Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr 2-16-1760

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Kostja vastuväited hagile

Asjaolud ja kohtu seisukoht

Tsiviilasi nr 2-16-1760

Arvega nr K201408 (tlk 7) ja saatelehega nr 201412 (tlk 8) on tõendatud, et KR Priit on saanud Keevituskoda OÜ-lt 15 detaili ning kohustunud nende eest tasuma. Saatelehega nr 201412 on tõendatud, et hageja poolt teostatud töö on valminud ja kostjale üleantud. Saateleht on allkirjastatud ning kostja juhatuse liige pole tõendanud, et selle allkirjastanud isikul puudus õigus detailide vastuvõtmiseks. Ka OÜ KR Priit juhatuse liige kinnitab oma vastuses (tlk 27), et on detaile saanud. Seega on hageja tasunõue muutunud VÕS § 637 lg 4 alusel sissenõutavaks. VÕS § 76 lg 4 kohaselt eeldatakse, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, oli täitmine täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna kostja on detailid vastu võtnud, mida kinnitab allkirjastatud saateleht, lasus VÕS § 76 lg 4 eelduste ümberlükkamise osas tõendamiskoormis ja –kohustus kostjal. Kostja ei ole aga tõendanud oma väiteid selle kohta, et detailid ei olnud nõutud kvaliteediga või et vastavalt poolte suulisele kokkuleppele tuli detaile üle anda arvel ja saatelehel näidatust väiksemas arvus. Kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mis õigustaks arve tasumist üksnes osaliselt, on kostjal kohustus tasuda hagejale detailide eest arvel näidatud ulatuses.

Menetluskulud

Tsiviilasi nr 2-16-1760

ole esitanud tõendeid. Seetõttu puudus hagejal vajadus teha täiendava seisukoha koostamisel muid aeganõudvaid menetlustoiminguid, nt analüüsida tõendeid. Arvestades tsiviilasja hinda ning asjaolu, et tegemist oli keskmisest vähem keeruka ja mahuka asjaga, mille kohus lahendas kohtuistungit pidamata lihtmenetluses, peab kohus hageja esindaja põhjendatud õigusabikuluks kokku 400 eurot, millest hagiavalduse koostamisele 200 eurot ja täiendava seisukoha koostamisele samuti 200 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. TsMS § 174 lg 10 alusel mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Seega kuulub hageja menetluskulude katteks kostjalt väljamõistmisele kokku 600 eurot, millest riigilõiv 200 eurot ja kulutused õigusabile 400 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kontrollida, kas hageja on õigusabi arved tasunud. Seadus ei näe menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eeldusena ette arvete eelnevat tasumist õigusteenuse osutajale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.