4.Keelduda OÜ Hilaris Küttesüsteemid kassatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendi vastuvõtmisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG (hageja) esitas OÜ Hilaris Küttesüsteemid (kostja) vastu 6. septembril 2022 hagi, milles palus kostjalt välja mõista 52 416 eurot 75 senti koos
2-22-13210 viivisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22. augustist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15. juunil 2021 töövõtulepingu, mille alusel kohustus kostja hankima ja vastavalt projektile paigaldama gaasivarustuse ja katlamaja seadmed, sealhulgas gaasiõhkkütte puhurid. Lepingu lisa kohaselt olid tarnitavate puhurite müratasemed sõltuvalt puhuri võimsusest 42 dB ja 47 dB. Pärast töö vastuvõtmist selgus, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest paigaldatud puhurid tekitasid liiga palju müra. Nimelt mõõdeti tootmisruumis müratasemeks 62 dB. Laboris toimunud mõõtmiste kohaselt oli puhurite tekitatud müra 2 m kaugusel 75 dB ja 6 m kaugusel 55 dB. Laboris toimunud mõõtmise eest pidi hageja tasuma 448 eurot 75 senti. Kostja ei kõrvaldanud puudusi vaatamata hageja nõudmistele, mistõttu tellis hageja GasTerm Eesti OÜ-lt 16 uut puhurit tükihinnaga 3020 eurot 50 senti. Asenduspuhurid tekitasid laboris toimunud mõõtmiste kohaselt müra 46 dB. Hageja nõudis lepingutingimustele mittevastavate puhurite demonteerimise, asenduspuhurite soetamise ja paigaldamise kulu (51 968 eurot) ja puhurite mürataseme mõõtmise kulude hüvitamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt ei saa töövõtulepingu lisas märgitud puhurite tehnilistest andmetest tuletada pooltevahelist kokkulepet puhurite maksimaalse mürataseme kohta. Poolte vahel ei olnud ka kokkulepet tootmisruumi maksimaalse mürataseme kohta. Kostja väitis, et ta ei ole teinud lepingutingimustele mittevastavat tööd. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kulutuste hüvitamise nõude eeldusi. Tõendamata on see, et asenduspuhuritega saavutati madalam müratase. Asenduspuhurite tekitatavat müra oleks tulnud mõõta tootmisruumis ajal, mil need on ühendatud gaasivarustuse süsteemi. Laboris tehtud mõõtmine ei kinnita, et asenduspuhuritega saavutati tootmisruumis soovitud müratase. Kostja taotles seetõttu ekspertiisi korraldamist. Kostja hinnangul oli tõendamata ka see, et mürataset tootmisruumis ei saanud muud moodi ja odavamalt vähendada kui paigaldatud puhuritest rohkem kui kaks korda kallimate asenduspuhurite paigaldamisega. Seda pidi tõendama hageja. Asenduspuhurite ümber paigaldatud puitrestid kinnitavad vastupidi seda, et mürataset oleks saanud tootmisruumis vähendada muude tehniliste lahendustega. Kuivõrd kostjal ei olnud ligipääsu tootmisruumile, taotles ta seal vaatluse korraldamist, et tõendada asenduspuhurite ümber paigaldatud puitrestide olemasolu.
3.Maakohus jättis 6. märtsi 2023. a määrusega rahuldamata kostja tõendite kogumise taotlused ja
30.jaanuari 2024. a määrusega rahuldamata kostja esitatud vastuväite 6. märtsi 2023. a määrusele. Kostja uue ekspertiisi korraldamise taotluse jättis maakohus rahuldamata 9. juuli 2024. a kohtuistungil. Maakohtu selgituste kohaselt ei ole taotluste rahuldamine põhjendatud, sest ei ole vaja tuvastada asenduspuhurite müra tootmisruumis. Hageja esitatud tõenditest nähtus, kui palju asenduspuhurid müra tekitavad.
4.Maakohus rahuldas 13. septembri 2024. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 52 416 eurot 75 senti koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu lisas lepiti kokku tarnitavate puhurite maksimaalsed müratasemed. Maakohus tuvastas, et puhurid ei vastanud lepingutingimustele, sest nende tekitatav müra ületas kokkulepitud mürataset. Asenduspuhurite müratase (46 dB) jäi pooltevahelise
2(6)
2-22-13210 kokkuleppe piiridesse ja need ei olnud ebamõistlikult kallid. Kostja ei ole välja toonud, et lepingutingimustele vastavaid puhureid oleks saanud odavamalt. Maakohus pidas põhjendatuks ka mürataseme mõõtmise kulude hüvitamise nõuet. Samas ei rahuldanud maakohus viivisenõuet osas, milles hageja nõudis enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist, sest hageja ei olnud kostjat oma nõudest enne hagi esitamist teavitanud.
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamise ulatuses ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus ekslikult lepingu lisaks olevatest tehnilistest andmetest pooltevahelise kokkuleppe puhurite maksimaalse mürataseme kohta. Seejuures kordas kostja seisukohta, et pooled ei olnud kokku leppinud ka tootmisruumi maksimaalset mürataset. Kostja vaidlustas maakohtu järeldust kulutuste hüvitamise nõude lubatavuse kohta. Kostja kordas selle kohta maakohtus esitatud väiteid. Ühtlasi taotles kostja uuesti ekspertiisi korraldamist, et tuvastada asenduspuhuritega saavutatud müratase tootmisruumis ja et kindlaks teha, kas mürataseme vähendamine tootmisruumis oleks olnud võimalik asenduspuhureid paigaldamata ning kas selliseid lahendusi on tootmisruumis juba kasutatud.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. märtsi 2025. a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse hagi rahuldamise ulatuses ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei teinud maakohus kindlaks, kas poolte vahel oli kokkulepe mürataseme kohta, ning kui oli, siis kas kokku lepiti puhurite või tootmisruumi müratasemes. Seetõttu tuvastas maakohus ennatlikult, et kostja töö ei vastanud lepingutingimustele. Maakohtul tuleb töö lepingutingimustele vastavust hinnates arvesse võtta, et puhuri mürataset mõõdeti tootmisruumis, kus oli veel teisigi müraallikaid, ning asjaolu, et puhurid paigaldati suunaga küljele, mitte alla, nagu oli projektis ette nähtud. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arutada pooltega ekspertiisi määramist, kuivõrd poolte esiletoodud faktiliste asjaolude kindlakstegemine nõuab eriteadmisi. Ringkonnakohtu arvates oleks maakohus pidanud hagejale selgitama, et viimane oleks pidanud tõendama, et lepingutingimustele mittevastavust ei saanud kõrvaldada odavamalt. Kui lepingutingimustele mittevastavust sai kõrvaldada ainult asenduspuhurite paigaldamisega, siis tuleb hinnata asenduspuhurite paigaldamise kulude mõistlikkust, arvestades asja väärtust tervikuna ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. 3(6)
2-22-13210 Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on vale ringkonnakohtu järeldus, et maakohus ei ole kindlaks teinud, kas ja millises müratasemes pooled kokku leppisid. Maakohus on otsusest nähtuvalt tuvastanud, et pooled leppisid kokku puhurite maksimaalses müratasemes. Ühtlasi leidis ringkonnakohus valesti, et lepingu lisast tulenevatest tehnilistest andmetest ei saa tuletada pooltevahelist kokkulepet puhuri mürataseme kohta. Hageja vaidlustab ringkonnakohtu seisukohta, et hageja peab tõendama, et lepingutingimustele mittevastavust ei saanud kõrvaldada odavamalt. Ringkonnakohus leidis põhjendamatult, et pooltega tuleb arutada asenduspuhurite müra mõõtmiseks ekspertiisi tegemist. Hageja korraldatud mõõtmistest nähtub, et asenduspuhurid olid laboris kostja paigaldatud puhuritest vaiksemad, mistõttu ei ole põhjust eeldada, et asenduspuhurid tekitavad tootmisruumis võrreldes kostja paigaldatud puhuritega rohkem müra. Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et maakohus peaks asja uuel läbivaatamisel hindama, kas asenduspuhurite hind oli mõistlik, sest kostjale anti puuduste kõrvaldamiseks aega neli kuud.
9.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja esitas koos kassatsioonkaebuse vastusega foto, millega soovib tõendada, et hageja on püüdnud asenduspuhurite tekitatavat müra puitrestidega vähendada.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
11.Kassatsiooniastmes on eelkõige vaidluse all küsimus, kas maakohus asus pooltevahelist lepingut tõlgendades õigesti seisukohale, et pooled olid kokku leppinud puhurite maksimaalses müratasemes. Samuti küsimus sellest, kas ringkonnakohus jagas tõendamiskoormuse õigesti, kui leidis, et hageja peab tõendama, et lepingutingimustele mittevastavust ei saanud kõrvaldada odavamalt.
12.Hageja tugineb hagi alusena sellele, et kostja paigaldatud puhurite müratase on kõrgem sellest, milles pooled lepingus kokku leppisid. Seega tugineb hageja sellele, et kostja tehtud tööl ei ole kokkulepitud omadusi VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes. Kolleegiumi hinnangul leidis ringkonnakohus põhjendatult, et maakohus ei ole tõlgendanud pooltevahelist lepingut, et kindlaks teha, kas ja millises müratasemes pooled kokku leppisid. Maakohus leidis otsuses, et pooled ei vaidle selle üle, et lepingu lisas lepiti kokku puhurite maksimaalses müratasemes. Samas nähtub asja materjalidest, et kostja on sellele hageja väitele korduvalt vastu vaielnud. Seega ei ole maakohus võtnud sisulist seisukohta ühe asja lahendamiseks keskse küsimuse suhtes. Olukorras, kus hageja tugineb VÕS § 641 lg 2 p 1 mõttes sellele, et tööl ei ole kokkulepitud omadusi, märkis ringkonnakohus õigesti, et enne selle hindamist, kas tööl on kokkulepitud omadused, tuleb välja selgitada, millistes omadustes pooled kokku leppisid. Lepingut tuleb tõlgendada VÕS § 29 järgi (vt nt RKTKo 27.12.2024, 2-22-2316/49, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Seda aga maakohus teinud ei ole. Kolleegium leiab, et olukorras, kus maakohus jättis vaidluse lahendamiseks keskse küsimuse sisuliselt lahendamata, saatis ringkonnakohus põhjendatult asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Kassatsioonkaebuses heidab hageja ringkonnakohtule ette tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise põhimõtte rikkumist. Hageja hinnangul leidis ringkonnakohus ekslikult, et lepingu lisast tulenevatest tehnilistest andmetest ei saa tuletada pooltevahelist kokkulepet puhuri mürataseme kohta. Hageja etteheide ringkonnakohtule on asjakohatu. Ringkonnakohus ei ole otsuses tuvastanud lepingu tõlgendamiseks olulisi asjaolusid, vaid on saatnud asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Seejuures 4(6)
2-22-13210 ei oleks ringkonnakohtu hinnang tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise kohta asja uuel läbivaatamisel maakohtu jaoks siduv (TsMS § 658 lg 2).
14.Samas eksis ringkonnakohus asja materjalidest nähtuvalt TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtte vastu, kui andis maakohtule juhise lähtuda töö lepingutingimustele vastavuse hindamisel asjaolust, et kostja paigaldas puhurid suunaga küljele, mitte alla, nagu oli projektis ette nähtud. Eelviidatud juhise andmisel tugines ringkonnakohus hageja 31. novembri 2022. a menetlusdokumendi lisaks olevale kostjale saadetud 10. veebruari 2022. a e-kirjale, milles hageja peab puhurite asendit üheks kõrge mürataseme võimalikuks põhjuseks. Asja materjalidest aga ei nähtu, et kumbki pool oleks menetluses kohtule väitnud, et puhurite tekitatavat müra mõjutas see, et need paigaldati suunaga küljele, mitte alla. Hageja 31. novembri 2022. a menetlusdokumendi kohaselt soovis hageja eelviidatud e-kirjaga tõendada, et ta teavitas kostjat puhurite lepingutingimustele mittevastavusest ning nõudis kostjalt puhurite liiga suure mürataseme kohta selgitusi. Seega rajas ringkonnakohus oma põhjendused asjaolule, millele ükski menetlusosaline menetluses tuginenud ei olnud. See ei ole TsMS § 5 lg 1 kohaselt lubatud. Need põhjendused tuleb otsusest välja jätta.
15.Ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta osas, milles ringkonnakohus leidis, et asenduspuhurite paigaldamise kulu hüvitamise nõue on välistatud juhul, kui tööde parandamine muul viisil oleks olnud odavam, sest sellisel juhul oleks uue töö tegemine (asenduspuhurite paigaldamine) VÕS § 646 lg 1 esimese lause alusel välistatud. Kuna puhurite tarnimine ja paigaldamine oli üksnes osa hageja tellitud tööst, siis ei ole asenduspuhurite paigaldamine käsitatav uue töö tegemisena, vaid töö parandamisena.
16.Kui tööd on võimalik parandada mitmel erineval viisil, on parandamise viisi valiku õigus üldjuhul töövõtjal (vt VÕS § 646 lg 1 teine lause). Seda eeldusel, et valitud parandamise viisiga on võimalik viia töö lepingutingimustega vastavusse. Juhul, kui töövõtja tööd ei paranda ja tellija laseb VÕS § 646 lg 5 alusel töö parandada kolmandal isikul, valides selleks objektiivselt kallima parandamisviisi, ei muutu tema parandamise nõue vaatamata odavama parandusviisi olemasolule VÕS § 646 lg 1 esimese lause järgi lubamatuks. Küll aga võib mitme erineva parandamisviisi olemasolu mõjutada kulutuste hüvitamise nõude ulatust VÕS § 646 lg 5 järgi. Viidatud sätte järgi saab tellija nõuda töö parandamise kulutuste hüvitamist mõistlikus ulatuses. See tähendab, et kui tööd on võimalik mitmel viisil parandada, peab tellija võimaluse korral valima soodsaima võimaluse, millega saab töö lepingutingimustega vastavusse viia (vrd RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p-d 16 ja 17).
17.Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus valesti jaganud tõendamiskoormuse, mis puudutab kostja väidet, et väidetavat lepingutingimustele mittevastavat tööd oleks saanud parandada odavamalt. VÕS § 646 lg 5 puhul on tõendamiskoormus sarnane VÕS § 132 lg-ga 3. Seega on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt kahjustatud isikul (tellijal) kohustus tõendada töö parandamiseks tehtud kulutuste suurust ning hüvitist maksma kohustatud isik (töövõtja) peab esitama oma tõendid juhul, kui ta vaidleb kulude mõistlikkusele vastu (vt RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 11). Kui tellija on esitanud tõendid tööde parandamise maksumuse kohta, peab töövõtja juhul, kui ta väidab, et töid oleks saanud parandada (muul viisil) odavamalt, enda väiteid tõendama.
18.Kolleegium märgib, et Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid TsMS § 688 lg 5 järgi, välja arvatud juhul, kui tõend esitatakse ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Kuna kostja ei ole kolleegiumile esitanud tõendit ringkonnakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõendamiseks, tuleb kassatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendi vastuvõtmisest TsMS § 688 lg 5 järgi keelduda. Kuivõrd foto on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada. Kostja saab asja uuel läbivaatamisel maakohtus taotleda tõendi vastuvõtmist.
5(6)
2-22-13210
19.TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tuleneb, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Kuigi kolleegium ei tühista ringkonnakohtu lahendit, saadetakse asi pärast Riigikohtu menetlust maakohtule uueks läbivaatamiseks. Seetõttu jätab kolleegium TsMS § 173 lg 3 teisest lausest juhindudes menetluskulude jaotuse kindlaks määramata.
20.Kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse TsMS § 150 lg 32 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.