Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kuivõrd kohtul ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada ega teda ka ära kuulata, saatis kohus 13.02.2025 rahvusvahelise õigusabi taotlused (kostjale dokumentide kättetoimetamiseks ja tema ärakuulamiseks) Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel kättetoimetamiseks Ukraina pädevale kohtule. Ukraina Justiitsministeeriumist 25.07.2025 saabunud tõenditest nähtub, et kostjale on käesoleva tsiviilasja dokumendid Ukraina pädeva kohtu kaudu kätte toimetatud 19.05.2025 (dtl 202-204), Ukraina kohus on ka kostja ära kuulanud 02.06.2025. Ärakuulamise protokollist nähtub, et kostja ei vaidle hagile vastu ja on abielu lahutamisega nõus (dtl 229-230). Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielu on sõlmitud XXX Holosiivski nimelises Kiievi linna perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas justiitsministeeriumi keskregioonidevahelise osakonna all (Kiiev) (Голосїївський відділ державної реєстрації актів цивільного стану у місті Києві Центрального міжрегіонального управління Міністерства юстиції (м. Київ)). Hageja palub poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Toimiku materjalidest ning hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud aastal 2023, pooled elavad sellest ajast eraldi. Hageja ei soovi abielu jätkata. Ka kostja on abielu lahutamisega nõus. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik nende abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Viru Maakohtu 21.01.2025 määrusega anti hagejale käesolevas tsiviilasjas menetlusabi, s.o hageja vabastati eeldatavate tõlkekulude ettemaksu tasumisest. 10.02.2025 määrusega kohus määras tsiviilasjas 2-23-14195 Tõlkebüroo Pangloss OÜ tõlketeenuse tasu suuruseks kokku 132.54 eurot, mis maksti välja riigieelarvest. Tulenevalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3 - 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus ei mõista kostjalt välja menetluskulusid riigituludesse, kuna TsMS § 164 lg 1 tulenevalt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja menetlusabiga seotud kulud (s.o tõlkekulu) jätab kohus seega riigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jätab kohus kulusid kandnud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.