Võlaõigus › Seltsingulepingud

sõlmitud suuline seltsinguleping. Asjaolu, et pooled tegutsesid seltsinguna tulenes poolte faktilisest käitumisest, nt korteriomandi kohene kaasomandisse soetamine võrdsetes osades. Eesmärki tegutseda ühise eesmärgi nimel näitas ka võetud laenukohustuste tagamiseks poolte kaasomandis olevale korteriomandile mõlema poole nõusoleku andmine hüpoteekide seadmiseks. Pooltel oli ühine majapidamine. Ehkki kostja omas kooselu ajal aegajalt töökohta ja sissetulekuid, kattis hageja lisaks laenukohustuste tasumisele, ka pere muid ühiseid vajadusi (kommunaalkulud, toit jms). Puudus kokkulepe, mille kohaselt pidanuks vaid hageja panustama pereelu materiaalse heaolu ja vajalike panuste tarbeks. Asjaolu, et kostja ei panustanud piisavalt pere rahalise toimetuleku kindlustamiseks, tingis selle, et hageja oli sunnitud kohe peale emapalga lõppemist tööle naasma. Hageja tegi täiendavaid panuseid seltsinguvarasse 26 015 eurot, lisaks soetamisel makstud 20 000 eurole. See tuli seltsinguvara väärtusest 19 335 eurot 70 senti (ilma OÜ M osata) maha arvata, seltsinguvara väärtus oli - 6679 eurot 30 senti. Kostja vastuväited ja vastuhagi

1) hagejalt kostja kasuks välja mõista kasutuseeliste hüvitis alates 10.09.2014 kuni vastuhagi esitamiseni 949 eurot 48 senti; 2) hagejalt kostja kasuks välja mõista kasutuseeliste hüvitis alates vastuhagi esitamisest kuni korteriomandi kaasomandi lõpetamiseni igakuiselt 144 eurot 59 senti; 3) hagejalt kostja kasuks välja mõista 1118 eurot 45 senti; 4) tasaarvestada p-des 1 ja 3 nimetatud summad kaasomandi lõpetamisel kostja poolt hagejale makstava hüvitisega; 5) lõpetada XXX korteriomandi osas kaasomand selliselt, et anda korter kostjale, pannes talle kohustuse maksta hagejale välja tema osa rahas; 6) tuvastada hageja kohustus anda tahteavaldus omandiõiguse 1⁄2 mõttelisele osale XXX kinnistust kostjale üleandmiseks ning kinnistusraamatu kande hageja kohta kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Lugeda tahteavaldus antuks alates kostja poolt hüvitise tasumisest hagejale ja asendada hageja tahtevaldus kohtuotsusega. Kostja esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks selle kohta, kas antud asjas saaks kaasomandis oleva korteri jagamisele kohaldada seltsingulepingu sätteid, kas hageja nõue seltsingu raames tehtud kulutuste hüvitamiseks oli põhjendatud ning kas hageja nõue oli aegunud. Alates 2011 märtsist on korterit kasutanud üksnes hageja. Korteri kasutuseeliste suurus on 289 eurot 18 senti kuus, millest kostja osa on 144 eurot 59 senti. Kuna korteri ostuhind oli 75 000 krooni ja kostja tasus 17 500 krooni võrra rohkem, kui oli tema osa, oli kostjal õigus hagejalt tagasi nõuda 17 500 krooni ehk 1118 eurot 45 senti. Kuivõrd kostja ei saa korterit kasutada ja hageja ei tasu kostjale kasutuseeliste hüvitist, soovis kostja kaasomandi lõpetada selliselt, et korter määratakse kostja omandisse, pannes kostjale kohustuse tasuda teisele kaasomanikule vastav hüvitis. Kaasomandi jagamine selliselt on mõistlik, kuna hagejal ei ole rahalisi vahendeid, mis võimaldaksid tal tasuda kostjale hüvitise, kui asi määratakse hagejale. Hageja vastuväited vastuhagile

Põhjendatud oli kostja taotlus vaheotsuse tegemisega määrata kindlaks, kas hagis esitatud asjaoludel on seltsingu olemasolu tuvastatav. Selle kindlaksmääramisest sõltub, kas rakendub kostja aegumisest tulenev vastuväide. Eelnevast võib sõltuda ka kõigi alternatiivsete nõuete menetluses hoidmise vajadus. Alternatiivsete nõuete esitamine peaks olema erand (TsMS § 363). Reeglina peab hageja hagi esitamise ajaks olema otsustanud, millise õiguskaitsevahendi ta valib ja selle alusel esitama oma nõude. Kuigi seltsingulepingu eesmärk on VÕS § 580 lg-s 1 formuleeritud laialt, nähtub seltsingu ülejäänud regulatsioonist ja Riigikohtu praktikast, et tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582­587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded. Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Ainuüksi isikute abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta. Sellest ei teki isikutele siduvaid kohustusi, st võlasuhet VÕS § 2 mõttes. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu ka võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Kui sellises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või PKS analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Abieluvälisest kooselust ei tulene seaduse alusel sarnaseid kohustusi nagu abielust. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel. Eelnev ei tähenda siiski, et abieluvälises kooselus elavad isikud ei saaks seltsingulepingut üldse sõlmida (vt Riigikohtu 20.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-05, p 13). Seltsinguleping võib TsÜS § 77 lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 järgi olla sõlmitud suuliselt ning selle olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama pool, kes sellele tugineb. Abieluväline kooselu ei muuda iseenesest poolte omandisuhteid. Kumbki isik jääb enda asjade omanikuks. Kooselu ajal omandatud asjad omandatakse asjaõiguse üldreeglite järgi, st kas kummagi poole ainuomandisse või kaasomandisse. Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse. Ühisvara ei ole aga seltsingu vältimatu tunnus. Abieluvälise kooselu lõppemisel ei peaks toimuma kõikehõlmav likvideerimismenetlus panuste tagastamise ja kogu seltsingusse soetatud vara jaotamisega (VÕS §-d 603 ja 604). Seltsingu likvideerimissätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ning kui pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist ei välista see, et asjaõiguslikult on vara seltsingu kasuks soetatud poolte ühisvarasse. Vaidlus puudus, et pooled ei olnud abielus, et XXX asuv korter soetati võrdsetes osades poolte kaasomandisse ja et 03.03.2003 laenuleping nr 03-040444-EL summas 5596 eurot sõlmiti eesmärgil saada vahendeid korteri renoveerimiseks. Poolte kooselu sai alguse 13.04.2000, mil otsustati ühise pereelu edendamise eesmärgil soetada ühine eluase, see renoveerida, kasvatada ühiselt last. Suulise lepingu kohaselt pidid pooled seltsinguvara soetamise, selle korrashoiu ning muude seotud kulude tasumisel tegema võrdselt panuseid. Tuvastatav on, et poolte vahel oli seltsingusuhe konkreetselt XXX asuva korteriomandi soetamiseks. Hageja tõendas selget

eesmärki luua kostjaga ühiselt tingimused elamiseks ühises eluruumis, et kasvatada ühiselt last. Samal eesmärgil võeti ka 03.03.2003 Aktsiaseltsist Hansapank laenu korteri renoveerimiseks. Seda kinnitasid poolte väited (TsMS § 231 lg-d 2 ja 4); fakt, et korter soetati kaasomandisse; fakt, et korter oli poolte ühine eluase vähemalt 11 aastat; fakt, et pooltel on ühine laps, kelle elukohas see korter on ja järgmised tõendid: kinnistusraamatu väljavõtte registriosa nr 1103637 kohta; laenuleping nr 03-040444-EL (p-d 2.1 ja 2.2); korteriomandi ostu-müügileping ja asjaõigusleping 13.03.2000; tunnistaja MR 16.10.2015 istungil antud ütlused ja fakt, et pooled esitasid tõendeid kulutuste kandmise kohta korteri soetamiseks, renoveerimiseks ja seal ühiselt elamiseks. Kuna 31.08.2015 istungil selgus, et kostja ei saanud kätte hageja nõude täpsustusi ja tõendeid, ei saanud asja ka sisuliselt arutada. Seega olid MR 16.10.2015 ütlused tõendina lubatavad. Esitatud asjaolud ja tõendid ei andnud alust lugeda seltsingu varaks ja seltsingu eesmärgiga hõlmatuks hageja võetud muud laenud, sõiduautot Škoda ja OÜ M osa. Hageja ei tõendanud, et kostja avaldas tahet olla ka muu vara osas seltsinguliselt seotud. Muud vara ei soetanud pooled kaasomandisse ega väljendanud tahet luua ühisvarale sarnast õigussuhet. Muu vara omandati asjaõiguse üldreeglite järgi ja kuulub isikule, kelle nimele see omandati. XXX korteriomandi osas oli nõue selle jagamiseks seltsinguõigussuhte alusel põhjendatud. Korteriomand tuleb jagada kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt arvestades poolte panuseid (vt Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14). Seltsingu jooksul korteriomandi parendamisse ja säilitamisse panustatu kajastub korteri väärtuses, mis saab hüvitatud korteri kaasomandi lõpetamisel ja vara jagamisel. Muud kulutused olid äratarvitatud (TsÜS § 52 lg 1) ega kuulu tagastamisele või jagamisele. Kuna seltsinguleping oli määratletav läbi ühise eesmärgi - luua ühine eluase koos elamiseks ja seda ühiselt majandada ning kasutada, oli seltsingu lõppemine määratletav kas läbi vastava otsuse või eesmärgi saavutamisega või selle saavutamise nurjumisega (VÕS § 596 lg 1 p-d 1 ja 5). Tuvastatud ei ole, et pooled otsustasid seltsingu lõpetada. Seega oli seltsingu lõppemise aluseks kooselu lõppemine. Pooltel puudus selge arusaam, millal ja mil viisil kooselu lõppes. Teineteisele sellest otsesõnu teada ei antud. Kostja leidis, et hetkest, mil ta sai teada hageja suhtes VO-ga, oli tema jaoks poolte kooselu lõppenud vaatamata sellele, et ta jätkas ööbimist ühises korteris (kuna kostja viibis niikuinii ainult mõned päevad kuus Eestis, siis selline elukorraldus talle sobis). Hageja jaoks lõppes kooselu kostja välja kolimisega augustis 2012. Kuigi subjektiivselt võis kostja pidada poolte suhete pöördepunktiks 2011 kevadet, kuid kooselu lõppemise ja lõpetamise tahe peab olema nähtav ja tajutav ka teistele isikutele. Oma tahte maksmapanemiseks peab seda mingisuguselgi kujul teistele isikutele tajutavaks tegema (TsÜS § 69 lg-d 1 ja 2). Kuna kostja tahet kooselu lõpetada selgelt ei väljendanud ei sõnas ega tegudega, siis tõlgendas kohus kostja arusaama kooselu lõpust nii, nagu sarnane mõistlik inimene seda samadel asjaoludel mõistma pidi (TsÜS § 75 lg 1). Kostja märkis, et kuni 2012 suveni tegi kostja pingutusi, et kooselu taastada, kuid see ei õnnestunud. Hageja esitatud fotomaterjal kinnitas kostja sõnu, et ta püüdis kooselu säilitada. Seega hageja ei väljendanud tahet kooselu lõpetada, kuid kostja tegi seda selgelt 2012 augustis, kolides poolte ühisest elukohast ära. Usutav oli, et pärast kõrvalsuhetest tekkinud tüli poolte vahel, püüti olukorda lahendada ja kooselu jätkata, kuni selgus selle võimatus 2012 kevadel. Suve lõpul otsustas kostja kooselu lõpetada. Kuna seltsinguleping lõppes augustis 2012 ja hagi esitati 11.07.2014, ei olnud hageja nõue TsÜS § 146 lg 1 alusel aegunud ja kohus jättis aegumise kohaldamata. Pooled on hetkel mitmeid nõudeid esitanud eelkõige seetõttu, et hageja pole kindel, milline nõue on õiguslikult asjakohane ja tõendamist leiab. Pärast vaheotsusega poolte õigussuhte

kindlaksmääramist ja nõuete piiritlemist võib selguda, et kõigi hageja esitatud nõuete menetlemine ei ole vajalik. Seega oli 02.05.2015 hagi täiendus hagi muutmine. Kohus edastab hagimaterjalid maakohtu kantseleile uue asjana menetlemiseks pärast vaheotsuse jõustumist. Kuna kohus jättis aegumise kohaldamata ja jätkab TsMS § 449 lg 3 kohaselt menetlust, määrab kohus menetluskulude jaotuse kindlaks lõppotsusega vastavalt TsMS §-le 162. Apellatsioonkaebus

millised on seotud vaid ühe seltsinglase nimega selle seltsinglase omand (sh kohustused), siis ei saaks seltsingu vara jagamisse lülitada ka 03.03.2003 laenulepingu nr 03-040444-EL alusel võetud kohustusi. 03.03.2003 laenulepingu nr 03-040444-EL lisad moodustavad konkreetse laenulepinguga ühe terviku ning arvestades laenude võtmise aega ja summasid on tegemist eranditult seltsingu edendamise tarbeks võetud laenudega. Hageja tõendas, et laenud, sh 11.06.2006 laen, kulus osaliselt korteriomandi renoveerimiseks ja osaliselt seltsinguvarasse ostetud sõiduki Škoda ühiseks soetamiseks. Maakohus ei saanud jätta kõrvale ja/või tähelepanuta tõendeid, mis on seotud sõiduautoga Škoda, 11.05.2006 laenulepingu muutmisega ja OÜ M osaga. Kostja on otsesõnu võtnuks omaks sõiduauto ühise soetamise 09.09.2014 vastuses hagile. Kohus on kostja omaksvõtu jätnud põhjendamatult arvestamata. Maakohtu tegevus on vastuolus poolte võrdsuse ja menetlusõiguse käsutamise põhimõtetega (TsMS § 5 lg 2 ja § 7). Vastus apellatsioonkaebusele

nõutud asjaolusid piisavalt esile, st ei täitnud kohtu ettekirjutust (TsMS § 363 lg 1 p 2), ei andnud kohtule alust teha asjas vaheotsust. Maakohtu lahend ei ole kooskõlas TsMS § 449 nõuetega, kuivõrd kohus on vaidlustatud otsuses (resolutsiooni p 3) teinud sisuliselt lõppotsuse, st tuvastanud, et osaliselt ei ole hagi põhjendatud seltsinguvara (sõiduauto ja osaühingu osa) jagamise nõudes, jättes arvestamata, et menetluses oli ka vastuhagi, kus kostja on välistanud seltsingusuhete olemasolu ja tuginenud kaasomandi sätetele. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha aegumise kohaldamise taotluse kohta vaheotsuse, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Selleks, et kohus saaks aegumise kui materiaalõigusliku kostja vastuväitega tegelda ja aegumise tähtaega kontrollida, peab ta kõigepealt pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerima. Seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu vaheotsuse tervikuna, sh aegumist käsitlevas osas. Kohus ei ole seotud poole taotlusega vaheotsuse tegemiseks, vaid peab hindama, kas vaheotsuse tegemine on võimalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud maakohus asja lahendamisel piisavalt eelmenetluse ülesandeid. Hagejale tuleb anda veelkord aega esitada TsMS §-ga 363 kooskõlas olev hagiavaldus, sest seni esitatud arvutused ei saa asendada hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Seejärel on maakohtul võimalik välja selgitada kostja vastunõuded ja anda vajadusel võimalus täiendada vastuhagi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul võimalik lahendada praegune vaidlus TsMS § 4 lg 4 kohaselt kohtuliku kompromissiga või mul viisil poolte kokkuleppel, sest see on kohtu hinnangul mõistlik ja täidaks kohtumenetluse ülesannet lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.