Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused Võlausaldaja esitas 13.05.2016 OÜ XXXX pankrotiavalduse, mille kohaselt võlgnik ei ole tasunud XXXX töötasu. Võlausaldaja ütles töölepingu üles ning esitas avalduse töövaidluskomisjonile töötasu ja vastavate hüvitiste nõudes. Vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele 16.12.2014 töövaidlusasjas nr 4-1/2026 on võlgnik kohustatud võlausaldajale tasuma 4728.26 eurot. Võlgnik ei täitnud lahendit vabatahtlikult ega ka täitemenetluse korras. Sundtäitmine osutus võimatuks igasuguste rahaliste vahendite puudumise tõttu, võlgnikul puudub vara. 16.05.2016 määrusega Harju Maakohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas ajutise pankrotihalduri. 01.08.2016 esitas ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper ajutise halduri aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara on 18.52 eurot ning kohustusi on 4728.26 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes ning maksejõuetus tekkis 2014.aastal III-ndas kvartalis Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 711 eurot (lisandub käibemaks 142.2 eurot) ning tehtud kulutuste hüvituseks 88.56 eurot (lisandub käibemaks 17.71 eurot), mille palub ajutine haldur jätta võlausaldaja kanda ning määrata OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks, pangakonto Swedbank AS. 04.08.201 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri aruande osas. 04.08.2016 a kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 600 eurot, mis tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul alates vastava teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara faktiliselt puudub ning kohustusi on 4728.26 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei esine. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude 2(2)

deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014.a ja maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 711 eurot (lisandub käibemaks 142.20 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 88.56 eurot (lisandub käibemaks 17,71 eurot). Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7,9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad teabenõuete tegemises ja büroo- ja sidekuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 711 eurot (lisandub käibemaks 142.20 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 88,56 eurot (lisandub käibemaks 17.71 eurot). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste 3(2)

hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Tsiviilasja materjalidest lähtuval pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti kohtu poolt määratud summat ei kantud. Kuivõrd võlgnikul vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud tuleb pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29. Riigikohtu lahendi 3-2-1-23-13 kohaselt pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. TsMS § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehaks. Käesolevas asjas lahend tehakse võlausaldaja huvides. Juhindudes eeltoodust, leiab kohus, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste väljamõistmiseks võlausaldajalt on põhjendatud ning seega ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad väljamõistmisele võlausaldajalt, tasu ja kulutuste hüvitis tuleb maksta välja OÜ Bürooteenused ja Õigusabi kasuks pangakonto Swedbank AS. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme XXXX(XXXX) ik XXXX, elukoht XXXX, vastutavale hoiule (tl 20, 74).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Lukiina Vismann

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.