lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-114915/16

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-114915/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1395
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-15-114915

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-15-114915

Määruse tegemise aeg ja koht

18.08.2016.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Kaupo Paal

Kohtuasi

SN’e hagi IK vastu 4940 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.04.2016.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik IK’i apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised esindajad

ja

3740 eurot

nende Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): SN (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Jelena Karzetskaja Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): IK (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda menetlusse võtmast IK’i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 29.04.2016.a otsuse peale ja tagastada see esitajale pärast käesoleva määruse jõustumist.
2.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.
3.Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1(4)

Tsiviilasi nr 2-15-114915

Asjaolud

1.Hageja esitas 10.07.2015.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võla ja viivise nõudes. Pärnu Maakohtul ei õnnestunud avaldust kostjale kätte toimetada, mistõttu nimetatud kohus edastas 17.09.2015.a määrusega avalduse Harju Maakohtule lahendamiseks hagimenetluse korras. Hageja esitas 02.10.2015.a kostja vastu samas nõudes hagi. Hageja nõuab kostjalt põhivõla 3000 eurot ja viivise 1940 eurot maksmist. Kostja koostas 05.12.2014.a omakäelise võlatunnistuse, milles kinnitas hagejalt põhivõla summa laenuks saamist ja kohustus selle tagastama 25.03.2015.a, samuti maksma viivist tagastamise viibimise korral 20 eurot päevas. Hageja nõuab viivist perioodil alates 25.03.2015.a kuni 30.06.2015.a kokku 97 päeva eest.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Raha laenamist ei ole toimunud ja võlakiri on saadud pettusega.
3.Harju Maakohus rahuldas 29.04.2016.a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 3000 eurot ja viivise 1940 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena 400 eurot (riigilõiv). Hageja saab nõuda kostjalt kohustuse täimist võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul vastas 25.12.2014.a dokument laenulepingu, mitte võlatunnistuse tunnustele. Kõnealuse dokumendi allkirjastasid mõlemad pooled ja selle kohaselt andis hageja kostjale tähtajalise laenu kuni 25.03.2015.a summas 3000 eurot. Kohus tuvastas laenulepingu dokumendi põhjal, et hageja laenas kostjale 25.12.2014.a summa 3000 eurot ja kostja pidi selle hiljemalt 25.03.2015.a tagasi maksma. Hageja andis laenu summa kostjale üle laenulepingu sõlmimisel ja kostja sai selle kätte. Kohtu valitud õiguslik kvalifikatsioon ei mõjuta hageja põhinõude õiguslikku alust ehk ka laenulepingu puhul on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamist VÕS § 108 lg 1 alusel. Kostja vastuväited ei anna alust jätta hageja põhinõue rahuldamata. Kostja kinnitas allkirjaga võlatunnistusel, et on raha kätte saanud ega ole tõendanud selle tagasimaksmist. Kostja ei ole nimetanud ühtegi selget asjaolu, mis võimaldaks kahelda 25.12.2014.a võlatunnistuse kehtivuses, samuti ei ole kostja toonud esile, et ta oleks teinud laenulepingu tühistamise avalduse. Kohus leidis, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on samuti põhjendatud. Hageja saab viivist nõuda alates 26.03.2015.a. Viidatud kuupäevast kuni hageja märgitud viivise arvestuse perioodi lõpuni 30.06.2015.a on 97 päeva. Hageja nõuabki viivist 97 päeva eest ja sellele ajale vastava viivituse eest peab kostja hagejale tasuma 1940 eurot.
4.Harju Maakohtu 29.04.2016.a otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, paludes otsus tühistada ja teha uus otsus ja mõista hageja kasuks välja 1200 eurot. See on summa, mille kostja hagejale võlgneb ja see ei ole mitte laenatud raha, vaid see on summa, mis on tekkinud kostja poolt põhjustatud neljast avariist. Kõikidel kordadel oli autol kasko kindlustus ja omavastutuse summa oli 300 eurot. Seega võlgneb kostja hagejale 1200 eurot, mitte 4940 eurot. Määruse põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust

2(4)

Tsiviilasi nr 2-15-114915 eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

6.Apellant on maakohtu otsuse vaidlustanud osaliselt (1200 eurot ületavas osas). Ringkonnakohus ei saaks kaebust ilmselt rahuldada ka eeldades, et on õige, et apellant ei ole hagejalt raha saanud ning võlgneb hagejale 1200 eurot teise võlasuhte alusel. Apellant on apellatsioonkaebuses iseenesest jaatanud võlasuhte olemasolu poolte vahel. Võlasuhte ümbervormistamine laenuks on võlaõigusseaduse kohaselt lubatud (VÕS § 396 lg 2). Seega isegi kui eeldada, et on õige, et 25.12.2014.a dokumendi alusel kostja hageja käest raha ei saanud, kuid on siiski hagejale võlgu, siis ei ole apellant vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud asjaolu, et apellant on 25.12.2014.a dokumendi allkirjastanud ega ole ka toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaks aluse nimetatud asjaolus kahelda. Nimetatud dokumendiga on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale 3000 eurot ja tasumisega viivitamise korral viivist. Võlaõigusseaduse alusel ei ole välistatud uue täiendava varalise kohustuse võtmine ilma algse kohustuseta. Apellatsioonkaebuses ei ole toodud välja ka asjaolusid, mille alusel saaks kohus järeldada, et tehing on kehtetu. Maakohtus on kostja vastuses hagile viidanud pettusele, kuid maakohus on õigesti leidnud, et kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, et kostja oleks esitanud hagejale tehingu tühistamise avalduse. Pettuse tõttu tehtud tehing muutub aga mittekehtivaks üksnes juhul kui huvitatud pool teeb tehingu vastaspoolele tehingu tühistamise avalduse. Kuna maakohus käsitles vaidlustatud otsuses tehingu tühistamisavalduse mitteesitamist kostja vastuväidete arvestamata jätmise alusena, oleks apellant saanud vastavad asjaolud hiljemalt apellatsioonkaebuses kohtu ette tuua. Seda eeldusel, et apellant oleks toonud esile ka uute asjaolude apellatsioonkaebuses esile toomise alused. Apellandil oli apellatsioonkaebuse muutmise ja täiendamise õigus üksnes apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemiseni. Käesoleval juhul on tähtaeg lõppenud. Muid avaldusi ja seisukohti saaks kohus arvesse võtta üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel (TsMS § 634 lg 2), mida käesoleval juhul ei esine. Seega ei saaks ringkonnakohus kaebust ilmselt rahuldada.
7.Lisaks eeltoodule on apellant apellatsioonkaebuses esitanud uusi faktilisi asjaolusid, nimelt et kostja võlgneb hagejale 1200 eurot, mis on tekkinud kostja poolt põhjustatud neljast avariist (kõikidel kordadel oli autol kasko kindlustus ja omavastutuse summa 300 eurot ehk kokku 1200 eurot). TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Käesoleval juhul ei oleks apellatsioonkaebuse väidete alusel ringkonnakohtul põhjust jätta maakohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud aluseks võtmata. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus aluseks ka menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Selliseid asjaolusid apellatsioonkaebuses välja toodud ei ole. TsMS § 652 lg 4 kohaselt kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta. Seega tuleks apellatsioonkaebuses esitatud uued faktilised asjaolud jätta tähelepanuta.

3(4)

Tsiviilasi nr 2-15-114915

8.Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel IK’i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele. Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on tagatud ka kaebeõigus.
9.Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)

Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja