Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

nii ema kui ka laste vastu vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne. Laste ema on esitanud laste isa suhtes menetluse kestel ka süüteoteate, milles on süüdistanud isa ahistavas jälitamises, laste ema koduhoovi sissetungimises ning tütre kehalises väärkohtlemises (dtl 254-265). Politsei- ja Piirivalveamet jättis kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata (dtl 427). Kohtule esitatud arvukate kirjavahetuste ja videomaterjali pinnalt ei ole ka kohtul võimalik teha järeldust, et isa kasutaks või oleks kasutanud ema või laste suhtes vaimset või füüsilist vägivalda. Vanemate kirjavahetuste pinnalt on võimalik iseloomustada vanemate omavahelisi suhteid, kuid kirjavahetuste tegelikku konteksti teadmata ei ole neist võimalik üheseid järeldusi teha ega isa vägivaldset käitumist jaatada. Kirjavahetustest kumab vanemate lahkuminekule eelnev ja järgne tõlgendus koosoldud ajale, milles oma rolli on nähtavalt mänginud emotsioonid. Kirjavahetusi kogumis hinnates võib nendest pigem järeldada, et ema ja isa kasvatusstiilid erinevad. Ka laste emapoolne vanaema on kohtule kirjeldanud, et ema oli laste kasvatamisel liiga leebe, isa aga liiga karm (dtl 470). Kohtu hinnangul ei ole aga kummagi vanema kasvatusstiil lapsi ohustav, mis tingiks oluliste piirangute seadmise lastega suhtlemisel. Pärast vanemate lahkuminekut on poeg viibinud olulise aja isaga. Ka kohtumenetluse ajal on poeg viibinud isaga paarisnädala reede õhtust paaritu nädala reede hommikuni (dtl 361). Seda, et isa poega väärkohtleks, kohtu hinnangul tõendatud ei ole. Ema esitatud kõnede salvestustest lapsega ei nähtu tegelikke sündmusi, vaid üksnes lapse tõlgendusi. Lastekaitse spetsialist on kohtule esitatud vastuses märkinud, et kohal käinud politseipatrull tuvastas, et väidetavat löömist, millele laste ema 19.05.2025 ja 26.05.2025 viitab, tegelikult ei toimunud (dtl 807). Kohus ei näe takistusi, miks poeg ei peaks jätkuvalt elama vaheldumisi mõlema vanema juures. Ka lastekaitse spetsialist on leidnud, et isa ja poja suhtluskord on senini toiminud ning võiks jääda samaks ka edaspidi (dtl 807). Kohus rahuldab isa taotluse ning määrab kindlaks, et poeg viibib isaga paarisnädala reede õhtul kella 16.30-st kuni paaritu nädala reede hommikuni, mil isa viib lapse lasteaeda või kooli. Kui lapsel lasteaia- või koolipäeva ei ole, viib isa lapse kella 16.30-ks ema elukohta. Laste isa on selgitanud, et pärast vanemate lahkuminekut veetis tütar aega ka isa juures, kuid seejärel hakkas laps hoidma ema poole (dtl 354). Laps väljendas ärakuulamisel kohtule, et soovib elada ema juures, kuid väljendas seejuures soovi ka isaga suhelda (dtl 157-159). Kuigi abielu ajal kasvatasid vanemad lapsi koos, nähtub kohtule kirjeldatud asjaoludest, et tütrega on rohkem tegelenud ema. Seega on mõistetav, et laps on vanemate tüli keskel hakanud hoidma rohkem ema poole, kuid on sealjuures väljendanud ebamugavust olla vanemate tüli keskel. Kohtule esitatud isa ja tütre kirjavahetusest nähtuvalt on laps väljendanud soovi, et vanemad lahendaksid enda tülid omavahel ära (dtl 241). Menetluse kestel on lapse vastumeelsus isa juurde minemisel paraku kasvanud, mis asjaolusid kogumina arvestades võib olla tekkinud ema poole hoidmisest ning lojaalsuskonflikti sattumise vältimiseks. Sellele viitab lapse ärakuulamisel väljendatu, et ta sooviks minna isaga reisile juhul, kui ema sellega nõus on (dtl 158). Lapse ja isa suhte taastamiseks on kohaliku omavalitsuse kaasabil planeeritud teraapiaseansid, mis lastekaitse spetsialisti seisukohast nähtuvalt peaksid toimuma nii juunis, juulis kui ka augustis (dtl 808). Kohus nõustub lastekaitse spetsialistiga, et tütre sundimine isa juurde minema võib isa ja tütre suhet veelgi halvendada. Samas ei nõustu kohus lapse ema seisukohaga, et tütar peaks olema täielikult vaba ise isaga suhtlemise üle otsustama. Kuigi lapsega kooselaval vanemal on kohustus last suunata ja julgustada teise vanemaga suhtlema (RKTKm 14.03.2012, 3-2-1-6-12, p 18), ei ole kohus veendunud, et lapse ema seda isa ja tütre suhte taastamiseks teeks. Tuleb märkida, et ka politsei on kriminaalmenetluse algatamata

jätmise põhistatud määruses avaldanud kahtlust, et ema võib mõjutada lapsi isa vastu ning olukord võib lastele kahju põhjustada (dtl 430). Kuna laps on väljendanud, et ei taha emaga vastuollu minna, siis võib ise otsustamine olla talle probleemne ning sellist kohustust ei saa jätta lapse õlule. Neil põhjustel nõustub kohus Viimsi Vallavalitsuse ettepanekuga suurendada isa ja tütre suhtlusaega järk-järgult pärast isa ja tütre teraapiaseansse. Lisaks märgib kohus ema taotlusel määrusesse, et vanematel on õigus lastega suhelda privaatselt telefonitsi ja sõnumi teel igapäevaselt vahemikus kell 9.00-20.00. Isadepäeval ja isa sünnipäeval veedavad lapsed isaga kell 10.00-21.00, kui isadepäev ja isa sünnipäev langeb ajale, mil lapsed ei viibi suhtluskorra järgi isaga. Emadepäeva ja ema sünnipäeva veedavad lapsed emaga kella 10.00-21.00, kui emadepäev ja ema sünnipäev langeb ajale, mil lapsed ei viibi suhtluskorra järgi emaga. Lisaks on kohtu hinnangul põhjendatud anda mõlemale vanemale õigus reisida lapsega välisriikidesse tema suhtluskorra ajal, teavitades sellest teist vanemat ette vähemalt 30 päeva. Kohus ei pea põhjendatuks reguleerida eraldi laste suvevaheaegade veetmist, kuna poeg viibib vaheldumisi mõlema vanemaga ning tütre osas oleks enne isa ja tütre suhte taastamisprotsessi suvevaheaja reguleerimine ennatlik. Kohus ei pea põhjendatuks ema taotlust määrata kindlaks, et poeg antakse teisele vanemale üle avalikus kohas. Kuigi vanemate suhted on konfliktsed, tuleb vanematel arvestada, et neil on ühised lapsed, kelle heaolu nimel tuleb neil õppida üksteisega konstruktiivselt suhtlema. Vanem toob lapsed enda suhtluskorraga algaval ajal lapsed enda juurde koolist/lasteaiast või teise vanema juurest. Vanematel tuleb laste üleandmisel hoiduda laste ees tülitsemisest. Kohus rõhutab, et vanematel on õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, suhtlemise korras, sh ka laste üleandmise korras. PKS § 134 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks teha vanematele ettekirjutus ning kohustada neid Viimsi Vallavalitsuse suunamisel läbima vanemlike oskuste koolitus 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, kuna senine koostöö laste heaolu tagamisel on olnud ebapiisav. Määruskaebus 8.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse p-d 2 ja 4.1. kuni 4.5, 4.7 ja osas, millega see annab K.E-le õiguse R.K-ga ja E.F-iga välisriikidesse reisida ning p 5 osas, milles see kohustab R.L-i Viimsi Vallavalitsuse suunamisel läbima vanemlike oskuste koolitus ja teha uus lahend, millega kohus määrab kindlaks E.F-i ja R.K suhtluskorra järgnevalt: a. R.K viibib R.L-iga; b. R.K ja K.E võivad omavahel leppida kokku kohtumisi ja koosviibimisi, teavitades sellest R.L-i vähemalt 4 tundi ette; c. E.F viibib R.L-iga; d. alternatiivselt punktile 2) c. viibib E.F K.E-ga iga paaritu nädala nädalavahetusel alates reede kella 16:30-st kuni pühapäeva kella 16:30-ni, ülejäänud aja viibib E.F R.L-iga; e. isadepäeval ja isa sünnipäeval viibib E.F K.E-ga vahemikus kell 10:00 kuni 21:00, teistel tähtpäevadel R.L-iga; f. juhul, kui kohus rahuldab käesoleva p-s 2) c. taotluse, siis E.F antakse teisele vanemale üle kas lasteaias või avalikus kohas Viimsi vallas, kui E.F antakse üle muus kohas kui lasteaias, teavitab last üleandev vanem teist vanemat üleandmise kohast ette vähemalt 24 tundi. Muus osas jätta Harju Maakohtu 09.06.2025 määrus muutmata, jätta kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ilma arusaadava selgituseta jätnud tähelepanuta tõendid (ja menetlusdokumendid), mis viitavad isa vägivaldsusele laste suhtes. Lahend, mille järgi lapsed on sunnitud elama isaga, kes neid on vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud ja on seda väärkohtlemist kohtumenetluse ajal jätkanud, ei ole laste huvides. Kohus ei ole selgitanud, miks peab ema viidatud sündmusi, milles isa end agressiivsest, domineerivast ja vägivaldsest küljest näitab, ebaoluliseks laste, eeskätt E.F-i, suhtluskorra kindlaksmääramisel. Arvestades asjaolu, et tütre puhul on kohus mõistnud vajadust piirata tütre ja isa koosviibimisaega võrreldes tavapärastes tingimustes kohase võrdse vanemluse kontseptsiooniga, esineb määruses sisemine vastuolu – miks peaks isa pojale emaga võrdväärne vanem, aga tütrele mitte Kohtu määratud vanemlike oskuste koolituse osas seletab ema, et ei pea enesetäiendamist kunagi üleliigseks, kuid ei pea siiski põhjendatuks endale täiendava kohustuse seadmist pelgalt selleks, et saavutada mingisugune vanemate vaheline pariteet kohtu määratud kohustustes. Ema on juba aktiivselt koolitunud vanemlike oskuste vallas, isa kohta sama ei saa öelda. Selle valguses leiab ema, et isale koolituskohustuse määrusega ettenägemine on õigustatud, emale mitte. Ema palub kohtul määrata kindlaks laste suhtluskord selliselt, et R.K ei ole sunnitud isaga vastu enda tahtmist kohtuma ning E.F viibiks isaga igal teisel nädalavahetusel. R.K osas seletab ema, et isa ja tütre läbikäimine on kahjustunud eelkõige isapoolsest käitumisest tingitult – isa ei austa tütart, on domineeriv ega pea tema väärikat kohtlemist kuigivõrd oluliseks. Asjaolu, et isa tütrel diagnoositud ATH-d ei tunnista, võib täiendavalt päädida sellega, et tütar ei saa enda õpingute parimaks võimalikuks sooritamiseks vajalikke ravimeid võtta ning tema õpitulemused ning edasised hariduslikud väljavaated võivad sellest tingitult kannatada; rääkimata seejuures üldisest elukorralduse muutumisest tingitud häiringust. Elukorralduse püsivus on aga tütre eripärasid, kes muuhulgas sai ka autismispektri häire diagnoosi, heaolu silmas pidades oluline. Isast eemal olemine on tütrele hästi mõjunud – ta on rahulikum, sotsiaalsem ja ta ei ole koduses keskkonnas ärev, kuivõrd ei karda kellegi kergelt ärritamist. Samuti läheb tal koolis paremini, kui vanemate kooselu vältel. Neid asjaolusid ei ole kohus lahendis sootuks arvestanud. Poja osas jääb ema eelnevalt menetluses võetud seisukoha juurde, et poja huvides ei ole elada isaga poole ajast eelkirjeldatud põhjustel. Samas, on nüüdseks 17.05.2025 sündmuste valguses emale ilmne, et isa ei ole mingilgi määral ka kohtumenetluse vältel muutnud enda pojaga ümberkäimist. Ema on nüüdseks veendumusel, et isa kodune keskkond ei võimalda pojaga ka lühematel koosviibimistel hoolivalt ja väärikalt ümber käia. Seda ei paista maandavat ka teise inimese kohalolu isa uue elukaaslase näol. Samuti on isaga koos elamisel poeg asunud ema isa matkides halvustama. Selle valguses palub ema kohtul määrata, et poeg elab emaga ning isa kohtub pojaga edaspidi vaid vanemate kokkuleppel. Kui kohus ei pea seda põhjendatuks, jääb ema alternatiivselt enda eelneva taotluse juurde, mille järgi viibiks isaga igal teisel nädalavahetusel – vähemasti kannataks isa nädalavahetuseti vähema argipäevastressi all ja oleks seetõttu loodetavasti raskemini ärritatav ning vähem poega väärkohtlema. Menetlusosaliste seisukohad 9.Lapse isa vaidles määruskaebusele vastu. 10.Eestkosteasutus jäi oma varasemalt avaldatud seisukohtade juurde, leides, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Lastekaitse vanemspetsialist leiab, et mõlemal vanemal on võrdsed õigused ja kohustused ning ei pea vajalikuks keelata isal lastega reisimist. Kui isa saab lastega aega veeta, siis ei ole reisimisõiguse piiramine õigustatud õiguste kuritarvitamise hirmu tõttu

– pigem näib see lähtuvat ema soovidest, mitte laste vajadustest säilitada hea suhe mõlema vanemaga. Vanemluskoolitus ei ole karistuslik meede, vaid toetav samm, mille eesmärk on tugevdada vanemlikke oskusi ning seeläbi tagada laste heaolu. Kui kohus peab koolitust vajalikuks, ei tähenda see, et vanemat alaväärtustatakse, vaid pigem usutakse, et lisateadmistest võib olla kasu lapse arengukeskkonna parandamisel. Lapse huvides ei ole pidevalt muuta juba väljakujunenud suhtluskorda, sest stabiilsus ja järjepidevus on lapse arengule olulised. 50/50 suhtluskord eeldab vanemate vahelist head koostööd ja usaldust, mida praeguseks ei ole suudetud saavutada. Lahku läinud vanemate vahelise suhtluse pinged ja konfliktid võivad kahjustada last. Kui vanemad ei suuda omavahel normaalselt suhelda, võib see lapsele anda vale signaali inimestevahelistest suhetest, samuti võib see tekitada lapsele lisastressi. Lastele on oluline näha, et hoolimata lahkuminekust suudavad vanemad tegutseda koostöös ja säilitada vähemalt teatud taseme austust üksteise suhtes. Viimsi Vallavalitsuse lastekaitse vanemspetsialist on seisukohal, et kohtuotsus on tasakaalustatud. Laste heaolu on seatud esikohale ning mõlema vanema panust ja suhtlussoovi on objektiivselt kaalutud. Selline lähenemine toetab laste huve terviklikult, püüdes leida tasakaalu mõlema vanema rolli ja laste vajaduste vahel. Menetluse edasine käik 11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 12.Määruskaebuse saabumisel ringkonnakohtusse selgus, et lastele ei ole maakohtus määtaud RÕA korras esindajat, ringkonnakohus esitas advokatuurile vastava taotluse ja RÕA korras esindaja andis seisukoha ema määruskaebusele. 13.Lastele RÕA korras määratud esindaja tõi esile, et seisukoha esitamiseks tutvus ta toimikuga, 09.09.2025 kohtus ja vestles laste ema ning eraldi R.K-ga, 10.09.2025 kohtus ja vestles laste isa ning eraldi E.F-iga. Vanemate suhted on jätkuvalt keerulised. Pärast vanemate lahkuminekut käis E.F regulaarselt isa juures, R.K suhtles isaga enda äranägemise järgi. Alates 2024. aasta mai lõpust halvenes isa ja tütre suhtlus. Pärast isa kohtusse pöördumist ja esialgse õiguskaitse rakendamist elab E.F vaheldumisi mõlema vanema juures (juba ligi aasta). Laste ema hinnangul on poisi käitumisest näha, et talle on selline süsteem ebamugav. Alates 2025. aasta juunist käivad isa ja tütar teraapias Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses Sensus TT juures oma suhte taastamiseks. Teraapia käigus lepitakse kokku ka kohtumisi. Viimati kohtusid isa ja tütar 06.09.2025, kui nad käisid koos üritusel. Isa sõnul möödus kõik väga hästi. R.K ütles, et kõik oli suht normaalselt, kuid ei suutnud (või ei soovinud) meenutada, mis üritus see täpselt oli. Isa ja tütre vahel on saavutatud kokkulepe järgmise kohtumise osas TT juures. R.K käib Sensuses ka AT (kliiniline psühholoog, psühhoterapeut) vastuvõtul. Vestluses väljendas R.K selgelt ja ühemõtteliselt, et soovib elada koos emaga Randveres, kus ta on alati elanud ning aeg-ajalt isaga kohtuda, kuid ilma ööbimiseta. R.K sõnul on tal isaga halvad suhted. Ta meenutas mõnda mineviku episoodi (nt isa tõukas teda, isa pahandas, kui ta istus diivanil isa kohale. Samuti ütles ta, et enne lahutust (kasutas korduvalt ingliskeelset sõna divorce) isa lastega ei tegelenud. R.K leiab, et kohtumised isaga võiksid toimuda paar korda kuus, kusjuures nad ise lepivad jooksvalt kokku. Ta ei pea võimalikuks ega vajalikuks suhelda isaga kindla graafiku alusel. R.K rääkis ka, et kui ta oli noorem, tegi ta WhatsAppi grupi, kuhu lisas kõik sugulased. Pärast lahutust eemaldati ema sellest grupist isa sugulaste poolt. Seejärel 2 tegid isa sugulased uue grupi, kuhu lisati R.K. Ta loeb mõnikord grupivestlust, kuid ei kirjuta sinna ega soovi kirjutada. Ta rääkis sellest ebameeldiva ja kurva tundega.

E.F tuli kohtumisele isa ja isa elukaaslasega. Alguses hoidis ta isale lähedale, kuid nõustus olema isa elukaaslasega teises ruumis, kui vestlus toimus isaga. Pärast vestlust isaga nõustus ta ilma isata vestlema. Ta harjus kiiresti, tundis end täiesti vabalt ja oli rõõmsameelne. Ta rääkis ise, et elab 7 päeva isa ja 7 päeva ema juures ning kirjeldas seda täiesti loomulikult. E.F ütles küll, et talle meeldib rohkem ema juures, kuid lisas kohe, et isa teeb tema tuba isa juures ilusamaks. E.F on 6-aastane (saab 30.09) laps, kes on väga kiindunud mõlemasse vanemasse. Kohtumisel oli näha, et isa ja poja vahel on soojad ja usalduslikud suhted. Mõlemal vanemal on uued elukaaslased ning laste sõnul on neil nendega head suhted. RÕA korras esindaja toetab laste ema määruskaebust osaliselt, R.K osas. Muus osas leiab, et puudub alus Harju Maakohtu 09.06.2025 määruse tühistamiseks. Menetlusdokumentidega tutvumisel on selgelt näha, et probleem seisneb pigem vanemates, kes ei suuda oma laste huvides omavahel ühist keelt leida. Vanemate erimeelsused segavad keskendumist laste heaolule ning selle tõttu kannatavad eelkõige lapsed. Nii E.F-i kui ka R.K huvides on oluline, et nende vanemad suudaksid omavahel suheldes säilitada rahuliku meele ja lugupidamise, et lapsed saaksid tulevikus probleemideta suhelda mõlema vanemaga. Lahus elavad vanemad peavad mõistma, et lastele tekitab kõige rohkem stressi vanemate suutmatus hoida konstruktiivseid ja lugupidavaid suhteid. Vanemad peavad pingutama oma laste nimel ja tegema koostööd. Selleks on tänapäeval võimalik saada abi ja erinevaid tugiteenuseid. Maakohus on õigesti ja põhjendatult kohustanud vanemaid läbima vanemlike oskuste koolituse, kuna senine koostöö laste heaolu tagamisel on olnud ebapiisav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 1, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust, va arvatud osas, mis puudutab R.K ja K.E astmeliselt määratud suhtluskorda, selles osas tuleb määrust muuta. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse ülejäänud osas rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega, osas, milles need puudutavad määruse muutmata jätmist ning sellest tulenevalt neid pikemalt ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 15.PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Viidatud sätetest tulenevalt ei saa kohus jätta suhtluskorda kindlaks määramata, kui suhtluskorra kindlaksmääramine ei ole lapse huvidega vastuolus. Ringkonnakohus on seisukohal, et laste suhtluskorra määramine K.E-ga (isa) ja R.L-iga (ema) ei ole laste huvidega vastuolus. Asjast nähtuvalt on vanemate vahel konfliktsed suhted, mis on tinginud ka ületamatud erimeelsused lastega suhtlemise korra kokkuleppimises, kuid need asjaolud ei anna alust suhtluskorra kindlaksmääramata jätmiseks.

ajal keset tööpäeva sõitma suhtlema, oleks tulnud lapse suhtlemist eemalviibiva vanemaga pigem toetada, mitte saata kiri (lapsele, kellega igapäevaselt koos elatakse!), millest mitte mingisugust toetust suhtlemiseks välja lugeda pole võimalik. Ringkonnakohus toob siinkohal esile, et menetlusse kaasatud kohalikud omavalitsused ning RÕA korras määratud esindaja on esile toonud, et käesoleva vaidluse on põhjustanud vanemad, kes abielu ja pere purunemisest tekkinud konfliktis kasutavad vastuolus laste huvidega käesolevat vaidlust. Sellest tulenevalt on ülepaisutatud ema väited, et isa on jätnud tähelepanuta R.K terviseprobleemid, sest ka ema ise ei näi aru saavat, et vanemate vaheline terav konflikt kahjustab lapsi, sh ka tütre tervist.

kuid ringkonnakohus sellega ei nõustu. Praktikasse ei ole ema suutnud õpitut rakendada, seega on täiendav koolitus ilmselgelt vajalik. See nähtub juba sellest, et ema ei ole võimeline käesoleval ajal aktsepteerima, et lapsed lähevad isa juurde ema kodu juurest. Ringkonnakohtu arvates määras maakohus õigesti, et juhul, kui lapsed ei saa suhtlemiseks isaga tulla koolist/lasteaiast on nendele järele tulemise või tagasitoomise kohaks ema elukoht. Ringkonnakohus osutab, et selleks ei pea isa sisenema ema elamusse. Lapsed ei pea vanemate konflikti tõttu kuskil avalikus kohas järele tulemist ootama, seda enam, et ega ka sel juhul ei ole konflikti vältimine võimalik, võimaliku (ühe või teise poole) hilinemise või muude asjaolude tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 23.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus puudutatud isikule 1 ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas põhjusel, et lahend tehakse laste huvides. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks eraldi määrusega. 24.Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS §-st 178 ja § 696 lg 3 esimesest lausest. TsMS § 533 lg 1 järgi vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita., lg 2 järgi tuleb määrus R.K-le isiklikult teatavaks teha. Ringkonnakohus osutab, et vajadusel võib RÕA korras esindaja lisaks selgitada R.K-le määruse sisu ja toimet.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.