Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. august 2016.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-56990
Tsiviilasi
V.T. hagi KORTERIÜHISTU TIIMANI 4 vastu võla, kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
368,12 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. augusti 2015.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.T. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) V.T. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova Vastustaja (kostja) KÜ Tiimani 4 (reg k 80175156), lepinguline esindaja TÜ Aleana personal training täisosanik Andrei Abakumov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. augusti 2015.a otsus.
2.Teha asjas uus otsus, millega rahuldada V.T. hagi KORTERIÜHISTU TIIMANI 4 vastu.
3.Mõista KORTERIÜHISTULT TIIMANI 4 välja V.T. kasuks põhivõlgnevus 330,66 eurot (kolmsada kolmkümmend eurot ja kuuskümmend kuus senti) ja viivis 37,46 eurot (kolmkümmend seitse eurot ja nelikümmend kuus senti), kokku 368,12 eurot.
5.Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud KORTERIÜHISTU TIIMANI 4 kanda.
6.Määrata V.T. vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 375 eurot (sh 175 eurot kahes kohtuastmes tasutud riigilõivu katteks ja 200 eurot õigusabikulu katteks).
7.Mõista KORTERIÜHISTULT TIIMANI 4 välja 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot V.T. kasuks menetluskulude katteks.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.V.T. esitas Viru Maakohtule 08. septembril 2014.a. hagiavalduse KORTERIÜHISTU TIIMANI 4 vastu nõudega mõista kostjalt välja hageja kasuks 330,66 eurot, millest 14.02.2006 raamatupidamisteenuse lepingu alusel teostatud teenuste jaanuarikuu eest 110,22 eurot, veebruarikuu eest 110,22 eurot, kahju hüvitamiseks 110,22 eurot ning viivist 37,46 eurot. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 14.02.2006.a raamatupidamise teenuslepingu alusel raamatupidamisteenuseid KÜ
TIIMANI
majandustegevuse arvepidamiseks. Raamatupidamisteenuste osutamise lepingu järgi moodustas teenuse hind 2006.a 1275,00 krooni (81,49 eurot), järgnevatel aastatel üldkoosoleku otsuse järgi. 2013.a määrati kostja poolt raamatupidamisteenuste hinnaks 110,36 eurot, mis kehtis kuni 01.03.2014.a. Vastavalt 14.02.2006.a lepingu punktile 5.3 on lepingu lõpetamine võimalik ühe poole initsiatiivil teisele poolele 60-päevase kirjaliku etteteatamisega. 29.01.2014.a teatas kostja hagejale lepingu lõpetamisest alates 01.03.2014.a, s.o 30 päeva ette. Seega ei ole kostja poolt järgitud kokkulepitud etteteatamistähtaega. 14.02.2014.a saatis hageja kostjale lepingu lõpetamise teatele vastuväite, mille kostja jättis oma 14.02.2014.a vastuse kohaselt arvestamata. Hageja poolt kohtule esitatud raamatupidamisandmikest ja hageja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja kogu 2013.a vältel arvestanud hagejale igakuiselt brutotasu summas 139,52 eurot ja kandnud hagejale netos üle igakuiselt 110,22 eurot. Seega on kostja oma tegudega aktseptinud lepingulise tasu suurendamist. Lepingu lõpetamise ajaks 01.03.2014.a oli kostjal hageja ees võlgnevus raamatupidamisteenuste eest jaanuari ja veebruari eest summas 220,44 eurot. 15.03.2014.a nõudis hageja kostjalt maksta
talle 19. märtsiks 2014.a välja tasu jaanuari ja veebruari eest summas 220,44 eurot, samuti maksta talle saamata jäänud tasu summas 110,22 eurot 30 päeva eest, mille võrra kostja vähendas etteteatamise tähtaega. Hageja hoiatas kostjat, et tasumisega viivitamisel arvestab hageja tasumata summalt viivist. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud.
2.Kostja KÜ Tiimani 4 vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud enda nõude suurust. Kui hagiavalduse kohaselt on kostja määranud raamatupidamisteenuste eest tasu suuruseks 110,36 eurot, siis ei ole arusaadav kahe kuu võlgnevuse kujunemine summas 220,44 eurot. Samuti ei ole arusaadav nõude kujunemine etteteatamise tähtaja vähendamise eest summas 110,22 eurot. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on määranud 2013. aastaks tasu raamatupidamisteenuste osutamise eest summas 110,36 eurot. Esitatud ei ole üldkoosoleku otsust ega raamatupidamisteenuste osutamise lepingu p 4 kirjalikku muutmist. Hageja loeb ekslikult raamatupidamisteenuste eest tasumist töötasuks. Poolte vahel ei olnud sõlmitud töölepingut, vaid võlaõiguslik käsundusleping. Hageja ei esitanud kohtule üldkoosoleku otsust, mille kohaselt tema poolt osutatavate teenuste hind 2014. aastal oleks kõrgem kui on märgitud lepingus. Vastavalt lepingule ei ole kostja kohustuseks mistahes lepingus märgitud summade igakuine väljamaksmine, vaid on märgitud, et „Teenuste maksumus käesoleva lepingu järgi moodustab 2006. aastal 1 275,00 EEK, järgnevatel aastatel üldkoosoleku otsuse järgi“. Kostja kinnitusel oli hageja hästi teadlik pooltevahelise raamatupidamisteenuste lepingu lõpetamise põhjustest ja asjaoludest. Kostja juhatus kui KÜ raamatupidamise korraldamise eest vastutav organ nõudis hagejalt esialgse raamatupidamisdokumentatsiooni esitamist, nimelt arveid, KÜ juhatuse esimehe allkirja identifitseerimiseks, kuna esines kahtlus eelnimetatud isiku allkirja võltsimises. Hageja eiras õigusaktidest ja lepingust tulenevat kohustust esitada algdokumendid KÜ juhatusele. Kostja oli sunnitud pöörduma dokumentide saamiseks õiguskaitseorganite poole ning selle kohta alustati kriminaalmenetlust. Kostja võttis õigeks, et hagejale ei teostatud lepingujärgseid väljamakseid 2014. aasta jaanuari ja veebruari eest, kuna hageja on keeldunud täitmast enda lepingulisi kohustusi. Tsiviilasjas ei ole mingeid kinnitusi selle kohta, et hageja on osutanud teenuseid perioodil 2014. a jaanuar – 2014. a veebruar. Kostja leiab, et tal ei olnud kohustust teha hagejale selles olukorras väljamakseid. Hagejal oli kohustus esitada raamatupidamisdokumendid juhatusele, kuid keeldus põhjendamatult seda tegemast. Kostja asus seisukohale, et alates jaanuarikuust ei olnud andmikke palgaarvestusega. Palga arvestamiseks ei ole vaja mingeid dokumente. Hageja rikkus jämedalt oma lepingujärgseid kohustusi, jättes mh koostamata 2013.a raamatupidamise aastaaruande, millest tingitud vaidlus on tänaseni lahendamata. Hageja poolne lepingu rikkumine tõi korteriühistule kaasa täiendavaid kulusid. Hagejal oli kohustus anda dokumendid juhatusele üle mitte hiljem kui 15 päeva jooksul sellekohase nõude esitamisest. Kostjalt ei saanud eeldada lepingust tuleneva 60-päevase etteteatamistähtaja järgimist lepingu ülesütlemisel. Hagejalt ei olnud oodata lepingu heauskse täitmise jätkamist. Kuna hageja ei esitanud kostja (käsundiandja) nõudmisel dokumentatsiooni ega täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, oli kostja sunnitud lepingu erakorraliselt üles ütlema, kuna lepingu kehtima jäämine oleks täiesti blokeerinud KÜ töö ja tegevuse.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis oma 12. augusti 2015.a otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis asjas kantud menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 423 eurot menetluskulude katteks. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud võlaõiguslik leping raamatupidamisteenuse osutamiseks; tegemist ei olnud töölepinguga. Maakohtu hinnangul oli poolte vahel õiguslik vaidlus selle üle, kas nendevaheline leping on kvalifitseeritav töövõtulepinguna või käsunduslepinguna ning millised võlaõigusseaduse sätted kuuluvad sellega seoses kohaldamisele. Kohus leidis, et lepingut tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 järgi ning sellest järelduvalt oli poolte vahel tegemist käsundussuhtega, kuivõrd lepingu p 2.2 kohaselt oli lepingu sisuks teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Kohus asus seisukohale, et hageja vastuväited lepingu käsunduslepinguna kvalifitseerimise osas ei ole asjakohased. Töövõtuleping ei saa VÕS § 635 - § 657 sätete kohaselt olla kestvuslepinguks, kuna töövõtuleping on suunatud kokkulepitud tulemuse saavutamisele VÕS § 635 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul oli aga poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist kestvuslepinguga, kuna see oli sõlmitud tähtajatult (VÕS § 195 lg 3). Kohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus nendevahelise lepingu lõpetamise üle, kumbki pooltest ei vaidle lepingu lõpetamisele vastu. Vaidlus puudutab aga seda, kas kostja peab maksma tasu selle eest, et leping hagejaga lõpetati enne 60-päevast etteteatamise tähtaega. Samuti on poolte vahel vaidlus hagejale lepingu järgi maksmisele kuuluva tasu suuruse üle. Kohus leidis, et VÕS § 631 järgi võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Viidatud sätte järgi võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh käsundiandja usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingut edasi. Käsundiandja usalduse kaotuse võib mh põhjustada käsundisaajalt oodatava lojaalsuse puudumine või käsundiandja juhiste eiramine (VÕS § 620 lg 1). Kohus leidis, et kostjal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda seoses usalduse kaotusega, mille võis põhjustada hagejalt oodatava lojaalsuse puudumine või käsundiandja juhiste eiramine. Hageja on tunnistanud käsundiandja otseste juhiste täitmata jätmist sellega, et kohtuistungil antud seletuse kohaselt keeldus hageja järgimast KÜ juhatuse esimehe soovi annulleerida üks lepingutest ja asendada see uue lepinguga – see oligi lepingulise suhte ülesütlemise tegelik põhjus. Samuti kinnitab hageja ebalojaalsust asjaolu, et raamatupidaja (hageja) sõlmis lepingu teise firmaga. Maakohus leidis, et kuna leping öeldi käsundiandja poolt erakorraliselt üles seoses käsundiandja juhiste järgimata jätmisega ning lojaalsuskohustuse rikkumisega, siis ei ole hagejal õigust saada käsundi täitmise eest kogu tasu VÕS § 629 lg 1 teise lause alusel. Samuti oleks hagejale tasu maksmine äärmiselt ebaõiglane, kuna korteriühistu kandis kahju hageja tõttu. Kohus kohaldas VÕS § 629 lõiget 2 leides, et arvestades hageja poolt 14.02.2006.a lepingu järgi juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust (VÕS § 631), aga samuti arvates tasust maha summa, mille hageja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada, on hageja mõistlikuks ja õiglaseks tasuks see tasu, mille ta oli kostjalt enne hagiavalduse kohtusse esitamist juba kätte saanud.
Pealegi ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit temale käsunduslepingu järgi maksmisele kuuluva tasu suuruse kohta, mille tõttu on hageja tasunõue tõendamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Hageja V.T. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse leides, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt apellandi kasuks välja 330,66 eurot, millest 14.02.2006 raamatupidamise teenuslepingu alusel teostatud teenuste eest jaanuarikuus 110,22 eurot, veebruarikuu eest 110,22 eurot, kahju hüvitamiseks 110,22 eurot ning viivis 37,46 eurot. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus kohaldanud vääralt nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise. Rikutud on kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid (TsMS § 436, § 442 lg 8); 2) kvalifitseeris maakohus ebaõigesti pooltevahelise raamatupidamisteenuse osutamise lepingu käsunduslepinguna. Apellant leiab, et käsunduslepingu sisuks on käsundisaaja poolt käsundiandja nimel tehingute tegemine (esindamine), kuid raamatupidamisteenuse osutamise leping seda ei sisaldanud; 3) oli pooltevahelise lepingu näol tegemist töövõtulepinguga ning maakohus on ebaõigesti asunud vastupidisele seisukohale. Apellandi töö sisuks oli kostja raamatupidamisdokumentide töötlemine perioodide (kuu ja aasta) kaupa vastavalt raamatupidamisseadusele. Lepingu p 4 kohaselt oli vastustaja kohustatud tasuma dokumentide töötlemise teenuse eest selle maksumuse. Seetõttu puudusid pooltevahelises suhtes „teenuste osutamise protsessi tunnused“, millele viitas maakohus; 4) jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et raamatupidamisteenuste osutamise leping ei ole käsitatav kestvuslepinguna (VÕS § 195 lg 3); 5) ei nõustu apellant maakohtu poolse määratlusega vaidluse sisu osas. Tegelikult on poolte vahel vaidlus selle üle, kas vastustaja on kohustatud maksma apellandile töö eest, mis on vastavalt lepingu tingimustele tehtud jaanuaris ja veebruaris 2014.a, ning hüvitama apellandile kahju seoses lepingu p. 5.3-s määratud etteteatamisaja lühendamisega 30 päevani (apellandi täpsustatud nõue – toimiku lk 48); 6) edastas kostja tsiviilasja materjalide kohaselt (tl 8) apellandile 29.01.2014.a järgmise sisuga teate: „KÜ Tiimani 4 vahendite kokkuhoiu eesmärgil teatame Teile Raamatupidamise teenuslepingu lõpetamisest Teiega alates 01.03.2014.a.“ Nimetatud dokumendis ei ole sõnagi sellest, et leping apellandiga lõpetatakse tema poolt oma kohustuste mittetäitmise või lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu; 7) tõlgendas kohus ebaõigesti apellandi esindaja sõnu kohtuistungil 16.07.2015.a. Esindaja selgitas, miks hageja ei vaidlustanud lepingu ülesütlemist – nimelt ei soovinud hageja jätkata koostööd ühistu esimehega, kes nõudis, et apellant asendaks ehitusfirmaga sõlmitud töövõtulepingus väiksema summa suuremaga ilma mingite põhjendusteta (st teeks võltsingu). Apellant leiab, et ta tegi õigesti, keeldudes võltsingust ning toimides Tiimani 4 maja korteriomanike huvides; 8) on kohus tõlgendanud ebaõigesti hageja esindaja sõnu kohtuistungil 16.07.2015.a ka selle kohta, et veebruaris 2014.a. sõlmis apellant lepingu teise firmaga. Kostja vastusest on näha, et just kostja sõlmis veebruaris lepingu firmaga raamatupidamisteenuste osutamiseks, kuigi sel ajal kehtis veel leping apellandiga;
9) ei vabasta kostja poolt teise firmaga raamatupidamisteenuste osutamise lepingu sõlmimise fakt kostjat lepingulistest kohustustest apellandi ees; 10) vaatas kohus asja läbi eelarvamuslikult ja subjektiivselt, jättes analüüsimata asjas esitatud tõendid ning põhjendamata, miks tõenditega ei arvestatud. Kohus jättis tähelepanuta 14.02.2006.a. raamatupidamisteenuse lepingu punktid 5.3. ja 5.4. (tl 7), kostja 29.01.2014.a. teatise lepingu lõpetamise kohta (tl 8), kostja andmed igakuiste maksete kohta apellandile 139,52 eurot brutos ja 110,22 eurot netos (tl 48, 50-59). Otsuse tegemisel juhindus kohus põhiliselt kostja paljasõnalistest selgitustest, mida ei saa hinnata tõenditena.
5.Vastustaja KÜ Tiimani 4 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus on igakülgne, objektiivne ning selles puudub materiaal- või menetlusnormide rikkumine; 2) ei viita apellant materiaalõigusnormide rikkumisele maakohtu poolt; 3) ei ole apellant välja toonud, milliseid konkreetseid menetlusnorme on maakohus tema arvates rikkunud; 4) leidis asja kohtulikul arutamisel kinnitust, et apellant ei teostanud mingit tööd 2014.a jaanuaris – veebruaris. Järelikult puudus vastustajal kohustus tasuda selle aja eest. Seda asjaolu kinnitab apellandi poolt kohtuistungil antud eitav vastus küsimusele, kas apellant koostas majandusaasta aruande. Vastustaja rõhutab, et majandusaasta aruanne on üks olulisematest dokumentidest raamatupidamisteenuste osutamisel; 5) on paljasõnaline ja tõendamata apellandi väide, mille kohaselt nõudis korteriühistu esimees, et apellant võltsiks ehitusfirmaga sõlmitud töövõtulepingut, asendades igasuguse aluseta lepingus märgitud summa suurema summaga. Niisugust väidet ei ole alust esitada apellatsioonimenetluses; 6) ei tõendanud hageja (apellant) ei asja menetlemisel maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses tema poolt nõutava põhivõlgnevuse ega viivise suurust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi. Korteriühistult Tiimani 4 kuulub hageja V.T. kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 330,66 eurot ning sellele lisanduv viivis summas 37,46 eurot; kokku 368,12 eurot Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, mille järgi on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendatuse ja seaduslikkuse, samuti asja igakülgse arutamise põhimõtteid. Maakohus on tsiviilasja lihtsustatud korras menetledes jätnud osaliselt täitmata eelmenetluse ülesanded, samuti jätnud osaliselt analüüsimata ja hindamata esitatud tõendid, kvalifitseerimata õiguslikud suhted ja käsitlemata poolte väited ning vastuväited.
9.Õige on iseenesest maakohtu järeldus, mille kohaselt on pooltevaheline leping kvalifitseeritav käsunduslepinguna (VÕS § 619 jj) ja mitte töövõtulepinguna (VÕS § 635 jj). Pikaajaline raamatupidamisteenuse osutamine vastab oma olemuselt käsundussuhte tunnustele. Asjakohane ei ole apellandi väide, justkui oleks käsunduslepingu kohustuslikuks või olemuslikuks sisuks tehingute tegemine käsundiandja nimel (s.o käsundiandja esindamine). Õigusteoorias eristatakse kaht tüüpi käsunduslepingu alusel osutatavaid teenuseid ning vastavalt sellele ka
käsunduslepinguid – 1) teenused kui faktilised toimingud ning 2) teenused, mis seisnevad käsundiandja asjade ajamises. Käsundiandja asjade ajamiseks teenuse osutamise võib omakorda jaotada kaheks sõltuvalt sellest, kas sellise teenuse osutamiseks on vaja ka käsundisaajal esindusõiguse olemasolu või mitte (vt Varul, P. jt, Võlaõigusseadus III, § 619 kommentaar 3.2, lk 3-4). Nii töövõtulepingu kui käsunduslepingu peamiseks sisuks võib olla teenuste osutamine. Ringkonnakohus leiab, et raamatupidamisteenus on juriidilise isiku puhul üldjuhul jooksvalt vajalik teenus ning selle peamiseks eesmärgiks on tagada, et juriidilise isiku raamatupidamisaruandlus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Tegemist ei ole VÕS § 635 lg 1 tähenduses kokkulepitud tulemusega, mille valmimise peab töövõtja tellijale tagama. Seega on õige maakohtu järeldus, mille kohaselt pooltevaheline leping vastas käsunduslepingu tunnustele.
10.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nendevaheline lepinguline suhe on ülesütlemise tagajärjel lõppenud. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et kostja edastas hagejale teate lepingu ülesütlemise kohta 29.01.2014.a. Küll aga on pooled eri seisukohtadel selles, kas lepingu ülesütlemine käsundiandja (kostja) poolt toimus korraliselt või erakorraliselt ning kas täidetud olid ülesütlemiseks seadusest ja lepingust tulenevad tingimused. Hageja esitas koos hagiavaldusega kostjalt saadud 29.01.2014.a teatise lepingu lõpetamise kohta (tõlge tl 13). Maakohus ei ole lepingu lõpetamise teadet oma otsuses sisuliselt analüüsinud. Teatises märgitu kohaselt lõpetab KÜ Tiimani 4 hagejaga raamatupidamise teenuslepingu alates 01.03.2014.a korteriühistu rahaliste vahendite kokkuhoiu eesmärgil alates 01.03.2014.a. Teatis ei sisalda viiteid sellele, justkui oleks tegemist lepingu erakorralise ülesütlemisega VÕS § 196 ja § 631 järgi. Teatises ei ole toodud põhjendusi, nagu oleks lepingu lõpetamine seotud hageja poolt lepinguliste kohustuste jämeda rikkumisega. Seevastu nähtub teatisest, et korteriühistu soovis lepingu lõpetada kulude vähendamise eesmärgil. Lisaks ei tulene teatisest, et kostjal oleks esinenud põhjus lepingusuhte koheseks katkestamiseks, vaid 29.01.2014.a teatise kohaselt soovis korteriühistu lõpetada hagejaga lepingu alates 01.03.2014.a, s.o ühe kuu pikkuse etteteatamistähtajaga.
11.Kostja on oma vastuses hagiavaldusele väitnud, et lepinguliste suhete lõpetamise „tegelikuks“ põhjuseks oli hageja korduv keeldumine täita oma lepingulisi kohustusi ning hageja oli hästi teadlik, et leping lõpetati just tema poolsete lepingurikkumiste tõttu. Kostja heitis hagejale ette järgmist: (1) jaanuaris ja veebruaris 2014.a keeldus hageja täitmast oma lepingulisi kohustusi, s.o osutamast kostjale raamatupidamisteenust, sh jättis hageja koostamata korteriühistu 2013.a majandusaasta aruande projekti; (2) hageja ei esitanud kostjale tutvumiseks korteriühistu raamatupidamisdokumentatsiooni, vaatamata kostja poolt selgesõnaliselt esitatud nõudmisele. Oma väidete kinnituseks esitas kostja (1) hagejale adresseeritud e-kirja 2. veebruarist 2014 (tl 3637), milles ühistu juhatuse esimees G. Pavlov palus hagejat esitada 4. veebruariks kõigi hankijate arved perioodi 01.01.2013 – 31.12.2013 eest nendel juhatuse esimehe allkirja ehtsuse tuvastamiseks; (2) Viru Ringkonnaprokuratuuri kirja 24.02.2014 (tl 38) kriminaalasja nr 14740000044 uurimisalluvusse saatmise kohta ning (3) 13.02.2014 Attivita Consulting OÜ-ga sõlmitud raamatupidamisteenuste osutamise lepingu (tl 59-60).
12.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja poolt oma seisukohtade kinnituseks esitatud tõendid pärinevad ajast pärast seda, kui hagejale oli esitatud 29.01.2014.a teade lepingu ülesütlemise kohta. Kuna 29.01.2014.a oli hagejale juba edastatud lepingu ülesütlemise teade, siis ei saanud lepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olla asjaolu, et hageja ei järginud väidetavalt kostja 02.02.2014.a korraldust raamatupidamisdokumentide esitamiseks (tõlge tl 37).
Hageja on oma 02.07.2015.a menetlusdokumendis selgitanud, et ta teostas vaidlusalusel ajavahemikul (jaanuar-veebruar 2014) kostjalt saadud detsembri ja jaanuari algdokumentide alusel hooldustasude arvestused korteriomanikele, samuti registreeris pangakonto väljavõtte alusel korteriomanike poolt kostja kontole tasutud maksed, kinnitas veebruaris kostja hankijatele saldod 31.12.2013.a seisuga ning teostas muid raamatupidamisalaseid tegevusi. Hageja kinnitusel töötas ta läbi kõik kostja poolt saadetud jaanuari ja veebruari 2014.a algdokumendid ning tagastas need kostjale 19.01.2014.a ja 21. (või 25.) 03.2014.a aktidega. Ühtlasi viitas hageja sellele, et pooltevahelise lepingu p 5.4 kohaselt oli hagejal kohustus anda kõik dokumendid üle 15 päeva möödumisel lepingu lõpetamisest ning seda kohustust ei ole hageja rikkunud.
13.Kostja poolt kohtule esitatud Viru Ringkonnaprokuratuuri 24.02.2014.a kiri asja uurimisalluvusse saatmise kohta (tl 38) ei tõenda hageja poolt oma lepinguliste ega ka seadusest tulenevate kohustuste rikkumist. Kirjas märgitakse üksnes, et kaebuses kirjeldatud olukord võib vastata KarS § 346 koosseisule dokumentide peitmise osas, kuid ei võeta selles osas seisukohta. Hageja esitas omalt poolt PPA 02.04.2014 määruse prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (tl 49), mille kohaselt jõuti uurimise käigus järeldusele, et V.T. tegevuses puudub kuriteo koosseis ja kriminaalasi nr 14740000044 kuulub lõpetamisele seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega, kuna antud juhul ei nähtu KarS § 346 sätestatud objektiivset koosseisu. Hageja poolset lepinguliste kohustuste rikkumist ei tõenda ka kostja poolt 13.02.2014 Attivita Consulting OÜ-ga sõlmitud raamatupidamisteenuste osutamise leping (tl 59-60). Kostja soovis oma 29.01.2014.a teatise kohaselt hagejaga sõlmitud lepingu üles öelda alates 01.03.2014 ning ca 2 nädalat hiljem uue raamatupidamisteenuse osutajaga lepingu sõlmimine ei võimalda tuvastada, et hageja oleks oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud. Asjaolu, et uus raamatupidamisteenuste osutaja Attivita Consulting OÜ on osutanud kostjale raamatupidamisteenust nii veebruaris kui märtsis 2014 (arved tl 61-62), ei tõenda iseenesest samuti hageja poolset olulist lepingurikkumist.
14.Ringkonnakohus leiab, et põhjendamatu on tuua käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise alusena esile korteriühistu majandusaasta aruande koostamata jätmist. MTÜS § 36 lg 5 kohaselt tuleb majandusaasta aruanne esitada registripidajale 6 kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. KÜ Tiimani 4 registriandmete väljatrükist nähtuvalt (tl 66) algab korteriühistu majandusaasta 01.01 ja lõppeb 31.12, seega oli 2013.a majandusaasta aruande esitamise tähtajaks 30.06.2014.a. Käesoleval juhul sai hageja juba 2014.a jaanuari lõpus kostjalt teate, mille kohaselt temaga sõlmitud leping lõpetatakse. Kostja ei vaidlustanud ka hageja poolt esiletoodut, mille kohaselt 27.01.2014.a teatati hagejale e-posti teel ühtlasi, et majandusaasta aruande koostamisel tema teenuseid ei vajata. Jõustunud kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-14-14279 (N. Feofanova hagi KÜ Tiimani 4 vastu korteriühistu 16. jaanuari 2014.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks) nähtub, et enne korteriühistu 16.01.2014.a üldkoosolekut ei antud ühistu liikmetele tutvumiseks eelmise (2013) aasta bilanssi ega aruannet, mida nõuab KÜS § 15 lg 2 selleks, et üldkoosolekul saanuks otsustada 2014.a majandustegevuse aastakava kinnitamise üle. Nii Viru Maakohus kui Tartu Ringkonnakohus jõudsid järeldusele, et korteriühistu 16. jaanuari 2014.a üldkoosoleku otsus oli 2014.a majandustegevuse aastakava vastuvõtmist puudutavas osas tühine. Asjaolu, et korteriühistu juhatus otsustas korraldada 2014.a majandustegevuse aastakava kinnitamiseks üldkoosoleku 16. jaanuaril 2014.a, ehkki 2013.a raamatupidamise aastaaruande esitamise tähtaeg saabus alles 30. juunil 2014.a, ei anna alust lugeda hagejat rikkunuks oma kohustusi korteriühistu majandustegevuse dokumenteerimisel ja raamatupidamisaruandluse korraldamisel. Hageja on esile toonud, et ta oli valmis koostama 2013.a majandusaasta aruannet
ja oli teinud selleks ettevalmistusi, kuid kostja teatas 27.01.2014.a, et ei soovi hageja poolt aruande koostamist.
15.Asjakohased ei ole maakohtu otsuses sisalduvad põhjendused, mille kohaselt oli kostjal alus öelda hagejaga sõlmitud käsundusleping erakorraliselt üles seoses käsundiandja juhiste järgimata jätmise ning lojaalsuskohustuse rikkumisega. Maakohtu istungil selgitas hageja, et konflikt kostja juhatuse esimehega tekkis seoses sellega, et juhatuse esimees soovis väidetavalt muuta alusetult ja ühepoolselt kolmanda isikuga (ehitusettevõtjaga) sõlmitud lepingut, mis hageja hinnangul oleks kvalifitseerunud lepingu võltsimisena. Ehkki menetluses ei esitatud selle asjaolu kohta täpsemaid väiteid ega tõendeid, puudus maakohtul alus käsitleda kirjeldatud asjaolu hageja kahjuks, lugedes hageja poolset ebaseadusliku toimingu tegemisest keeldumist lojaalsuskohustuse rikkumiseks. Arusaamatu ja väär on maakohtu seisukoht, nagu väljendunuks hageja ebalojaalsus ka selles, et raamatupidaja (V.T.) sõlmis lepingu teise firmaga. Asja materjalidega on tõendatud, et uue lepingu raamatupidamisteenuse osutamiseks sõlmis hoopis kostja ning seda ajal, mil ei olnud veel lõppenud lepingusuhe hagejaga. Õige on apellandi seisukoht, et kostja poolt teise firmaga raamatupidamisteenuse osutamiseks lepingu sõlmimine iseenesest ei vabasta kostjat lepingulistest kohustustest apellandi ees. Maakohus ei ole põhjendanud ka oma seisukohta, et seoses lepingu erakorralise ülesütlemisega oleks kostjalt hagejale tasu väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, kuna korteriühistu olevat kandnud hageja tegevuse tõttu kahju. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja oleks oma tegevusega tekitanud korteriühistule kahju.
16.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et 29.01.2014.a teatise sisust lähtudes oli tegemist tähtajatu käsunduslepingu korralise ülesütlemisega VÕS § 195 lg 3 ja § 630 tähenduses. VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kuigi VÕS § 195 lg 3 kohaselt tuleks kestvuslepingu korralisel ülesütlemisel järgida mõistlikku etteteatamistähtaega, siis erisätteks olevas §-s 630 etteteatamistähtaja järgimise nõuet täpsemalt ei käsitleta. Küll aga on VÕS § 630 näol tegemist dispositiivse sättega, mis võimaldab pooltel endil ülesütlemise tingimusi täpsustada, sh leppida kokku ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg. Käesoleval juhul sätestati pooltevahelise lepingu punktis 5.3 sõnaselgelt, et lepingu ühepoolse lõpetamise (s.o lepingu ülesütlemise) soovist tuleb teatada teisele poolele kirjalikult 60 päeva ette. Kuna asjas ei ole kinnitust leidnud, et kostjal oleks esinenud alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks või lepingu punktis 5.3 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata jätmiseks, siis oleks lepingu ülesütlemisel 29.01.2014.a leping lõppenud 60 päeva möödudes, s.o 29.03.2014.a. Kuni nimetatud tähtajani tuli pooltel seega jätkata lepinguliste kohustuste täitmist. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kui oma 29.01.2014.a teatise kohaselt nõustus kostja jätkama lepingu täitmist vaid 01. märtsini 2014.a, siis saaks ülejäänud kuu aja osas lugeda hagejal tekkinuks lepingu rikkumisest tuleneva kahju ulatuses, mis vastab ühe kuu eest võlgnetavale teenustasule.
17.Seega tuleb kostjal tasuda hagejale käsunduslepingu järgset tasu kuni lepingu ülesütlemise tähtaja möödumiseni, s.o kuni 2014.a märtsi lõpuni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud niisuguste asjaolude esinemist, mis õigustaksid kostjal hagejale tasu maksmata jätmist. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et hageja ei ole tõendanud töö tegemist ega teenuse osutamist nimetatud kuudel. Samas ei tulene pooltevahelisest lepingust ega ka pooltevahelise võlasuhte olemusest, et tasu maksmine sõltuks konkreetselt osutatud teenuste hulgast ja mahust ning et igakuiselt tuleks raamatupidajal esitada korteriühistule kui käsundiandjale tõendid ja arvestused, millest lähtudes talle tasu arvestatakse.
Ringkonnakohtu arvates ei ole tasu maksmisest keeldumise aluseks asjaolu, et jaanuaris ja veebruaris 2014 sai hageja oma lepingujärgseid ülesandeid täita vaid osaliselt ja märtsikuu jooksul hageja enam kostjale reaalselt teenuseid ei osutanud. Teenuste osutamise ulatus sõltus kostjast kui käsundiandjast ning hageja teenustest ühepoolne loobumine lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata ei vabasta kostjat tasu maksmisest.
18.Pooled vaidlesid selle üle, kas tasu kuulus arvestamisele iga-aastaselt ühekordse summana või toimus tasumine igakuiselt. Pooltevahelise lepingu punktis 4 sätestati, et teenuste maksumus 2006.a moodustab 1275 krooni, järgnevatel aastatel üldkoosoleku otsuse kohaselt. Küsimus, kas raamatupidamisteenuse eest makstav tasu arvestatakse ühekordse summana või makstakse see välja osade kaupa igakuiselt, ei oma siiski määravat tähendust, kuna teenust osutati igakuiselt ja puudub alus pidada ka osade kaupa tasumist kummagi lepingpoole huve kahjustavaks. Menetluse käigus on selgunud, et tegelikkuses tasus kostja hagejale raamatupidamisteenuste eest kord kuus, sh möönis kostja maakohtu istungil, et hagejale maksti tasu igakuiselt. Seega oli pooltevahelises suhtes kujunenud välja praktika, millest tulenevalt tasuti hagejale raamatupidamisteenuse eest perioodiliselt üks kord kuus.
19.Pooled vaidlevad selle üle, kui suurt tasu pidi kostja pooltevahelise lepingu järgi hagejale maksma. Lepingu p 4 kohaselt oli 2006.a teenustasuks 1275 krooni ehk 81,50 eurot, mis igakuiseks tasuks jaotamise korral moodustanuks 106,25 krooni ehk ümberarvestatult 6,80 eurot kuus. Hageja esitatud tõendite (tl 50 – 54p) kohaselt on talle raamatupidamisteenuste eest 2013.a vältel arvestatud 139,52 eurot kuus (bruto) ehk netosummana 110,22 eurot. Ringkonnakohtu arvates on hagejal õigus tugineda kostjalt reaalselt saadud tasule. Kostja ei suutnud menetluses anda mõistetavat selgitust selle kohta, miks tasuti hagejale pika perioodi vältel 110,22 eurot kuus, kui kostja arvates oli tasu jäänud samaks nagu 2006. aastal, s.o 81,50 eurot aastas (6,80 eurot kuus). Lepingust ei tulene, et ka pärast 2006. aastat pidi tasu jääma samaks, vaid sätestati, et tasu suurus määratakse kindlaks edaspidi. Kumbki pooltest ei ole esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsuseid, millega oleks järgnevate aastate teenustasude suurus kindlaks määratud. VÕS § 627 lg 2 järgi on käsundisaajal olukorras, kus tasu suurust ei ole selgelt kindlaks määratud, õigus saada mõistliku suurusega tasu.
20.Käesoleval juhul ei ole kostja põhistanud, et 110,22 euro suurune netotasu ületaks 2014.a seisuga korteriühistus raamatupidajale makstavat mõistliku suurusega tasu. Narvas Tiimani tn 4 asuvas elamus on ehitisregistri andmetel 110 korterit. Kostja esitas kohtule ka uue raamatupidamisteenuste osutajaga Attivita Consulting OÜ sõlmitud lepingu (tõlge lk 60) ja arved, mille kohaselt uuele teenuseosutajale kohustuti tasuma igakuiselt 128,70 eurot. Tegemist on sarnases suurusjärgus tasuga, mis kinnitab, et hageja poolt nõutav tasu 110,22 eurot (neto) ei ole ülemäära suur ning seda saab lugeda mõistliku suurusega tasuks. Samuti ei ole kostja esile toonud sisulisi pretensioone hageja poolt osutatud raamatupidamisteenuse kvaliteedile. Hageja osutas kostjale teenust alates 2006. aastast kaheksa aasta vältel.
21.Eeltoodust lähtudes on ringkonnakohtu arvates põhjendatud hagi rahuldamine täies ulatuses, s.o summas 330,66 eurot, mis vastab tasule, mida hagejal oli kostjaga sõlmitud raamatupidamisteenuse osutamise lepingu alusel saada ajavahemiku eest jaanuar – märts 2014 (3 kuud). Hageja on esitanud võlgnetavalt summalt ka viivise nõude VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivist on VÕS § 113 lg 2 kohaselt põhjendatud arvestada alates 19. märtsist 2014 vastavalt hageja poolt kostjale esitatud viivisenõudele (tl 15 pöördel).
Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kindla summana, s.o 37,46 eurot. Nimetatu vastab apellatsioonkaebuse aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suurusele. Taotletud ei ole jooksva viivise väljamõistmist kuni kohustuse täitmiseni. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja viivisenõude apellatsioonkaebuses märgitud ulatuses, s.o summas 37,46 eurot.
22.Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta asjas kantud menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad nii kostja enda poolt menetluses kantud kulud kui ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Hageja menetluskuludeks olid: riigilõiv hagi esitamisel 75 eurot, tõlkekulud 31,50 eurot, õigusabikulu 570 eurot (vastavalt 16.10.2014, 02.07.2014 ja 16.07.2014 arvetele 8 töötunni mahus). Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväited leides, et õigusabikulu saab olla põhjendatud mitte enam kui 350 euro ulatuses (s.o ligikaudu 4,5 töötunni mahus). Apellatsiooniastmes kandis hageja menetluskulusid järgmiselt: riigilõiv 100 eurot ning kulutused õigusabile 140 eurot. Kokku on hageja kandnud asjas menetluskulusid summas 885 eurot (sh riigilõiv kokku 175 eurot ja õigusabikulud 710 eurot), mis ületab enam kui kahekordselt hagi rahuldamisest hagejale tuleneva rahalise hüve väärtust.
23.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-4-15 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Käesoleval juhul oli tsiviilasja hinnaks maakohtus 374,36 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise mahu ja keerukusastmega tsiviilasjaga. Tavapärasest suurem ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus, samuti ei ole asjas esitatud mahukaid menetlusdokumente ega tehtud aeganõudvaid ega keerukaid menetlustoiminguid. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et põhjendamatu on mõista kostjalt välja hageja õigusabikulu haginõudest oluliselt suuremas ulatuses.
24.Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hüvitada hagejale asjas tasutud riigilõiv kokku kahes kohtuastmes 175 eurot. Tõendeid ega kuludokumente ei ole esitatud tõlkekulude kohta, mistõttu ei loe ringkonnakohus nende kulude kostjalt väljamõistmist põhjendatuks. Arvestades tsiviilasja hinda, samuti käesoleva asja keerukust ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja 375 eurot menetluskulude katteks. See hõlmab riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulusid 200 euro ulatuses.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.