Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-33790
Tsiviilasi
Irroniset Ehitus OÜ hagi
VEERU
TN.
KORTERIÜHISTU vastu 2148 euro 70 sendi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3718 eurot 9 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VEERU TN. 4 KORTERIÜHISTU apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Irroniset Ehitus OÜ (registrikood 12070632), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): VEERU TN. 4 KORTERIÜHISTU (registrikood 80032155), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja, VEERU TN. 4 KORTERIÜHISTU kanda.
4.Rahuldada Irroniset Ehitus OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-33790
5.Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt VEERU TN. 4 KORTERIÜHISTU hageja Irroniset Ehitus OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 320 eurot. Hüvitatavad menetluskulud tuleb kostjal tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE222200221015269783, viitenumbriga 706770731.
6.Kohustada kostjat VEERU TN. 4 KORTERIÜHISTU tasuma otsuse resolutsiooni p-s 5 väljamõistetud menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Irronset Ehitus OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 31.10.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista VEERU TN. 4 KORTERIÜHISTULT (kostja) välja põhivõla 2148,70 eurot ja viivise põhinõudelt 0,15% päevas alates 21.10.2013-31.10.2014 summas 1208,54 eurot ning lisanduva viivise 0,15% päevas alates 01.11.2014 põhinõudelt kuni põhinõude kohase tasumiseni.
2.Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses 19.11.2014 vastuväite. 13.03.2015 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas hagiavalduse 06.04.2015. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu töövõtulepingust tulenev nõue kokku summas 3542,12 eurot. Põhinõue sellest on 2148,70 eurot. Viivis perioodi 29.10.2013-31.03.2015 eest ilma käibemaksuta põhinõude summalt (1790,58 eurot) on 1393,42 eurot.
4.Hageja ja kostja sõlmisid 02.05.2013 töövõtulepingu nr T240413, mille alusel pidi hageja tegema ehitustöid aadressil Veeru tn 4, Maardu linn. Töövõtulepingu punkti nr 3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tööde lepingukohase teostamise eest 20 297,40 eurot. See summa tuli tasuda neljas osas. Kostja võttis tehtud tööd vastu 26.05.2013 ja tasus hagejale 18 148,70 eurot, kuid jättis tasumata 20.10.2013 esitatud lõpparve nr 131020-02 alusel 2148,70 eurot.
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-33790
5.Töövõtulepingu nr T240413 punktis 10 leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale arve 5 kalendripäeva jooksul pärast arve esitamist. Tasumisega põhjendamatu viivitamise eest rohkem kui 3 kalendripäeva kohustus kostja tasuma viivist 0,15% töövõtu maksumusest. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Kostja arvates sõlmisid hageja ja kostja Veeru tn 4 asuva hoone renoveerimiseks kokku kolm töövõtulepingut: 02.05.2013 töövõtulepingu nr T240413, 29.05.2013 töövõtulepingu nr T290513 ja 10.06.2013 töövõtulepingu nr T100613. Töövõtulepingute alusel tehtud tööd võttis kostja esialgu ekslikult vastu ning tasus lepingutest tulenevad maksed, välja arvatud hagiavalduses märgitud ulatuses. Mõne aja möödudes selgus, et vastuvõetud tööd on tehtud puudustega. Kostja tellis puuduste väljaselgitamiseks ekspertiisi. Sellest sai kostja kinnitust, et hageja oli tööde tegemisel jätnud järgimata õigusnormidest tulenevaid nõuded. Kostja võttis seega vastu kohustuse mittetäieliku täitmise. Kostja esitas 28.04.2015 hagejale hinna alandamise ning tasaarvestuse avalduse. Hinna alandamise tulemusena pidi hageja kostjale enammakstu hüvitama. Seetõttu tasaarvestas kostja 06.04.2015 esitatud hagiavalduses märgitud põhija viivise nõude. Hageja nõue kostja vastu on tasaarvestuse tõttu lõppenud.
8.Tööde vastuvõtmine ei välista kostja õigust puudustele tugineda. Mõistlik aeg puudustest teavitamiseks hakkas kulgema ekspertarvamuse koostamisest 27.02.2015. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 13.10.2015 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3542,12 eurot, millest põhivõlgnevus on 2148,70 eurot ja hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1393,42 eurot. Maakohus mõistis kostjalt ka edasiulatuva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Maakohtu hinnangul pole kostja oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud. Kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, mistõttu oli tal VÕS § 643 kohaselt kohustus tööd nende vastuvõtmisel üle vaadata. Puuduste olemasolu pidi tõendama kostja.
11.Kostja väidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kokku kolm töövõtulepingut, millistest ainult üks (02.05.2013 töövõtuleping nr T240413, I kd, tl 75-76) oli suunatud katusetööde tegemisele. Kostja arvates esinesid puudused ka põrandate plaatimise ja liftitöödes, kuid kostja pole tõendanud, millistele nõuetele pidid need tööd vastama. Kostja tunnistas, et ta on kõik tööd märkusteta vastu võtnud. Maakohus järeldas, et kostja väited lifti- ja põranda plaatimise tööde puuduste kohta on tõendamata.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-33790
12.Kostja esitas maakohtule ehitise ülevaatuse akti, mille koostajaks on AS (I kd, tl 89-93). See akt ei tõenda maakohtu hinnangul katuse- ja plaatimistöödes esinenud puudusi, sest aktist ei nähtu selle koostaja pädevust ega seda, millistele nõuetele tuginedes akti koostaja töödes esinevad puudused tuvastas. Aktis on tööde kvaliteedi hindamisel viidatud käsiraamatutele „Tarindi RYL 2000: Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid“ ning „Viimistluse RYL 2000: Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid“. Samuti oli aktis arvestatud AS Maleko katusetarvikute kataloogi ja lamekatuste hooldustööde juhendit. Aktist pole võimalik järeldada, miks on selle koostaja tööde kvaliteedi hindamisel lähtunud just nendest nõuetest, sest pooltevaheline katusetööde leping viidatud nõuete järgimise kohustust hagejale ei seadnud.
13.AS aktist nähtub, et kõik väidetavad puudused tuvastati visuaalsel vaatlusel ning tegemist polnud varjatud puudustega. Kostjal oli kohustus tagada, et hagejat teavitatakse õigeaegselt ülevaatusel tuvastatavatest puudustest. Kostja pole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks hagejat aktis kajastatud puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul alates tööde vastuvõtmisest 26.05.2013. ASi akt ei tõenda maakohtu hinnangul ka seda, milliseid või kelle töid akti koostaja visuaalselt hindas. Puudub vaidlus, et hageja pidi katusetöid teostama üksnes 323 m2 ulatuses.
14.Ainuüksi kostja juhatuse vahetumine ei tekitanud kostjale uut tähtaega puudustest teavitamiseks. See pole maakohtu hinnangul ka asjaoluks, mis mõistlikult vabandaks puudustest sedavõrd hilist teavitamist. Kuivõrd kostja ei nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist, polnud kostjal VÕS § 646 lg 1 ja § 648 alusel ka õigust koheselt alandada hinda. Tellijana oleks kostja pidanud esmalt nõudma puuduste kõrvaldamist ning sellise nõude esitamata jätmine välistab VÕS sätete kohaselt järgnevate õiguskaitsevahendite kohaldamise.
15.Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. Maakohus rahuldas hageja viivisenõude täies ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise lepingulise viivise määra alusel ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel. Apellatsioonkaebus
16.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 12.11.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja jätta hagiavaldus rahuldamata.
17.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud asjas esitatud tõendid igakülgselt hindamata. Mõlemad pooled esitasid kohtule töövõtulepingu alusel tehtud tööde lepingutingimustele vastavuse tõendamiseks asjatundja arvamuse. Kostja hinnangul olid mõlema poole arvamused võrdse kaaluga, sõltumata sellest, et kostja esitatud arvamuse koostajaks polnud riiklikult tunnustatud ekspert. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja esitatud asjatundja arvamusest ei nähtu, et hageja oleks
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-33790 rikkunud ehitustöödele esitatavaid kvaliteedinõudeid. RYL 2000 sätete järgimist ehitustööde kvaliteedi hindamisel kasutatakse laialdaselt ning see peaks olema hagejale kui kutsetegevuses ehituse teostajale tuntav normistik. Ka Eesti kohtupraktikast nähtub, et ehitustava juures lähtutakse Soome kvaliteedinõuetest. Seega on VÕS § 25 lg 2 eeldused täidetud.
18.Kostja hinnangul on ta tuginenud puudustele mõistliku aja jooksul. Kostja tegutseb üksnes oma juhatuse kaudu. Kostja endine juhatus tellis hagejalt töö, jättis selle eest osaliselt tasumata, kuid samas polnud majandamisel piisavalt hoolas, et töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teatada. Kostja ei nõustu, et mõistliku aja arvestamine algas tööde üleandmisest, sest nii jääb kostja uus juhatus abitusse olukorda, kus tal pole võimalik töö puudustele tugineda.
19.Kostja ei nõustu maakohtu arvamusega, mille kohaselt puudus kostjal alus hinna alandamiseks. Seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega.
20.Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1, kui mõistis kostjalt välja viivise summas 1393,42 eurot. Kohus peab viivist vähendama, kui viivis on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Viivise summa moodustab ligikaudu poole põhinõude ulatusest. Tuleb arvestada, et lepingu hind oli esialgselt 20 297,40 eurot, mis tähendab, et kostja on juba tasunud oma kohustuse ligikaudu 90% ulatuses. Ka kohustuse täitmise ulatust peab kohus arvestama viivisenõude vähendamisel. Vastustaja seisukoht
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
23.Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega maakohtu poolt tõendite ebaõige hindamise osas. Maakohus on kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 tõendeid hinnates leidnud, et kostja väited lepingulistes töödes esinevate puuduste kohta ei ole tõendatud. Vastavaid järeldusi on maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asjas esitatud tõendid järeldada, et kostja poolt väidetud puudused hageja teostatud töödes esineksid. Kohtule esitatud ehitustehnilisi arvamusi koostanud asjatundjate kvalifikatsioon ja positsioon ei ole olnud nende tõendite hindamisel määrav. Vastupidist järeldust ei saa vaidlustatud
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-33790 otsusest kolleegiumi hinnangul teha. Maakohus on analüüsinud eelkõige ehitustehniliste arvamuste sisu, hinnates neid kogumis teiste tõenditega ning tuvastatud asjaoludega.
24.Möönmata apellatsioonkaebuse väidete põhjendatust, lisab kolleegium, et ka väidetavate puuduste tuvastamine ei annaks praegusel juhul veel alust hagi rahuldamata jätmiseks. Seda eelkõige põhjusel, et asja materjalide põhjal otsustades ei ole täidetud tasu vähendamise VÕS § 648 järgsed eeldused. Hageja väitel ei ole kostja teda enne käesolevat kohtumenetlust (ja tasu vähendamist) puudustest teavitanud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.
25.Samuti ei nõustu kolleegium kostja käsitlusega, nagu oleks Soome ehitustööde kvaliteedinõuete reeglistik RYL 2000 praegusel juhul pooltele siduv tava VÕS § 25 lg 2 mõttes. Riigikohtu otsustest tsiviilasjades nr 3-2-1-177-11 ja nr 3-2-1-98-09 ei ole võimalik kostja poolt soovitud järeldusi teha. Lisaks ei ole kostja menetluses välja toonud, millistele konkreetsetele RYL 2000 nõuetele hageja poolt teostatud tööd ei vasta.
26.Kostja juhatuse liikmete vahetus ei saa kolleegiumi hinnangul omada VÕS § 644 lg 1 rakendamisel tähtsust, nagu on leidnud ka maakohus. Samuti ei muuda üksnes juhatuse liikmete vahetus asjaoluna puudustest teatamata jätmist VÕS § 644 lg 3 teise lause mõttes mõistlikult vabandatavaks. Juhul kui kostja praeguse juhatuse liikmed leiavad, et juhatuse eelmised liikmed on tööde kvaliteeti ebapiisavalt kontrollides rikkunud enda kohustusi (juhatuse liikmena), on võimalik nõuda nendelt mittetulundusühingute seaduse § 32 lg 2 esimese lause alusel kostjale tekitatud kahju hüvitamist.
27.Iseenesest õige on kostja seisukoht, et seadus ei näe ette hinna alandamise õiguse kasutamiseks tähtaega. Küll tuleneb seadusest tellija kohustus töös ilmnenud mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul teatada ning seda kohustust rikkunud tellija kaotab üldjuhul õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ning sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid kasutada. Ka kaebuses viidatud Riigikohtu 27.11.2013 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13 ei saa järeldada, et tellija võib kehtivalt tasu vähendada (st hinda alandada) ka juhul, kui ta on jätnud töö mittevastavusest töövõtja eelnevalt teavitamata.
28.VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 kohaldamiseks ei olnud maakohtul käesolevas asjas alust. Kohtute järjekindla parktika kohaselt ei saa kohus nende sätete alusel viivist omal algatusel vähendada, vaid selleks on vajalik viivise tasumiseks kohustatud poole taotlus. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks maakohtu menetluses taotlenud viivise vähendamist. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud viivise vähendamise taotlust ei saa ringkonnakohus käesolevas asjas arvestada. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kaebuses esitatud uusi asjaolusid ja tõendeid saab ringkonnakohus arvestada TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud eeldustel, mida aga praegusel juhul ei esine.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-33790 Viivise vähendamise taotluse esmakordse esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses ei ole kostja ka põhjendanud.
29.Muus osas kordab kostja apellatsioonkaebuses juba varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on neid väiteid piisava põhjalikkusega käsitletud, ei pea kolleegium vajalikuks nendele kaebuse väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei näe alust hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda.
31.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
32.Hageja poolt 15.08.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl 25-26) kohaselt on ta seoses kostja apellatsioonkaebuse lahendamisega kandnud õigusabikulusid kokku 320 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja Krista Arraste tunnitasu suuruseks on nimekirjast nähtuvalt olnud 64 eurot (käibemaksuta). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises ja seisukoha kujundamises (kokku 0,75 tundi) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamises ja kohtule esitamises (kokku 4,25 tundi). Seega on esindajal toimingutele kulunud kokku 5 tundi.
33.Hageja kinnitusel on kõik eeltoodud kulud kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb, et hüvitatavad menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele.
34.Kostja ei ole hageja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude kohta seisukohta esitanud.
35.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus TsMS § 175 lg 1 alusel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Asi on kolleegiumi hinnangul keskmise keerukusega, asja mahukus on keskmisest mõnevõrra väiksem (esimese 7(8)
Tsiviilasi nr: 2-14-33790 kohtuastme toimik on ühes köites). Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluse toimingutele kulunud aeg (kokku 5 tundi) on asja keerukust ning muid ülalkirjeldatud asjaolusid arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Samuti on viidatud sätte mõttes põhjendatud ja vajalik hageja esindaja ühe tööühiku hind (tunnitasu). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (64 eurot) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
36.Lähtudes ülalmärgitust ja hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 320 eurot. Võttes aluseks hageja taotluse ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele.
37.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.