2-24-3627
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2025, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik Kohtuistugisekretär
Ülle Raag Viivi Kalme
Tsiviilasja number
2-24-3627
Tsiviilasi
A.H. hagi E.H. vastu elatise vähendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.H. (isikukood: XXX; aadress: xxxxx talu, xxxxxxküla, XXX, xxxxx XXX; Tel: XXX; e-post:) Hageja lepinguline esindaja: : Merike Valgmäe (Merike Valgmäe Õigusbüroo OÜ; Tel: XXX; e-post: ); Kostja: E.H. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxlinn, xxxxxxxxvald,xxxxxx XXX); Kostja seaduslik esindaja: : R.R. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxlinn, xxxxxxx vald, xxxxx XXX; Tel: XXX; e-post:). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Hallemaa advokaadibüroo Valge & Uiga Vanemuise 21a, 51003 Tartu 13.august 2025
Kohtuistungi aeg Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
päeva jooksul alates määruse saamisest.
Tartu Maakohtu 17.10.2008. a otsusega (tsiviilasjas nr 2-08-15861, s.o maksekäsu kiirmenetluses) mõistis kohus A.H.-lt välja R.R. Pxxxxxxx kasuks elatise 2632 krooni (ehk 168,22 eurot) kuus alates 25.04.2008. a lapse E.H. ülalpidamiseks. 05.03.2024. a saabus Tartu Maakohtusse A.H. hagiavaldus E.H. vastu elatise vähendamiseks. Hageja nõustub tasuma ligakuiselt kostja kasuks 100 eurot ning 3 seda kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja toob välja, et tema sissetulek on 740-750 eurot ning tal on lisaks veel 3 alaealist ülalpeetavat. Kostja vastas hagiavaldusele 15. aprillil 2024. Kostja palub hagi jätta täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on nõus hagejaga ka kompromissiläbirääkimisi pidama. Kirjalikus menetluses kompromissi sõlmimine ei õnnestunud. Kohus määras ja pidas kohtuistungi 13.augustil 2025. Pooled osalesid kohtuistungil koos lepinguliste esindajatega, kostjat esindas ka seaduslik esindaja. Kohtuistungil toimusid kompromissiläbirääkimised. Pooled tegid omapoolseid arvutusi ja esitasid selgitusi varasema kohta. Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti kompromiss, mis kohtuistungil sõnastati ja kanti kohtuistungi protokolli. Pooled kinnitasid kompromissiga nõustumist.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on kompromissiläbirääkimiste käigus käsitlenud ja võtnud arvesse kõiki asjaolusid, s.h. nii varasemalt tasutut, täitemenetluste käigus tekkinud võlgnevusi, kostja poolt avaldatud loobumisi varasemate võlgnevuste sissenõudmisest. Kostja nõuab varasemalt tekkinud võlgnevustest üksnes alates maist 2023 tekkinud võlgnevuse seni tasumata osa tasumist. Pooled saavutasid kokkuleppe igakuise elatise tasumise osas kuni kostja täisealiseks saamiseni 27.10.2025 ja varasema võlgnevuse tasumise osas kokku summas 504,66 eurot. Menetluskulud soovivad pooled jätta nende endi kanda. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmise osas. Seega jäävad asja menetluse lõpetamisel menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskuludeks on mõlemal poolel õigusteenuse tasu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.