2.2.viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.08.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 100 eurot.
3.Jätta välja mõistmata Aivar Ottenderilt AS-i MiniCredit kasuks intress 3.94 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot ning viivis osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista välja Aivar Ottenderilt AS-i MiniCredit kasuks menetluskulud 76 eurot.
Kaja esitamine
8.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
9.Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
10.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
12.Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19).
13.Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja 11.04.2013 laenulepingu alusel põhivõla 100 eurot, intressi 4 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 27.43 eurot ning lisanduva viivise 1,5% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 100 eurot. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hagejalt 11.04.2013 laenu 100 eurot 30 päevaks ning kohustus selle koos 20 euro suuruse intressiga tagastama 11.05.2013.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus leidis 05.03.2014 lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 (p 22), et TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade
kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 11.04.2013 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.
15.Hageja on laenulepingus märkinud krediidikulukuse määraks 791 %. Eesti Panga poolt aprillis 2013 avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,74 %. Seega ületas laenulepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui 24 korda. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine ning hagejal ei ole õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte meeldetuletuse tasu.
16.TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses perioodi 11.04.2013 kuni 11.05.2013 eest on 6 senti (määraga 0,75 % aastas). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kuivõrd kostjaga sõlmitud laenuleping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud viivise määr. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras. Kostja on viivitanud laenusumma tagastamisega hagejale 1189 päeva (12.05.2013 kuni 12.08.2016). Sellise perioodi eest kujuneb viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras 26.68 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis protsendina põhinõudest seaduses ettenähtud määras alates otsuse tegemisest kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 100 eurot.
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 80% ulatuses. Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulud 150 eurot. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 95 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 20 eurot menetluskulud TsMS § 4842 alusel. Kohus jätab hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja 20% hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 76 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.