Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud AS SEB (hageja) Pank esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ XXXX (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 02.12.2015 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.12.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse (tl-d 31-34). Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.03.2011 kaupmehelepingu nr XXXX, milles lepiti kokku koostöös kaupmehe müügikohas kaardimaksete võimaldamiseks lepingus kokkulepitud tingimustel. Hageja ja kostja allkirjastasid 04.06.2013 autorendi juhendi kaupmehele, millega täpsustati dokumentide täitmise ja kaardimaksete teostamise reegleid. Lepingu p 3.4 kohaselt kohustus kostja hüvitama hagejale lepingu või operatsioonireeglite rikkumisega tekitatud kahju. Lepingu p 8.3 alusel oli hagejal õigus tagasinõuete summad debiteerida kostja teistelt pangas asuvatelt kontodelt. Nõuete tasumata jätmisel kohustus kostja tasuma viivist 0,1% tasumata summalt päevas ehk 36,5% aastas. Kostja teostas 16.07.2014 esiteks kaardimakse tehingu eelautoriseeritud deposiitsummas 600 eurot ning teiseks lisatasuna käsitsi terminali sisestatud tehingu summas 1182,72 eurot autoriseerimiskoodiga XXXX, mille kaardi valdaja vaidlustas. Kaardi valdaja ei andnud oma nõusolekut lisatasu debiteerimiseks kaardilt. Kui kostja eraldi nõusolekut ei võtnud, siis rikkus ta sellega juhendi punkti 6 ning kaardi valdajal oli õigus vastav tehing vaidlustada. Samuti oli kostja poolt selle tehingu lisakulude summa debiteeritud kahes jaos. Sellega rikkus kostja lepingu punkti 5.4, mille kohaselt ei tohi ostusummat jagada kaheks või enamaks tehinguks. Pank tagastas vaidlustatud tehingu summa kaardi valdajale ning nõudis kostjalt lepingu alusel tekkinud kahju hüvitamist. Kostja keeldus nõude tasumisest. Vastavalt kaupmehelepingu punktile 3.5 vastutab kaupmees (kostja) organisatsioonireeglite või juhendite täitmata jätmisest tekkinud kahju eest ning punkti 12.1 järgi vastutavad lepingu pooled täies ulatuses kahjude eest, mis tekitati teisele poolele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Vastavalt autorendi juhendi punktile 4.1 on eelautoriseerimisele keelatud juurde lisada omavastutuse summat ja võimalikke sõiduki kahjustuse või kaotsimineku kulusid. Samuti on keelatud teha lisaautoriseerimine samade võimalike kulude katteks. Kostja teostas vaidlustatud tehingu puhul eelautoriseerimist võimalike lisakulude katteks ehk rikkus autorendi juhendi punkti 4.1. Vastavalt autorendi juhendi punktile 6 on kahjustuste või lisatasude korral vajalik enne lisatasude kaardilt debiteerimist kaardiomanikku eelnevalt lisakulutustest teavitada, edastades talle ka kulusid/kahjustusi kajastava kalkulatsiooni. Kaardiomanik peab allkirjastama eraldi kirjaliku nõusoleku kahju hüvitamiseks tema kaardiga. Eraldi nõusolekuks ei loeta rendilepingu tekstis sisalduvat nõusolekut, mis on võetud kliendilt enne kahjustuste või lisakulude summa täpset selgumist. Kostja lepinguliste kohustuste rikkumise tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Tagasinõude laekumisel debiteeritakse kaupmehe panka automaatselt nõude summa ulatuses läbi kliiringsüsteemide. Hageja tõendab kahju tekkimist väljavõtetega bilansikontost ja tehingute kirjeldusega. 2 (8)

Tuginedes eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista 933,08 eurot, millest põhinõue on 722,84 eurot ja viivis 210,24 eurot arvestatuna kuni 22.12.2015. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest alates 23.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni määras 36,5% aastas (0,1% päevas). Kostja vastus 18.01.2016 esitas kostja kohtule vastuse (tl 61). Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista. Kostjal on rendilepingu tagastusaktil kliendiga sõlmitud eraldi kokkulepe kokkulepitud summa maha arvamiseks, mis tähendab, et kostjal oli antud summa debiteerimiseks olemas kliendi nõusolek lisatasu debiteerimiseks tema kaardilt. Kostja ei ole rikkunud juhendi punkti 6 ning kostjal oli õigus summa maha arvata. Täissumma debiteerimiseks oli kliendiga allkirjastatud nõusolek olemas, mistõttu ei saa võtta kliendile raha tagasikandmise aluseks p 5.4. Kliendiga oli kokku lepitud, et kostjale jääb kahjude katmiseks enne rendiperioodi võetud deposiit ja puuduoleva summa debiteeritakse lisaks. Klient andis oma kirjaliku nõusoleku täissumma maha arvamiseks. Vormistatud dokumentatsioon saadeti ka hagejale. Kaardiomanik allkirjastas rendiauto tagastamisel kostjaga eraldi kirjaliku nõusoleku, milleks on rendilepingul olev tagastusakt. Selles on selgelt kirjas kokkulepe kõikide kahjustuste kompenseerimise kohta. Kohapeal ei olnud kostjale teada konkreetne remondisumma, sest oli nädalavahetus ja seepärast sai kliendiga kokku lepitud konkreetne hüvitamisele kuuluv summa. Kostja teeb seda tööd igapäevaselt, mistõttu on kostja remondikuludega kursis. Tegelik sõiduki remondikalkulatsioon, mis kostjale saadeti oli suurem kui kliendiga rendilepingus kokkulepitud summa ning kliendilt kostja seda vahet kinni ei pidanud. Kuupäev remondikalkulatsioonil ei oma tähtsust – remondiks kuluv summa sai autot tagastades märgitud rendilepingule ja sellest kokkulepitud summast lähtus kostja ka raha maha võtmisel. Kostja on varasemalt koguaeg selliselt käitunud, sest kohapeal eraldi kokkulepet mitte kinnitades jääks kostja kogu rahast ilma. Kliendi poolt hüvitamisele kuuluvat summat ei debiteeritud koheselt kiibi- või magnetribapõhise tehinguna, sest kostjal ei olnud sellel hetkel mobiilset terminali kaasas ja selle kaasas kandmiseks ei ole kostjal ka kohustust. Kliendiga sai autot tagastades kokku lepitud, et kahjustuste hüvitamiseks peetakse kinni jäetud deposiit ja ülejäänud summa sisestatakse ja arvatakse maha käsitsi. Kohtu põhjendused

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Seega ei ole kostja tõendanud, et kaardi valdajat on kahjunõudest informeeritud ning et kaardi valdaja oleks andud eraldi nõusoleku lisatasude debiteerimiseks tema kaardilt. Kohus on 4 (8)

seisukohal, et eraldi kinnitus peaks olema selline dokument, millest tuleb selgelt välja, millele klient oma nõusoleku annab. Käesoleval juhul sellist kinnistust kohtule esitatud ei ole. Auto tagastusaktil olevat kaardi valdaja allkirja ei saa lugeda eraldi kinnituseks selle kohta, et kaardi valdaja oleks andnud oma nõusoleku lisatasude debiteerimiseks. 7.2 Tehing 2 summas 720 eurot (terminal: XXXX, kaupmehe nimi: XXXX, kaardi number: XXXX******XXXX, autoriseerimiskood XXXX) (22.07.2014 tehing, tlk 90). Hageja on leidnud, et nimetatud tehinguga on toimunud kaupmehelepingu p 5.4. ja autorendi juhendi p 6.2. rikkumine. Kaupmehelepingu punkti 5.4 kohaselt ei tohi kaupmees jagada ühte ostusummat kaheks või enamaks tehinguks. Kohtule esitatud kviitungitest nähtuvalt (tlk 90) on kaardi valdaja kaardilt lisakulude katteks 21.07.2014 debiteeritud eelautoriseeritud deposiit 600 eurot. Nimetatud kviitungil puudub kaardi valdaja allkiri, mis näitab, et lõpptehing on sooritatud ilma kaardi füüsilise kohalolekuta. Allkirjastatud on vaid deposiidi võtmise kviitung 07.07.2014. Lisaks on kostja 22.07.2014 sooritanud täiendava tehingu summas 720 eurot, mille kaardi valdaja on vaidlustanud, kuna kaupmees ei ole kaardi valdajat eelnevalt informeerinud. Kaardi valdaja ei ole andnud eraldi nõusolekut lisatasude debiteerimiseks oma kaardilt. Lisatasude debiteerimiseks oleks kostja pidanud kaardi valdajalt saama nõusoleku täissumma debiteerimiseks. Kaupmehelepingu ja autorendi juhendi kohaselt oleks antud kahjusumma tulnud käsitleda eraldi tehinguna ning debiteerida kaardilt ühes summas. Nimetatud tehingu puhul on lisakulude summa aga kostja poolt debiteeritud kahes jaos. Seega on kostja rikkunud kaupmehelepingu punkti 5.4, mille kohaselt ei tohi kaupmees jagada ühte ostusummat kaheks või enamaks tehinguks. Samuti ei saa ka selle tehingu puhul auto tagastusaktil olevat kaardi valdaja allkirja lugeda eraldi kinnituseks (põhjenduste osas vt ka p 7.1). Kui kaupmees eraldi nõusolekut ei võta, rikub kaupmees autorendi juhendi punkti 6 ning kaardi valdajal on õigus vastav tehing vaidlustada ning sellised juhtumid lahendatakse vastavalt kaardi valdaja kasuks. 7.3 Tehing 3 summas 1182,72 eurot (terminal: XXXX, kaupmehe nimi: XXXX, kaardi number: XXXX******XXXX, autoriseerimiskood XXXX) (16.07.2014 kviitung, tlk 35). Hageja on leidnud, et kostja on rikkunud kaupmehelepingu p 5.4. ja autorendi juhendi p 6.2. Esitatud kviitungitest nähtuvalt on kaardi valdaja kaardilt lisakulude katteks 16.07.2014 debiteeritud eelautoriseeritud deposiit 600 eurot. Kaardi valdaja ei ole seda summat vaidlustanud. Tehing on kaardi valdaja poolt PIN-koodiga kinnitanud 16.07.2014. Küll aga on kaardi valdaja vaidlustanud kaupmehe poolt samal päeval kaardi numbri käsitsi terminali sisestamise teel sooritatud täiendava tehingu summas 1182,72 eurot. Kaardi valdaja ei ole andnud nõusolekut lisatasu debiteerimiseks oma kaardilt. Auto tagastusaktil olevat kaardi valdaja allkirja ei saa lugeda eraldi kinnituseks (vt põhjenduste osas p 7.1). Kui kaupmees eraldi nõusolekut ei võta, rikub kaupmees autorendi juhendi punkti 6.2. ning kaardi valdajal on õigus vastav tehing vaidlustada ning sellised juhtumid lahendatakse vastavalt kaardi valdaja kasuks. 7.4 Kohus on seisukohal, et kostja on seega rikkunud kaupmehelepingut ja autorendi juhendit eeltoodud tehingute tegemisel. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi kostjal ei ole kohustust makseterminali kaasas kanda, ei vabasta see kostjat lepingu ja juhendi täitmisest. Kostja kohustus on järgida lepingut ja juhendit sellise vajaliku hoolsusega, et vältida võimalikke vaidlusi nende täitmise osas (s.h autorendi juhendi kohaselt eraldi nõusolekute saamine kliendilt). 5 (8)

Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kui kostja oleks autode tagastamisel ja tagastuslehe täitmisel sooritanud kahjunõude summade osas füüsilise tehingu, kasutades kaardi kiipi või magnetriba, mille kaardi valdaja oleks saanud koheselt kinnitada vastavalt PIN koodi või oma allkirjaga, ei oleks kaardi valdaja enam saanud seda nõuet vaidlustada ning kahju ei oleks tekkinud. Kui kostja oleks kaardi valdajalt saanud eraldi nõusolekud lisatasude debiteerimiseks konkreetselt krediitkaardilt, siis ei oleks kaardi valdaja saanud neid tehinguid vaidlustada ning kahju ei oleks tekkinud.

Hagiavalduse kohaselt on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste summa 210,24 eurot. Viivise summale ega arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus märgib, et nõude õigeaegse tasumata jätmise korral on hagejal õigus kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni kokkulepitud määras viivist. Kuna kostja ei ole oma nõuet õigeaegselt tasunud, siis tuleb kostjalt välja mõista viivis seisuga 22.12.2015 summas 210,24 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 23.12.2015. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

7 (8)

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.