2-15-7909/21 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

10.Hageja leiab, et korteriühistu juhatus ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi. Kostja ei ole kontrollinud elektrisüsteemi korrasolekut ega teinud mingeid hooldustöid. Juhul kui kostja oleks kohusetundlikult täitnud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 6 p 2 ja põhikirjast tulenevaid kohustusi – kontrollinud elektrisüsteemi korrasolekut ja teostanud elektrikilbi hooldustöid, siis ei oleks toimunud elektrikilbi 0-faasi põlengut ning hageja korteris olev elektroonika ei oleks saanud kahjustada. Hageja on seisukohal, et kostja tegevusetuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 tähenduses. Kohus hagejaga ei nõustu. KOS § 15 lg 6 p 2 sätestab, et eelkõige käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja OÜ Tammiku Maja on 02.01.2008. a sõlminud elamu teenindamise lepingu (tl 55-57), mille kohaselt viimane on kohustatud teostama kõikide tehnosüsteemide (sh ka maja trepikoja ühiselektrikilbi) kontrolli, teenindust ja remonti (vt lepingu punktid 1.1, 1.2, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3). Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus teenindaja kaks korda aastas teostama elamu tehnilist ülevaatust (põhiliselt septembris, lisaülevaatust aprillis) ning lepingu punkti 2.1.3 kohaselt jälgima elamu sanitaar- ja tehnilist seisundist. Lepingu punkti 2.1.7 sätestab, et poolte kirjalikul kokkuleppel kohustub teenindaja tegema investeeringuid elamu renoveerimiseks (konstruktsioonid, majasisesed võrgud). OÜ Tammiku Maja 25.08.2014. a akti (tl 58) kohaselt on OÜ Tammiku Maja elektriku poolt 12.06.2014. a läbi viidud plaaniline korterite elektrikilpide kontroll aadressil Puru tee 27 Kohtla-Järve. Kohus märgib, et korteriühistu on lepinguga delegeerinud elamu teenindamise (sh korrashoiu ja tehnilise teenindamise) kolmandale isikule. Korteriühistu põhikirja (tl 19-31) punkti 40 kohaselt on ühistul õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise. Seega ei saa kostjale ette heita tegevusetust (hageja väidetel elektrisüsteemi korrasoleku kontrollimata jätmine ja elektrikilbi hooldustööde tegemata jätmine). Riiklikult tunnustatud ekspert Margus Leoste, kellega hageja esindaja pidas läbirääkimisi, on märkinud, et kuna kilbi põlenguaegse olukorraga on võimalik tutvuda ainult video kaudu, saab hoolduste tegemist või mittetegemist kindlaks teha ainult dokumentatsiooni kaudu. Dokumentatsioon aga ei tõenda hooldustoimingute tegelikku toimumist. Vanadel alumiiniumjuhtmetel oli omadus aja jooksul vananedes kontakti halvenemiseks. Konkreetselt toimuva halvenemise saab kindlaks teha ainult selle toimumisel või vahetult enne selle toimumist. ST, isegi kui mõõtmised paar kuud enne põlengu toimumist näitavad korrasolekut, võis vananemisprotsess just põlengu toimumise ajaks saavutada kriitilise piiri. Sellised mõõtmised aga ei kuulu tavapäraste hooldustoimingute hulka. Pildil oleva järgi (mustaks tõmbunud ja hävinud isolatsiooniga juhtmed) oleks hooldustoimingute käigus pidanud hooldusettevõte ettepaneku ühistule magistraaljuhtmete viivitamatuks väljavahetamiseks. Kas aga selline olukord oli ka viimase hoolduse käigus, seda ei saa tõendada (tl 127-128).

11.Tõendamata on hageja kahju suurus. Hageja on esitanud nõude summas 1 720 eurot ning saanud nõude suuruse 09.08.2014. a sündmuse tõttu läbi põlenud kodutehnika soetamishindade liitmise teel. Hageja on kodutehnika soetamisaja kohta andnud kohtule vastuolulist informatsiooni, 14.06.2016. a dokumendis (tl 156) märkinud, et enamus kodutehnikast on soetatud 2012. aastal (ruuter 2013-2014. a), samas on hageja oma 17.11.2015. a seisukohas (tl 86) kinnitanud, et ta on läbi põlenud kodutehnika soetanud aastatel 2008-2009. Hageja on märkinud, et ta ei ole parandanud ega ostnud uut kodutehnikat, kuivõrd selleks puuduvad rahalised vahendid. Kodutehnika remondi võimalikkuse hindamiseks on vaja teostada ekspertiis (tl 3). Hiljem on hageja ekspertiisi taotlusest loobunud (tl 129). Seega puudub kohtul võimalik tuvastada asjaolusid, millised kahjustused on kodutehnikal, kas kodutehnikat on võimalik remontida ja milline on remondi maksumus, kas remondi maksumuse tõttu ei ole mõistlik asja korda teha ning on vaja soetada uus asi ning kui suur oli kodutehnika amortisatsioon 09.08.2014. a seisuga. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS §-le 132 lg 1 (hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele). Kohus ei nõustu hagejaga, et kodutehnika remondikulu määratlemine on liigselt kulukas. Hageja on esitanud kohtule arve, mille kohaselt ta maksis OÜ-le Edelweis-Nord 15.09.2015. a pesumasina rikke ja remondisumma väljaselgitamise eest 25 eurot (tl 109). Hageja võinuks lasta koduelektroonikat remontiva(te)l ettevõtte(te)l teha hinnapakkumise(d) remondi kohta, mis üldiselt teadaolevalt on tasuta või siis ei maksa märkimisväärselt palju. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud tõend (tl 109) on vastuoluline. Hageja on hagiavalduses ja ka hiljem märkinud, et pesumasina pesemisprogrammid ei pese lõpuni, kuid tõendis on märgitud, et toiteplokk ja juhtimisblokk on rikkis. Toiteploki läbipõlemisel ei ole võimalik, et pesumasin käivituks.