Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu esitas Harju Maakohtusse avalduse XXXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok-i. Pärandaja oli perekonnaseisult vallaline. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi teistes äriühingutes ei kuulu, ega ole kunagi kuulunud. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikul olid pangakontod alljärgnevates krediidiasutustes: AS Swedbank-is EEXXXXXXXXXX, konto jääk -4,79 eurot; Nordea Bank AB Eesti filiaalis EEXXXXXXXXXXX, konto jääk 0,05 eurot; AS-is SEB Pank EEXXXXXXXXXXXX, konto jääk 0,32 eurot, arvelduskonto on arestitud ajutise halduri teatise alusel 08.06.2016.a. Eelnevalt arestitud kohtutäitur Katrin Vellet kasuks. Kokku on võlgnikul rahalisi vahendeid summas -4,42 eurot. Maanteeameti 09.06.2016.a andmete kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. Pärandaja nimele on avatud pensionikonto nr XXXXXX, mille saldo on 112.808 SEB Konservatiivne Pensionifondi osakut. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt pärandajal maksuvõlgnevus puudub. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt edastatud registriväljavõtte kohaselt on võlgniku suhtes 21.10.2015 seisuga menetluses alljärgnevad täiteasjad: täiteasi nr 052/2006/5595, sissenõudja Falck Eesti, võlgnevus 53,12 eurot (kohtutäitur Urmas Tärno); täiteasi nr 031/2012/1350, sissenõudja Starman AS, võlgnevus 101,96 eurot, sissenõudja on loobunud täitemenetluse jätkamisest (kohtutäitur Katrin Vellet); täiteasi nr 031/2011/851, sissenõudja Aktiva Finants OÜ, võlgnevus 518,22 eurot (kohtutäitur Katrin Vellet). Kokku täitmismenetlustes kohustusi summas 673,30 eurot. Pärandaja suhtes on lõpetatud 15 täitemenetlust, milles peamiseks sissenõudjaks on olnud Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu. Võlgnevused krediidiasutuste ees: AS-i Swedbank ees summas 41,23 eurot (viivis); AS SEB Pank ees summas 4,16 eurot (teenustasu). Kokku on ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi vähemalt summas 723,45 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Käesoleval ajal ei ole ajutisel halduril andmeid selle kohta, et võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutises pankrotimenetluses kogutud dokumentide pinnalt leiab ajutine pankrotihaldur, et pärandaja makseraskused on tekkinud enam kui 5 aastat tagasi, kuid pärandaja maksejõuetuse aja ja põhjuste välja selgitamine on pärandaja surma tõttu raskendatud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Pangakontode ülevaatamise juures ebaharilikke ülekandeid ei ilmnenud. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku võlgade kogusumma vähemalt 723,45 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevatest andmetest piisab võlgniku pärandvara maksejõuetuse tuvastamiseks, mis on iseenesest täiesti ilmne. Vara on võlgnikul hinnanguliselt 101,09 eurot. Kuna sisuliselt puudub vara pärandvara menetluse jätkamiseks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole, leian, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning käesolev menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui keegi võlausaldajatest soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 1000 eurot. Arvestades eeltoodut teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada XXXXpärandvara pankrotimenetlus raugemisega PankrS § 29 lg 1 alusel. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, on ajutine haldur nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused

Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 723,45 eurot. Vara on võlgnikul hinnanguliselt 101,09 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise võimalused. Võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtudeposiiti menetluskulude katteks kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 90 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub käibemaks 198 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele ning määrab ajutise halduri tasuks 540 eurot, millele lisandub käibemaks 108 eurot, kokku summas 648 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.