Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ja XXXX (isikukood XXXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 27. september 2016 kell 14.00. Kui võlgniku juhatuse liikmed vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

XXXX, XXXX.

Pankrotimenetluse käigus antud võlgniku juhatuse liikmete selgitused maksejõuetuse tekkimises osas on vastuolulised. XXXX-i hinnangul tekkis maksejõuetus olukorras, kus lõpetati võlgniku programmijuhi tööleping 2014.a detsembrikuus võlgniku teise juhatuse liikme XXXX poolt ning

peale programmijuhi lahkumist jäi äriühingu tegevus olulisel määral soiku. XXXXkuuluv äriühing XXXX OÜ omandas vastavalt lepingule 55%. XXXX asus omale äriühingu arvelduskontolt omavoliliselt laenude tagastusi tegema, teades, et võlgnik ei suuda oma jooksvaid kohustusi tarnijate ees täita. 30. mai 2016.a seisuga on XXXX teinud endale ja endaga seotud äriühingutele laenude tagastusi kogusummas 20 945,00 eurot, millise tegevusega on ta selgelt eelistanud ennast ja endaga seotud ettevõtteid teistele võlausaldajatele. XXXX poolt esitatud selgituste kohaselt on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et kõik otsused seoses võlgnikuga võttis tegelikkuses vastu XXXX nö ainuisikuliselt, mis tulenes sellest, et kui juhatuse liikmete koosolekul otsustati häälteenamusega vastupidiselt XXXXarvamusele, juhindus XXXX tegevjuhi kohustusi täites üksnes oma isiklikust arvamusest. 2016.a mais soovis XXXX koos XXXXaga äriühingu tegevjuhilt XXXXselget nägemust, milliseid muudatusi peaksid nad igapäevatöös või programmis tegema, et äriühing oleks jätkusuutlik. XXXX hinnangul said nad vastuseks e-kirja, kus ainsaks lahenduseks oleks olnud uute isikute ja täiendava käibekapitali kaasamine või siis pankroti välja kuulutamine. XXXXa hinnangul tegutses XXXX ettevõtte juhina ning tema vastutada oli äriühingu igapäevane majandustegevuse korraldamine ja kontserdikava/programmi koostamine ning ürituste läbiviimine. Äriühingus toimusid regulaarselt juhatuse koosolekud, millel vastu võetud otsuseid aga äriühingu tegevjuht ei järginud. XXXXa hinnangul on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks tegevjuhi allumatus ühingu juhatuse otsustele, tegevjuhi poolt koostatud, kontrollitud ja kooskõlastatud programmi ebaefektiivsus ja tegevjuhi ebapiisav panustamine jätkusuutliku ärimudeli väljatöötamisse. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: Swedbank AS, konto nr XXXXXXXXXXXXXX, 1413,02 eurot; AS SEB Pank konto nr XXXXXXXXXXXX, 175 eurot. Allkirjaõiguslikuks isikuks AS-is Swedbank on XXXX ja XXXX. AS-is SEB Pank arvelduskontole allkirjaõiguslikke isikuid määratud ei ole. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kokku rahalised vahendid krediidiasutustes: 1588,02 eurot. Võlgnikule kuuluva vallasvara, mille moodustab XXXX sisustus, osas on ajutisele haldurile esitatud vastuolulisi andmeid. Halduri hinnangul võib teadaoleva vara väärtus olla kokku ca 10 000 eurot. Kinnistusraamatu andmeil kinnistud puuduvad. Võlgniku 31.05.2016.a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kokku 204 613, 20 euro ulatuses. Maksu- ja Tolliameti 17.06.2016.a maksuvõla tõendi nr 8-8.1/276614 kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus kogusummas 3 785,02 eurot. Nimetatud võlgnevus koosneb kinnipeetud tulumaksust 219,74 eurot, kogumispensionimaksest 26,98 eurot, käibemaksust 2 608,65 eurot, sotsiaalmaksust 875,35 eurot, töötuskindlustusmaksest. Maksusummadelt arvestuslik intress on 49,00 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused seoses juhatuse liikme ja osaniku XXXXa sooritatud laenu tagasimaksetega temaga seotud äriühingutele. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt oli XXXX teadlik võlgniku keerulisest majanduslikust olukorrast ning juhatuse liikme poolt lähikondsele isikule laenu tagastamisega eelistati ühe võlausaldaja huve teiste ees. Arvestades, et võlgnik on käesolevaks ajaks tegevuse lõpetanud ja võlgnikul vara arvelt ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita, siis ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on äriplaani täitmisest tulenenud osanike ja ühtlasi ka juhatuse liikmete vahel tekkinud konfliktid, mis hakkasid väljenduma võlgniku juhtimises, seega muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. Kuna ajutine haldur ei ole saanud tutvuda kõikide võlgniku raamatupidamis- ja vara omandit puuduvatavate dokumentidega, on ajutisel halduril raske anda lõplikku hinnangut maksejõuetuse tekkimise põhjustele. Ajutise halduri hinnangul vajavad maksejõuetuse põhjused täpsemat analüüsimist

edaspidises menetluses. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennok-i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 204 777,79 eurot, millele lisanduvad arvestuslikud intressid, viivised jms. Võlgniku varadeks on rahalised vahendid summas 1588,02 eurot ning Rock Cafe kontsertklubis olev sisustus. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda vara tagasivõitmise võimalused. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed XXXX, XXXX ja XXXX. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1980 eurot + käibemaks ja kinnitada kuludeks 75 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1980 eurot + käibemaks ja kinnitada kuludeks 75 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.