Võlaõigus › Töövõtulepingud

2

sama müratase. Ruumi müratase sõltub muu hulgas sellest, milliseks on kogu gaasivarustuse süsteem projekteeritud, nt kui võimsaid katlaid kasutatakse, kui intensiivseks reguleeritakse õhu liikumine jne. Kostja tarnitud seadmete tükihind oli 1300–1400 eurot. Gasterm Eesti OÜ gaasipuhurite Karu 25 V tükihind on ca 3000 eurot. Hageja ei ole sellist hinnavahet põhjendanud. Hageja ei ole tõendanud, et uute puhuritega on saavutatud soovitud müratase. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tööd ei olnud võimalik parandada ehk mürataset ei olnud tehniliselt võimalik alla viia. Kostja avaldas kahtlust, kas objektile üldse paigaldati väidetud asendusseadmed. Kostja esitas taotluse tõendite kogumiseks ning palus kohtul nõuda Gasterm Eesti OÜ-lt gaasipuhuri Karu 25 V täpsemad andmed (hind ja müratase). Samuti palus kostja nõuda hagejalt teavet, kas uued gaasipuhurid paigaldati objektile muudetud gaasivarustuse projekti alusel ja kui tegemist on muudetud projektiga, siis nõuda muudetud projekt asja juurde. Veel palus kostja korraldada objektil vaatlus, kontrollimaks, kas ja millised asenduspuhurid on objektile paigaldatud. Maakohus jättis 25.08.2023 määrusega rahuldamata kostja taotlused tõendite kogumiseks, 06.11.2023 määrusega jättis kohus rahuldamata ka kostja taotluse vaatluse korraldamiseks. 06.03.2024 esitas kostja taotluse määrata asjas ekspertiis. Maakohus jättis 09.07.2024 kohtuistungil ekspertiisitaotluse rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

teostas GasTerm Eesti OÜ 2022. a juunis ja juulis Hanza Mechanics tootmishoones järgnevad tööd: puhurite demontaaž, gaasipuhurite Karu 25 V ErP 2021 juhtmoodulitega montaaž koos häälestuse ja muu vajalikuga. GasTerm Eesti OÜ on esitanud hagejale 31.07.2024 arve Hanza Mechanics hoones teostatud tööde ja seadmete eest 51 968 eurot (lisandub käibemaks). Tellija AS Hanza Mechanics kinnitas 14.03.2023 teatises, et demonteeritud kostja gaasipuhurite asemele paigaldati objektile GasTerm Eesti OÜ poolt Karu 25 V tüüpi gaasipuhurid. Kohus leidis, et hageja kulud uue töö tegemisele 51 968 eurot saab lugeda mõistlikuks. GasTerm Eesti OÜ-lt soetatud puhurite tehniliste andmete dokumendis on märgitud Karu 25 tüüpi puhurite võimsusega 13,80–24,18 kW müratasemeks 42/47 dB. Terviseameti 28.07.2022 müra mõõtmise aruandest nähtub, et 21.07.2022 mõõdeti Terviseameti terviseohutuslaboris õhusoojendi Karu 25 müratasemeks 6 meetri kaugusel seadmest 46 dB, mis vastab seadme tehniliste andmete dokumendis märgitule ja jääb poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitu (47 dB) piiresse. GasTerm Eesti OÜ teostatud tööde aktis on toodud tarnitud gaasipuhurite Karu 25 V hind 3020,50 eurot/tükk. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis annaksid alust järeldada, et hageja oleks saanud hankida lepingutingimustele vastavad samaväärsed puhurid oluliselt odavamalt. Hageja on esitanud SKS Võru OÜ 27.10.2022 hinnapakkumise, milles on pakutud gaasipuhuri hinnaks 2048,50 eurot. Samas on nende seadmete helirõhutase 58 dB, mis ületab poolte vahel kokkulepitut. KastorGaas.ee internetilehe väljavõttel on gaasiküttel soojaõhukalorifeeri võimsusega 4,97–18 kW hind 3619 eurot. Seadmete mürataset ei ole välja toodud, kuid seadmete võimsus on oluliselt väiksem kui GasTerm Eesti OÜ seadmetel, samas hind on kõrgem. Need tõendid kinnitavad, et GasTerm Eesti OÜ-lt soetati uued puhurid turutingimustel. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt nende kulutuste hüvitamist. Põhjendatud on ka nõue seadmete mürataseme mõõtmise kulutuste 448,75 eurot (Terviseameti 15.07.2022 arve) hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel. Kostja ei ole kulu suurust vaidlustanud. Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt, alates hagi esitamisest 06.09.2022. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teatanud kostjale oma nõudest varem.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4

hageja on kasutanud täiendavaid meetmeid, et tehniliste vahenditega seadmete müra vähendada. Seega võimalike puuduste kõrvaldamiseks oli muid võimalusi kui asendusseadmete ostmine. Samuti ei ole hageja selgitanud, milles seisneb kostja oluline lepingurikkumine, kuid vaid olulise lepingurikkumise puhul on võimalik asendusseadmete tarnimine; 2) taotles kostja korduvalt paikvaatluse korraldamist, kuhu oleks kaasatud müraekspert, kes teostaks kohapeal asendusseadmete mürataseme mõõtmised. Kohus jättis taotlused rahuldamata. Hageja ei ole esitanud fotosid ega muud täpsemat teavet asendusseadmete paigaldamise kohta, samuti asendusseadmete müramõõtmisi tootmishoones. Ilmselt ei vasta ka asendusseadmete müratase tellijaga kokkulepitule ning hageja on teinud müra summutamiseks tegevusi, mida ei soovita näidata (müratakistamise puitrestid). Kostja esitas ekspertiisitaotluse, et ekspert tuvastaks mh seadmete asendamise fakti, mõõdaks asendusseadmete mürataset ja annaks vastuse, kas müra summutamiseks on rakendatud veel muid vahendeid (ehk kas puudust oleks võimalik kõrvaldada ilma seadet asendamata). Samuti soovis kostja eksperdilt vastust asendusseadmete hinna mõistlikkuse osas; 3) on kohus käsitlenud teemat liiga kitsalt, st seadmepõhiselt, kuid oleks pidanud analüüsima, milles pooled lepingus kokku leppisid. Kostja sisustas tootmishoones gaasikatlamaja, paigaldas korstnad, tarnis gaasikatlad ja -puhurid ning tegi muud projektiga kaasnevad gaasivarustuse tagamiseks vajalikud tööd. Tööde aluseks oli hageja antud gaasivarustuse projekt, mis ei näinud ruumidele ette konkreetset mürataset. Kostja realiseeris oma töödega gaasivarustuse projekti ja ruumi üldine müratase sõltub muu hulgas sellest, milliseks on kogu süsteem projekteeritud – nt kui võimsaid gaasikatlaid kasutatakse, kui intensiivseks reguleeritakse õhu liikumine ruumis, kas kasutatakse müratõkestamise reste jne. Kostja ei ole lepinguga lubanud hagejale teatud mürataset, kostja on lubanud gaasivarustuse projekti alusel süsteemi väljaehitamise. Kohus on ekslikult järeldanud, et kui puhuri tehnilistes andmetes on fikseeritud konkreetne müratase, siis peaks kogu süsteemi töölerakendamisel olema ruumis tagatud sama müratase. Kui müramõõtmine ruumides andis tulemuse, mis ei vasta nõuetele, tuleb selles süüdistada projekti, mitte kostja tarnitud seadmeid; 4) on asendusseadmed ebamõistlikult kallid. Täitmisnõudega ei peaks kaasnema tellijale parem olukord võrreldes sellega, mis lepingu alusel võlgneti. Algsed seadmed ja asendusseadmed peavad olema hinna poolest võrreldavad.

5

olemasolu), müra mõõtmiseks (asjatundjad on teostanud kolm mõõtmist) ja asjakohatu projekti väljanõudmiseks seoses vastavate asjaolude piisava tõendatuse ja menetlusökonoomiaga. Kohus on andnud kostjale korduvalt võimalusi esitada täiendavaid tõendeid; 4) on kostja väited seadmete paigaldamise projekti osas asjakohatud. Pooled on lepingus kokku leppinud seadmete mürataseme. Kostja seadmete tekitatud müra ületas kokkulepitut.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6

seisukohal, et gaasivarustuse tööprojektis ja lepingu lisas 3 on märgitud puhurite tehnilised andmed ning nendest andmetest ei saa tuletada kokkulepitud mürataset. Gaasipuhuri tehnilistes andmetes märgitud puhurite müratase (42db või 47db) ei tähenda, et puhurite töölerakendamisel peab tootmisruumides olema tagatud samaväärne müratase (ehk 42db või 47db). Hageja ei ole väitnud, et ruumides, kuhu kostja paigaldas puhurid, ei olnud teisi müraallikaid. Kajaja Acoustics OÜ aktist (I kd, tl 20-22), millele hageja tugineb, nähtub, et tootmisruumis, kuhu kostja puhurid paigaldas, on veel teisi müraallikaid. Maakohus ei ole nendele kostja väidetele piisavalt tähelepanu pööranud ning see võis ringkonnakohtu hinnangul viia ebaõige lõpplahendini. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kindlaks teha, kas ja millises müratasemes pooled kokku leppisid, st kas kokkuleppe sisuks oli müratase tootmisruumis või gaasipuhuri tehnilistes andmetes märgitud müratase (42db või 47db). Maakohus on jätnud kostja Asjakohased vastuväited hindamata ning lähtunud kostja töö lepingutingimustele mittevastavuse kindlakstegemisel üksnes lepingu lisast nr 3, milles on märgitud üksnes puhurite tehnilised andmed. Lisaks märgib ringkonnakohus veel järgmist. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurite võimsus 13,80-24,18 kw, mis on väiksem kui kostjale üleantud tööprojektis, s.o 20kw ja 28kw. Seega ei saa hageja esitatud akt (I kd, tl 7679), milles on mõõdetud kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurite mürataset, tõendada tõsikindlalt kostja paigaldatud puhurite lepingutingimustele mittevastavust. Eelduslikult tekitavad suurema võimsusega puhurid suuremat müra. Muid tõendeid kolmanda isiku paigaldatud puhurite mürataseme kohta ei ole kohtule esitatud. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus esmalt kindlaks tegema pooltevahelise kokkuleppe tingimused, st kas pooled leppisid kokku müratasemes tootmisruumides koos kostja poolt paigaldatud puhuritega (arvestades ka teisi müraallikaid) või oli kokkuleppe sisuks üksnes kostja paigaldatud puhurite tekitatud müratase. Kajaja Acoustics OÜ aktist ei nähtu, millist müra tekitavad kostja paigaldatud puhurid siis, kui teised seadmed ei tööta. 10.02.2022 e-kirjas (I kd, tl 69) on tellija tuginenud mh sellele, et kostja paigaldatud puhurid puhuvad külje peale, mitte aga alla, nagu projektis kirjeldatud. Seega lisaks kokkuleppele müratasemes peab maakohus asja uuel läbivaatamisel tegema kindlaks, kas kostja on paigaldanud puhurid vastavuses projektiga ning kas sellest võis sõltuda müratase. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tellija HANZA Mechanics AS ei olnud rahul kostja tööga kõrge mürataseme tõttu. Asja uuel läbivaatamisel on hagejal võimalik tõendada seda, millises müratasemes leppis ta kokku tellijaga ning kas see ühtib kostjaga kokkulepituga.

7

VÕS § 646 lg-st 1 tuleneb, et tellija võib üldjuhul nõuda uue töö tegemist siis, kui töövõtja tehtud tööl esineb puudusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada parandamise teel. Uue töö tegemine on eelduslikult parandamisest kulukam ja põhjustab seega töövõtjale ebamõistlikke kulusid. Seetõttu välistab parandamise võimalikkus üldjuhul uue töö tegemise nõude. Kostja oli alates esimesest vastusest hagiavaldusele seisukohal, et kolmanda isiku poolt paigaldatud puhurid olid võrreldes kostja paigaldatud puhuritega ebamõistlikult kallid (kostja paigaldatud ühe puhuri hind 1300 eurot ja kolmanda isiku poolt paigaldatud ühe puhuri hind 3020,50 eurot) ning kostja paigaldatud puhurite väidetavat kõrget mürataset oleks saanud vähendada muude odavamate tehniliste vahenditega (näiteks mürasummutusrestide paigaldamisega puhurite ette). Maakohus ei ole selgitanud hagejale, et uue töö tegemine on põhjendatud üksnes siis, kui puudust ei saa kõrvaldada muude odavamate tehniliste vahenditega, ning et seda asjaolu peab tõendama eelkõige hageja. Nimetatud VÕS § 646 lg-st 1 tulenev regulatsioon kehtib ka siis, kui töövõtja puudust ei kõrvalda. Maakohus on jätnud selle tähelepanuta ega ole ka kohtuotsuses põhjendanud, miks ei ole antud juhul puuduse kõrvaldamine võimalik odavamate tehniliste vahenditega.

(allkirjastatud digitaalselt)

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.