isiku vahel (14 400 / 3 = 4 800 eurot). Kohtu väidete õigsuse korral (va väide peale 13.04.2015 toimunud 100 euro tasumise kohta) oleks kostja võlgnevus hageja ees 6783.20+1104=7887.20 eurot. Seega oleks sellisel juhul hageja nõue kostja vastu 7887.20–4800=3087.20 eurot. Trust OÜ seisukoht apellatsioonkaebuse osas ja vastuapellatsioonkaebus
55.Kostja palub jätta kaebuse rahuldamata ja rahuldada vastuapellatsioonkaebus. Kostja esitas vastuapellatsioonkaebuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha menetluskulude jaotuse osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohaldas vääralt TsMS § 162 lõiget 4. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks oleks menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Menetluskulud tulnuks üldises korras jätta hageja kanda vastavalt TsMS § 162 lõigetele 1 ja 2.
56.Hagejale oli hagiavalduse esitamise ajal teada, et kostjal on tema vastu samast õigussuhtest tulenev kahju hüvitamise nõue. Asjaolu, et hageja otsustas siiski alustada kulukat kohtumenetlust, ei saa olla pööratav kostja kahjuks. Lisaks on kostja olnud kogu menetluse vältel valmis sõlmima kompromissi ja seda tingimustel, millised oleksid olnud hagejale oluliselt soodsamad, kui maakohtu otsuses tuvastatud. Hageja ei nõustunud kompromissiga, on soovinud asja menetlust jätkata ja sellega tekitanud täiendavaid menetluskulusid.
57.Maakohus jättis hagiavalduse täies ulatuses rahuldamata. Samuti on kohus vastu võtnud hagist osalise loobumise. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus hageja kahjuks. Istrol OÜ seisukoht vastuapellatsioonkaebuse osas
58.Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
59.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioon- ning vastuapellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Muus osas maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alused puuduvad, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alused puuduvad, vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud.
60.Kolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud poolte õiguslikud suhted. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda vaidlustatud otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lõige 6). Seadmete müügi osas oli tegemist müügilepinguga (VÕS § 208 lõige 1) ja seadmete paigaldamise vea tuvastamise osas töövõtulepinguga (VÕS § 635 lõige 1). Töövõtulepingu osas ei ole poolte vahel apellatsioonimenetluses vaidlust, kuna selles osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas 12.11.2014 tellimuse objektiks olid komplekssed seadmed või oli juba esmase tellimuse tegemise ajal lepitud kokku seadmete tööks vajalike osade
detailide (difuuserid, interface plokk) osas eraldi tellimuse esitamine. Samuti on apellatsioonimenetluses vaidlus selle üle, kas kostjal oli teatud perioodil õigus keelduda müügihinna tasumise kohustuse täitmisest ning kas kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Lisaks tuleb ringkonnakohtul võtta seisukoht maakohtu poolt menetluskulude jaotuse osas tehtud otsustuse kohta.
61.Asja vastavust müügilepingu tingimustele reguleerib eeskätt VÕS § 217. Selle sätte lõike 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama sätte lõike 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele mh siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (punkt 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (punkt 2) (RKTKo nr 3-2-1-171-14, punkt 12). Kolleegium on seisukohal, et olenemata spetsifikatsioonis nimetatud esemetest on tsiviilasjas kogutud tõenditega tõendatud, et kostja huviks oli saada komplekssed seadmed. Kostja soovile saada terviklik toimiv lahendus viitab mh ka asjaolu, et kostja soovis hagejalt ka ülejäänud detaile, mis olid algselt üleantud seadmetest puudu ja samas vajalikud seadmete toimimiseks.
62.Iseenesest õige on hageja seisukoht, et müüjana ei pidanud ta omaalgatuslikult lisama tellimusse detaile, mida spetsifikatsioonis ei nimetatud, küll aga oleks hageja pidanud täitma kostja ees oma lepingueelset teavitamiskohustust, millele maakohus vaidlustatud otsuses ka asjakohaselt tähelepanu juhtis. Kolleegium nõustub ka maakohtu otsuse põhjendustega, et hageja oleks pidanud ka mõistliku ettevõtjast müüjana ja hea usu põhimõtte kohaselt VÕS § 6 lõigete 1 ja 2 ning § 7 lõigete 1 ja 2 järgi juhtima ostja tähelepanu asjaolule, et just hageja poolt müüdavatele seadmetele tuleb eraldi osta juurde vastavalt difuuserid ja/või interface plokk ning et nende osadeta jahutusseadmed eesmärgipäraselt kasutatavad ei pruugi olla.
63.Iseenesest õige on ka hageja etteheide, et maakohus viitas ebaõigesti Airwave OÜ-le kui Daikini toodete ametlikule maaletoojale Eestis, kui analüüsis hageja tegevust samade seadmete müügil aastal 2014. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud aastal 2014 Airwave OÜ Daikini toodete ametlikuks esindajaks Eestis. Samas tuvastas maakohus mh selle tõendi alusel, et samu seadmeid saab müüa nii koos difuuseriga kui ilma difuuserita ning selle asjaolu osas poolte vahel vaidlus puudub. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et konkreetse tõendi tõendamisväärtus osutus ebaoluliseks ning olenemata sellest, millisel viisil pakub (pakkus) oma tooteid Airwave OÜ, nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja oleks pidanud selgitama kostjale, milliseid seadmeid ja detaile tellides saavutab kostja oma eesmärgi saada komplekssed toimivad seadmed.
64.Samas ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, nagu oleks maakohus Airwave OÜ kirja tõendina ebaõigesti vastu võtnud. Apellant on esitanud vastuväiteid ka kui tõendi vormistuslikule küljele ja nõustuda tuleb, et maakohus esitatud vastuväidetele (23.11.2015 ja 06.01.2016 menetlusdokumentides) oma 08.01.2016 määruses (t I kd lk 184) ei vastanud. Samas nõustub kolleegium maakohtuga, et tegemist on TsMS § 272 kohase dokumentaalse tõendiga, milleks seaduse kohaselt on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asjas lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul (lõige 1). sama sätte lõike 2 kohaselt on dokumentiks ka ametlikud ja isiklikud kirjad. Apellant teeb Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-115-15 (punktist 18) ebaõige järelduse, nagu peaks iga tsiviilkohtumenetluses tõendina esitatav kiri olema suunatud kohtule. Riigikohus analüüsis tolles lahendis, millise
tõendiliigiga on tegemist kohtule adresseeritud menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirja puhul, kuid ei jõudnud järeldusele, et mistahes kiri, selleks, et olla dokumentaalseks tõendiks, peab olema adresseeritud kohtule. Airwave OÜ kiri on piisavalt identifitseeritav (vormistatud äriühingu blanketil, millelt nähtuvad äriregistrikood ja kõik tavapärased kontaktandmed; väljaandja nimi (SS) ja ametikoht (müügijuht)) selleks, et vajadusel seda kontrollida ja selle sisu ümber lükata.
65.Kolleegium nõustub põhimõtteliselt apellandiga selles, et märge saatelehel „difuuserid puudu“ iseenesest ei tõenda nende osas pooltevahelist kokkulepet esmase tellimuse kontekstis. Küll aga on maakohus nimetatud tõendit hinnanud kogumis muude kogutud tõenditega (tunnistajate ütlused, e-kirjavahetus, spetsifikatsioon, hinnapakkumine) ja leidnud, et kostja vastav märge kinnitab (teeb veenvamaks) kohtu jaoks kostja väiteid. TsMS § 232 lõike 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikul ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Käesolevas asjas poolte vastavad kokkulepped puuduvad. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus alust ümberhindamiseks ei näe.
66.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tunnistajate AH ja RR ütlused kokkulepete (nende puudumise) kohta difuuserite ja interface ploki tellimuse osas on teineteist välistavad, mistõttu ei tõenda RR ütlused hageja väidet, et kostja pidi tegema eraldi tellimuse difuuserite ja vaheploki kohta ning seda eraldi tasu eest. Asjaolu, et AH 11.11.2014 e-kirjas uuritakse lisaplokkide tarneaja kohta, ei tähenda, et need ei saanud sisalduda esialgses tellimuses. Hageja on kostja käest 03.12.2014 e-kirjas (t I kd lk 76) uurinud, millist paneeli kostja soovib valida ja tellida seadmetele. Eeltoodud e-kirjast ei saa kolleegiumi hinnangul järeldada, et esialgne tellimus ei pidanudki sisaldama esipaneele.
67.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et difuuserid ja interface plokid pidid sisalduma esialgses tellimuses, mistõttu ei pidanud kostja neid eraldi tellima ning tasuma täiendavalt 3331.08 eurot. Seega ei ole kostja selles osas rikkunud müügilepingust tulenevat seadmete eest tasu maksmise kohustust.
68.Vaidlus puudus selles, et tellimus tuli täita 2-3 nädala jooksul ettemaksu tegemisest, mis tehti 25.11.2014 (t I kd lk 15). Seega pidi hageja kohustuse anda üle ka asja juurde kuuluvad kasutus-ja hooldusjuhendid täitma 2014.a detsembris. Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda hageja väitega, et ta täitis nimetatud kohustuse hooldusjuhendite saatmisega 13.01.2015. Maakohus on õigesti järeldanud tõenditest, et veel veebruaris ja märtsis ootas kostja hooldus- ja kasutusjuhendeid (t I kd lk 77-79, 82). VÕS § 217 lõike 1 teise lause kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asja juurde kuuluvateks dokumentideks nimetatud sätte mõttes tuleb pidada ka asja eesmärgipäraseks ja ohutuks kasutamiseks mõistlikult vajalikke juhendeid ning nende suhtes kohalduvad mh ka VÕS § 217 lõike 2 punktid 1 ja 2 (RKTKo nr 3-2-1-171-14, punkt 12). Seega on õige maakohtu seisukoht, et tõendamist leidis, et hageja ei täitnud tähtaegselt kostja ees kohustust anda üle asja juurde kuuluvad kasutus-ja hooldusjuhendid. Järelikult oli kostjal VÕS § 111 lõike 1 alusel õigus keelduda omapoolse tasu maksmise kohustuse täitmisest kuni 13.04.2015, mil hageja täitis lõplikult oma müügilepingust tulenevad kohustused.
69.Kostja jäi võlgnevusse kauba eest tasumisega, mille üle pooltel vaidlust ei ole. Kostja ei vaielnud vastu väitele, et tasumata on 6783.20 eurot, vaid tugines vastuväidetes sellele, et VÕS § 111 lõike 1 alusel oli tal õigus kohustuse täitmisest keelduda. Ringkonnakohus lähtub sellest, et tellimusest on tasumata 6783.20 eurot. Kolleegium nõustub hagejaga, et
maakohtu poolt tuvastatud 100 euro tasumine kostja poolt pärast 13.04.2015 ei ole tõendatud. Maakohus viitas seejuures kostja vastavale väitele, viidet samas konkretiseerimata. Kolleegium ei tuvastanud menetlusdokumentidest või kohtuistungite protokollidest kostja poolt vastavasisulise väite esitamist, rääkimata vastavasisuliste tõendite esitamisest. Hageja eitab kaebuses täiendava 100 euro saamist, kostja vastuses kaebusele selle summa tasumise asjaolusid ei puuduta.
70.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka osas, milles kohus rahuldas kostja tasaarvestusavalduse. Kolleegium nõustub, et kostja tõendas piisava veenvusega oma kohustust tasuda OÜ-le Reparo Ehitus leppetrahvi seoses hageja poolt müüdud jahutusseadmete paigaldamise viibimisega ning et tal oli õigus tugineda sellele tasaarvestusavalduses.
71.Maakohus on järeldanud kostja õigust nõuda hagejalt kokku 14 400 euro hüvitamist järgmiste tõendite kogumi alusel: 1) Reparo Ehitus OÜ (tellija töövõtusuhtes kostjaga) esindaja ÜJ e-kiri 10.01.2015, milles tellija teatas töövõtjale mh, et „leppetrahvid jooksevad“ (t I kd lk 80); 2) 30.03.2015 e-kiri, mille AH kostja esindajana teavitas hagejat, et kostjal „tiksub peatöövõtja ees trahv“ (t I kd lk 82); 3) AH tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt teatas ta juba jaanuari alguses hagejale, et kui seadmeid tööle ei saa, saab kostja kahju ning et leppetrahvi suuruse osas sõlmiti kokkulepe (t II kd lk 5); 4) Reparo Ehitus OÜ ja kostja vahel 18.05.2015 allkirjastatud lepingu nr 14027 juurde dokument, milles tõdeti, et lepingus oli jahutustööde lõpptähtajaks 30.12.2014, et jahutusseadmed saadi tööle veebruaris ja lõplik täitedokumentatsioon anti üle 13.04.2015, et vastavalt lepingule on leppetrahviks iga tähtaega ületanud päeva eest 0,5% lepingusummast (49 000 eurot+km), et leppetrahvi lepingujärgseks suuruseks oleks 25 235 eurot + km ning et pooled leppisid kompromissina kokku, et seoses lepingu tähtaja ületamisega vähendatakse lepingu kogumaksumust 12 000 euro +km võrra (t I kd lk 87). Samuti leidis maakohus, et võimalik leppetrahvi tasumise kohustus võis olla hagejale ettenähtav. Kolleegium nõustub maakohtuga. Ka Riigikohus on leidnud, et majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse vastavalt oma lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi. Juhul kui kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolele ei olnud ega pidanudki olema ettenähtav teise lepingupoole leppetrahvi tasumise kohustus kolmandale isikule, võis talle ettenähtav olla kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud kahju (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-178-13, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2014 otsus nr 2-12-8192). Ka on kostja tõendanud tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega, et tema lepingupartneril oli tekkinud tema vastu leppetrahvi maksmise nõudeõigus, st kostja esitatud tõenditega sai lugeda tõendatuks kostja ja Reparo Ehitus OÜ vahelise töövõtusuhte kehtivuse, kostja poolt jahutusseadmetega seonduva lepingutähtaja rikkumise ja Reparo Ehitus OÜ poolt mõistliku aja jooksul rikkumise avastamisest kostjale leppetrahvi nõudest teatamine.
72.Tsiviilasja materjalid ei anna kolleegiumile alust nõustuda hagejaga selles, nagu ei oleks kostja tema ja Reparo Ehitus OÜ vahelist leppetrahvi kokkulepet tõendanud kohaste tõenditega. Vastavat kinnitust leppetrahvi kokkuleppe kohta lepingus nr 14027 sisaldab 18.05.2015 dokument pealkirjaga „Lepingu lõppselgitus lepingu nr 14027 juurde“. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et TsMS § 329 lõike 1 esimene lause ning § 330 lõigete 1 ja 2 mõttes õigeaegselt esitas hageja kostja tasaarvestusavaldusele 23.11.2015 järgmised vastuväited: hageja ei ole pooltevahelist müügilepingut rikkunud; hageja ei saanud ette näha kahju hüvitamise kohustuse tekkimist; teada ei ole, kas objekti üleandmise venimise ainsaks põhjuseks oli tema väidetav lepingurikkumine ( t I kd lk 141-143). Viitega TsMS § 236 lõikele 1 palus hageja kohustada kostjat esitama teave peatöövõtja kohta ja objekti
ehituspäeviku. Hageja ei esitanud vastuväidet, mille sisuks oleks olnud kostja ja peatöövõtja vahel leppetrahvi kokkuleppe puudumine ega taotlenud lepingu nr 14027 esitamist. 06.01.2016 esitas hageja täiendava vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja väidetav leppetrahvi suurus ja selle tekkimise asjaolud eluliselt usutavad, kuna nii Reparo Ehitus OÜ-d kui kostjat esindab AH (t I kd lk 175). Ka seda vastuväidet saab lugeda õigeaegseks, kuna 09.11.2015 korraldaval kohtuistungil oli maakohus määranud eelmenetluse lõppema 06.01.2016 (protokoll t I kd lk 120). Väite, et kostja ei ole tõendanud enda ja Reparo Ehitus OÜ vahelist leppetrahvi kokkulepet ega seda, et Reparo Ehitus OÜ oleks kostjale õigeaegselt leppetrahvinõude esitanud, esitas hageja alles 22.02.2016 kohtukõnes (t II kd lk 16-17). Viidatud menetlusdokumendist ei nähtu hageja põhistus uue vastuväite esitamise lubatavusele peale eelmenetluse lõppu, mistõttu jättis maakohus selle vastuväite TsMS § 331 lõike 1 alusel õigesti menetlemata.
73.Apellatsioonkaebuses esitas hageja (alternatiivse) seisukoha, et maakohus oleks pidanud kostja kahjuhüvitist vähendama suuremas ulatuses põhjusel, et väidetav kahju tekkis tulenevalt kolmest isikust (kostja, seadmete paigaldaja ja apellant). Kolleegium apellandiga ei nõustu. Kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lõike 1 või § 140 lõike 1 alusel on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui maakohus rikkus diskretsiooni piire. Kolleegium nimetatud rikkumist käesolevas asjas ei tuvastanud. Maakohtu põhjendused on jälgitavad ja kolleegium nõustub nendega. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest sellise seisukoha esitamist maakohtumenetluses, mistõttu on tegemist hilinenult esitatud väitega, mille apellatsioonikohus jätab tähelepanuta (TsMS § 652 lõige 4).
74.Kolleegium nõustub apellandiga selles, et maakohtu käsitlust kostja poolt peale 13.04.2015 hagejale 100 euro tasumise kohta tsiviilasja materjalid ei toeta. Otsuse 10. leheküljel (t II kd lk 107pöördel esimeses lõigus) on maakohus kirjutanud, et „Kostja väitis, et tasus pärast viimase juhendi saamist 13.04.15 täiendavalt 100€, mida hageja pole eitanud...“ Nimetatud arvesse võttes leidis maakohus, et pärast 13.04.2015 jäi kostja müügihinna tasumisel hagejale võlgu 6683.20 eurot, mitte 6783.20 eurot, nagu väitis hageja. Maakohus ei ole otsuses viidanud, millises menetlusdokumendis või millisel kohtuistungil kostja 100 euro tasumise kohta väite esitas ning ka ringkonnakohus sellist kostja väidet toimikust ei tuvastanud. Vastuses apellatsioonkaebusele kostja apellandi väitele, et talle jääb arusaamatuks maakohtu viide 100 euro tasumise kohta peale 13.04.2015 (kaebuse punktis 5.8), ei vastanud. Maakohtu ekslik viide tuleb otsuse põhjendustest välja jätta ning kogu põhjendava osa ulatuses asendada number „6683.20“ numbriga „6783.20“.
75.Kolleegium nõustub vastuapellattsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtul ei olnud alust rakendada menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lõiget 4. Nimetatud säte kuulub erinormina kohaldamisele juhul, kui kohus tuvastab, et vastaspoole kulude väljamõistmise poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas asjas lõpetas maakohus osaliselt menetluse hageja poolt hagist loobumise tõttu ja osas, milles hageja oma nõuet toetas, jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et nõue oli lõppenud kostja poolt põhjendatud tasaarvestusavalduse esitamisega. Maakohus põhjendustest on aru saada, et kohtu arvates oleks ebaõiglane jätta menetluskulud hageja kanda olukorras, kus kostja saab oma nõude rahuldatud ilma vastuhagita. Kolleegium sellises olukorras TsMS § 162 lõike 4 mõttes äärmist ebaõiglust ega ebamõistlikkust ei näe. Kostjal tasaarvestatava nõude olemasolul on tema kui menetlusosalise õigus otsustada, kas realiseerida oma nõue läbi tasaarvestusavalduse vastuväite vormis või vastunõudena vastuhagiavalduse vormis. Käesolevas asjas valis kostja vastuväite vormi. Menetluses leidis tuvastamist, et hageja pidi olema teadlik võimalikust kostja kahju hüvitamise nõudest. Seega sai hageja ka arvestada, et hagi esitades võib kostja esitada vastunõude ning selle põhjendatuse korral jääb hageja nõue tasaarvestamise tulemusena rahuldamata ning kostja
menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalidega kooskõlas on ka vastuapellandi väide, et veel maakohtumenetluse ajal oli hagejal võimalik vastaspoole menetluskulude kandmist vältida, sõlmides kostja poolt korduvalt pakutud kompromissi, mis isegi kostja tingimustel oleks olnud hagejale soodsam kui maakohtu otsus. Võrdeliselt loobutud haginõude ulatusega peab hageja kandma kostja menetluskulud TsMS § 168 lõike 4 alusel.
76.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-142-10 punktis 10 leidnud, et TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Selliseid erandlikke asjaolusid, milliste tõttu oleks menetluskulude jätmine hageja kanda tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, maakohus ei tuvastanud ning ka ringkonnakohtu hinnangul neid praeguses asjas ei esine.
77.Vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 jäävad apellatsiooniastme menetluskulud apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämise ja ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu apellandi kanda. Kuna maakohus ei ole otsuses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ning menetluskulude kindlaksmääramine toimub TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras pärast lõpplahendi jõustumist käesolevas tsiviilasjas (TsMS § 174 lõige 4). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.