2.1.Välja mõista Igor Sirenkolt korteriühistu Puru tee 27 kasuks menetluskulude katteks 565 (viissada kuuskümmend viis) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.Igor Sirenko esitas 25.05.2015. a kohtule hagi KÜ Puru tee 27 vastu kahju 1 720 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressil xxx Kohtla-Järvel. 09.08.2014. a toimus nimetatud aadressil maja trepikoja ühiselektrikilbi 0-faasi elektrijuhtme süttimine. Baltic Electrical Installations OÜ koostas 09.08.2014. a akti, mille kohaselt seoses 0-faasi elektrijuhtme süttimisega põles läbi hageja kodutehnika: pesumasin Electrolux, elektripliit Electrolux, mikrolaineahi Electrolux, ruuter Buffalo, transformaator 210W (2 tk), LED lambid (2 tk) ja DVD Recorder. Hageja märgib hagis, et talle seoses kodutehnika läbipõlemisega tekitatud kahju on järgmine: elektripliit Elextrolux (ei tööta ahi) – 550 eurot, pesumasin Elextrolux (pesuprogrammid ei vii ühtegi pesemiskorda lõpuni) – 400 eurot, mikrolaineahi (põles läbi ja ei tööta) – 150 eurot, ruuter (toiteplokk põles läbi) – 80 eurot, DVD Recorder Samsung (*Philips, toiteplokk põles läbi) – 400 eurot, transformaator 210W (2, tk, põles läbi) – 40 eurot, LED lambid Osram (3 tk, põlesid läbi)) – 50 eurot, arvuti toiteplokk (* arvuti laadija, ei saa laadida arvutit) – 50 eurot. Hagejale on tekitatud kahju 1 720 eurot. Hageja ei ole parandanud ega ostnud uut kodutehnikat, kuivõrd selleks puuduvad rahalised vahendid. Kodutehnika remondi võimalikkuse hindamiseks on vaja teostada ekspertiis. Kostja ei ole kortermaja ühiselektrisüsteemi eest vastavalt nõuetele hoolt kandnud (kontrollinud elektrisüsteemi korrasolekut ega teinud mingeid hooldustöid)
KOSTJA VASTUS
3.Kirjalikus vastuses hagile (tl 48-52) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et tema tegevuses puudub süü, õigusvastasus ja põhjuslik seos. Kostja ja OÜ Tammiku Maja on 02.01.2008. a sõlminud elamu teenindamise lepingu, mille kohaselt viimane on kohustatud teostama kõikide tehnosüsteemide (sh ka maja trepikoja ühiselektrikilbi) kontrolli, teenindust ja remonti, samuti likvideerima avariiolukorra. 12.06.2014. a oli OÜ Tammiku Maja elektriku poolt teostatud
elumaja elektrikilpide plaaniline kontroll. Mingeid teateid avariiolukorra või kiireloomuliste tööde teostamise vajaduse kohta korteriühistule esitatud ei olnud. Kostja taotles, et kohus kaasaks kolmanda isikuna menetlusse OÜ Tammiku Maja.
MENETLUSE KÄIK
4.Kohtu 01.10.2015. a määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel OÜ Tammiku Maja (tl 64-66).
5.OÜ Tammiku Maja esitas 14.10.2015. a kohtule omapoolse seisukoha (tl 71-72). Kolmas isik leidis, et ta on täitnud oma kohustused kostja ees, mis tulenevad hoolduslepingust. 2014. aasta juunis kontrollis OÜ Tammiku Maja elumaja elektrisüsteemi ja ei leidnud siis mingeid kõrvalekaldeid normist. 09.08.2014. a, kohe peale avariiväljakutset kõrvaldas kolmas isik trepikojas asuva kilbi 0-faasi söestunud juhtme. 0-faasi söestunud juhe ei saanud olla põhjuseks kodutehnika läbipõlemisel hageja korteris. Teisi kaebusi kolmandale isikule ei laekunud. OÜ Tammiku Maja ja kostja esindajad ei ole näinud kahju saanud kodutehnikat. Hageja poolt on tõendamata kodutehnika soetamismaksumus ja selle jääkväärtus seisuga 09.08.2014. a. Puuduvad igasugused dokumendid, mis tõetaksid kahju olemasolu ja selle tegeliku põhjust, välja arvatud hageja isikliku tuttava poolt 09.08.2014. a koostatud akt.
6.Hageja esitas 17.11.2015. a vastuse kolmanda isiku seisukohale (tl 85-87). Hageja märkis, et ta on teinud kõik, et tema korteris asuv elektrivarustussüsteem vastaks projektile ning kehtestatud nõuetele ja kindlustaks elektrilise kodutehnika toimimise (elektrivarustuse renoveerimise projekt, projekteerimistingimused, ehitusluba, elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus, kasutusluba). Elektrikilbi põlengu päeval, 09.08.2014. a Baltic Electrical Installations seadmete ja teostatud tööde akti koostajaks ja allkirjastajaks on Ruslan Shevtshuk, kes omab Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt 27.03.2012. a väljastatud MHV elektrikontrolli pädevustunnistust.Hageja on soetanud 09.08.2015. a läbipõlenud kodutehnika aastatel 20082009 ning esitanud nii kohtule kui ka kostjale selle maksumuse kodutehnika soetamise momendil. Hagejal ei ole säilinud ostutšekke ning praeguseks on enamjaolt 2008-2009 aastal hageja poolt soetatud kodutehnika tootmisest maha võetud. See asjaolu põhjustab kõrge remonditööde maksumuse – varuosade puudus. Käesolevaks ajaks on hageja teinud tehnilise kontrolli vaid pesumasinale Elektrolux EWF127540W. Hageja esitas taotluse, et kohus määraks ekspertiisi ning esitaks eksperdile järgmised küsimused: * Millised olid Puru tee xxx trepikojas asuvas elektrikilbis toimunud põlengu tehnilised põhjused? * Millised asjaolud tingisid ja soodustasid põlengu tekkimist elektrikilbis? * Kas on põhjuslik seos elektrikilbi 0-faasi juhtme põlengu ja hageja kodutehnika läbipõlemise vahel? * Kui suures ulatuses on tekitatud kahju hageja kodutehnikale? * Kas on võimalik läbipõlenud kodutehnikat remontida? * Kui suur on läbipõlenud kodutehnika remondikulu?
7.Hageja esitas 30.12.2015. a kohtule seisukoha (tl 12-129), milles teatas, et loobub ekspertiisi taotlusest, sest ekspertiisi maksumus on ebamõistlikult kulukas (1 329 eurot) ning ei ole hagejale jõukohane. Riiklikult tunnustatud ekspert märkis oma hinnapakkumises, et kodutehnika läbipõlemise fakti ja põhjuse fakti aluseks saab võtta Baltic Electrical Installations OÜ tehtud akti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
10.Hageja leiab, et korteriühistu juhatus ei ole nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi. Kostja ei ole kontrollinud elektrisüsteemi korrasolekut ega teinud mingeid hooldustöid. Juhul kui kostja oleks kohusetundlikult täitnud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 6 p 2 ja põhikirjast tulenevaid kohustusi – kontrollinud elektrisüsteemi korrasolekut ja teostanud elektrikilbi hooldustöid, siis ei oleks toimunud elektrikilbi 0-faasi põlengut ning hageja korteris olev elektroonika ei oleks saanud kahjustada. Hageja on seisukohal, et kostja tegevusetuse ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lõike 4 tähenduses. Kohus hagejaga ei nõustu. KOS § 15 lg 6 p 2 sätestab, et eelkõige käsitletakse korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist. Asja materjalidest nähtub, et kostja ja OÜ Tammiku Maja on 02.01.2008. a sõlminud elamu teenindamise lepingu (tl 55-57), mille kohaselt viimane on kohustatud teostama kõikide tehnosüsteemide (sh ka maja trepikoja ühiselektrikilbi) kontrolli, teenindust ja remonti (vt lepingu punktid 1.1, 1.2, 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3). Lepingu p 2.1.1 kohaselt kohustus teenindaja kaks korda aastas teostama elamu tehnilist ülevaatust (põhiliselt septembris, lisaülevaatust aprillis) ning lepingu punkti 2.1.3 kohaselt jälgima elamu sanitaar- ja tehnilist seisundist. Lepingu punkti 2.1.7 sätestab, et poolte kirjalikul kokkuleppel kohustub teenindaja tegema investeeringuid elamu renoveerimiseks (konstruktsioonid, majasisesed võrgud). OÜ Tammiku Maja 25.08.2014. a akti (tl 58) kohaselt on OÜ Tammiku Maja elektriku poolt 12.06.2014. a läbi viidud plaaniline korterite elektrikilpide kontroll aadressil Puru tee 27 Kohtla-Järve. Kohus märgib, et korteriühistu on lepinguga delegeerinud elamu teenindamise (sh korrashoiu ja tehnilise teenindamise) kolmandale isikule. Korteriühistu põhikirja (tl 19-31) punkti 40 kohaselt on ühistul õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise. Seega ei saa kostjale ette heita tegevusetust (hageja väidetel elektrisüsteemi korrasoleku kontrollimata jätmine ja elektrikilbi hooldustööde tegemata jätmine). Riiklikult tunnustatud ekspert Margus Leoste, kellega hageja esindaja pidas läbirääkimisi, on märkinud, et kuna kilbi põlenguaegse olukorraga on võimalik tutvuda ainult video kaudu, saab hoolduste tegemist või mittetegemist kindlaks teha ainult dokumentatsiooni kaudu. Dokumentatsioon aga ei tõenda hooldustoimingute tegelikku toimumist. Vanadel alumiiniumjuhtmetel oli omadus aja jooksul vananedes kontakti halvenemiseks. Konkreetselt toimuva halvenemise saab kindlaks teha ainult selle toimumisel või vahetult enne selle toimumist. ST, isegi kui mõõtmised paar kuud enne põlengu toimumist näitavad korrasolekut, võis vananemisprotsess just põlengu toimumise ajaks saavutada kriitilise piiri. Sellised mõõtmised aga ei kuulu tavapäraste hooldustoimingute hulka. Pildil oleva järgi (mustaks tõmbunud ja hävinud isolatsiooniga juhtmed) oleks hooldustoimingute käigus pidanud hooldusettevõte ettepaneku ühistule magistraaljuhtmete viivitamatuks väljavahetamiseks. Kas aga selline olukord oli ka viimase hoolduse käigus, seda ei saa tõendada (tl 127-128).
Hageja loobus ekspertiisist, muude asjas esitatud tõenditega ei ole tõendatud hoolsuskohustuse täitmata jätmine, seega pole tõendatud kostja või kolmanda isiku tegu (tegevusetus) ning põhjuslik seos.
11.Tõendamata on hageja kahju suurus. Hageja on esitanud nõude summas 1 720 eurot ning saanud nõude suuruse 09.08.2014. a sündmuse tõttu läbi põlenud kodutehnika soetamishindade liitmise teel. Hageja on kodutehnika soetamisaja kohta andnud kohtule vastuolulist informatsiooni, 14.06.2016. a dokumendis (tl 156) märkinud, et enamus kodutehnikast on soetatud 2012. aastal (ruuter 2013-2014. a), samas on hageja oma 17.11.2015. a seisukohas (tl 86) kinnitanud, et ta on läbi põlenud kodutehnika soetanud aastatel 2008-2009. Hageja on märkinud, et ta ei ole parandanud ega ostnud uut kodutehnikat, kuivõrd selleks puuduvad rahalised vahendid. Kodutehnika remondi võimalikkuse hindamiseks on vaja teostada ekspertiis (tl 3). Hiljem on hageja ekspertiisi taotlusest loobunud (tl 129). Seega puudub kohtul võimalik tuvastada asjaolusid, millised kahjustused on kodutehnikal, kas kodutehnikat on võimalik remontida ja milline on remondi maksumus, kas remondi maksumuse tõttu ei ole mõistlik asja korda teha ning on vaja soetada uus asi ning kui suur oli kodutehnika amortisatsioon 09.08.2014. a seisuga. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS §-le 132 lg 1 (hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele). Kohus ei nõustu hagejaga, et kodutehnika remondikulu määratlemine on liigselt kulukas. Hageja on esitanud kohtule arve, mille kohaselt ta maksis OÜ-le Edelweis-Nord 15.09.2015. a pesumasina rikke ja remondisumma väljaselgitamise eest 25 eurot (tl 109). Hageja võinuks lasta koduelektroonikat remontiva(te)l ettevõtte(te)l teha hinnapakkumise(d) remondi kohta, mis üldiselt teadaolevalt on tasuta või siis ei maksa märkimisväärselt palju. Kohus märgib, et hageja poolt esitatud tõend (tl 109) on vastuoluline. Hageja on hagiavalduses ja ka hiljem märkinud, et pesumasina pesemisprogrammid ei pese lõpuni, kuid tõendis on märgitud, et toiteplokk ja juhtimisblokk on rikkis. Toiteploki läbipõlemisel ei ole võimalik, et pesumasin käivituks.
12.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
13.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405).
14.Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
16.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.
17.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamatu, menetluskulud kannab seega hageja.
18.Kostja menetluskulud on õigusabikulud summas 700 eurot (tunni hind 90 eurot, tl 175).
19.Kohus rahuldab kostja taotluse õigusabikulude hüvitamiseks osaliselt. Kohtu arvates on põhjendamatu nõuda õigusabikulusid vastuse koostamise eest 2,5 tundi. Kostja esitatud vastus (tl 48-52) on neli lehekülge pikk, millest esimene lehekülg sisaldab menetlusosaliste andmeid ning viimane lehekülg trafaretseid vastuseid kohtu menetlusse võtmise määrusele. Seega määrab kohus kostja tasuks õigusabi eest vastuse koostamisel 1 tunni eest 90 eurot. Ülejäänud kostja menetluskulud on põhjendatud. Seega on kostjale hüvitatavate menetluskulude suurus 565 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.