Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2016 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-1601
Tsiviilasi
KÜ XXXX hagi XXXXvastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
133,85 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: KÜ XXXX (registrikood XXXX, XXXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Jaan Brikker (Jaan Brikkeri Õigusbüroo, Begoonia tee 4, Viimsi alevik 74001 Harjumaa; telefon: 5267336; e-post: [email protected]); Kostja: XXXX(isikukood XXXX, XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hagist loobumine põhinõude summas 102,54 (ükssada kaks eurot ja 54 senti) eurot.
2.Lõpetada eeltoodud põhinõude osas menetlus tsiviilasjas nr 2-16-1601.
3.Jätta menetluskulud hagist loobumise osas kostja XXXXkanda.
4.Hagi rahuldada.
5.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja KÜ XXXX (registrikood XXXX) kasuks välja 125,69 (ükssada kakskümmend viis eurot ja 69 senti) eurot, millest 103,25 eurot on põhivõlgnevus ja 22,44 eurot on seisuga 14.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis.
Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja KÜ XXXX (registrikood XXXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 15.06.2016 põhinõude summalt 103,25 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,07% põhivõlgnevuse summast päevas. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja XXXXkanda.
2.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja KÜ XXXX (registrikood XXXX) kasuks välja menetluskuludena 294 (kakssada üheksakümmend neli) eurot, millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 3 eurot on kinnistusregistri väljatrüki kulu ja 216 eurot on õigusabikulud.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Tallinnas, XXXX1-toaline korter üldpinnaga 32,8 m2. Korteriomand on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistrisse omandina kostja nimele ning selle omandamise kohta on tehtud kanne 31.03.2015. Kostja ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Seisuga 28.01.2016 moodustab kostja põhivõlgnevus hageja ees 205,79 eurot, millele lisandub viivis summas 12,21 eurot. Kostja võlgnevus koosneb 2015. aasta juulist kuni novembrini esitatud ja tasumata arvetest.
2.Hageja viitas KÜS § 2 lõikel 1, § 3 lõikele 5, § 5 lõikele 1. Hageja põhikirja kohaselt kuuluvad korteriomanikud ühistu liikmete hulka. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud kooskõlas ühistu põhikirja punktiga 3.2.1. Seega pole kostjal alust keelduda ühistu üldkohustusliku otsusega kinnitatud maksete tasumisest.
3.Hageja viitas KÜS § 4 lõikele 2 ning märkis, et sama kohustus tuleneb kostjale ühistu põhikirja punktist 3.2.3. Sama tuleneb MTÜS § 12 lõikest 4, mille kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Ka AÕS § 75 lg 1 järgi kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja samuti viitas KÜS § 151 lõikele 1 ja
4.Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Kostja kohustus tasuda nimetatud kulude eest tuleneb lisaks seadusele korteriühistu põhikirja punktidest 3.2.3. ja 4.2. Hageja viitas samuti KÜS §-le 15, MTÜS § 25 lõikele 1. Vastavalt KÜ XXXX põhikirja punktile
5.KÜ XXXX kulude arvestamise aluseks on iga-aastaselt kinnitatud majanduskava ehk eelarve. Kulud 2015. aastaks on kinnitatud 27.11.2014 volinike koosoleku otsusega. Seega tulenevad kostjale esitatud arvetel toodud tasumisele kuuluvad summad hageja volinike koosoleku poolt kinnitatud suurustest. Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele. Nimetatud volinike koosoleku otsuseid pole vaidlustatud ega kehtetuks tunnistatud.
6.KÜ XXXX põhikirja punkt 4.2. kohaselt moodustub sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks. See määr kinnitatakse volikogu otsusega. Sama sätestab põhikirja punkt 5.3.5. KÜ XXXX volinike koosoleku otsustega on remondimaksu ehk remondifondi suuruseks määratud 0,256 eurot üldpinna ruutmeetrilt. See on kajastatud ühistu liikmetele esitatud arvetel.
7.Hagiavaldusele lisas hageja perioodil 2015. aasta juulist kuni novembrini kostjale esitatud arved korteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Arvetelt nähtub arve esitamise kuupäev ja number, kulude ja teenuste nimetus ning summa, arvestatud viivis, võlgnevuse suurus ning viimati tasutud summa, samuti kuu, mille eest kulud on arvestatud. Maksete arvestus ja tasumine on kajastatud samaaegselt raamatupidamisarvestuse saldotabelites iga korteri lõikes. XXXX korteri saldo väljavõtted on lisatud 2015-2016 aastate kohta.
8.Esitatud arvetel on kulud toodud suuremate ja põhiliste kulutuste koondina või üksikute kulude lõikes. Majandamiskuludest on toodud halduskulud, majade korrashoid, hooldusremont, üldelekter, kindlustus, remondimaks ja prügivedu ning kommunaalteenustena vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine ja soojus. Majade korrashoid sisaldab kulutusi heakorrale ning need kulutused sisaldavad eelarvest nähtuvalt majahoidjate töötasu, riigimakseid töötasudelt, materjale koristajatele, desinfektsiooni, haljasalade korrashoidu, lume koristust jne. Hooldusremondi ehk tehnohoolduse alla kuuluvad tööliste töötasud ja riigimaksed töötasudelt, materjalid, transpordikulud, liftid, soojussõlmede hooldus ja remont jne. Remondimaksed (remondifond) on tulevaste perioodide suuremate remonttööde tarbeks koguvad maksed.
9.Arved on kostjale esitatud igakuiselt 15.-nda kuupäeva ringis. Vastavalt arvetele tuli maksed tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Seega oli järgneva kuu 1. kuupäevast alates kostja võlglaseks korteriühistu ees. Tekkinud võlg muutus sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest kuupäevast. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 7 ja leidis, et kostja võlgnevus summas 205,79 eurot on sissenõutavaks muutunud.
10.Seisuga 28.01.2016 oli kostja sissenõutavaks muutunud võlgnevus hageja ees 205,79 eurot. Samuti oli kostjal tekkinud viivisvõlgnevus summas 12,21 eurot. Hageja viitas KÜS § 5 lõikele 2 ja §-le 51. Kostja omand XXXXkorterile tekkis kinnistusraamatu kandega 31.03.2015. Kostja on väitnud, et kuna temaga pole hageja sõlminud teenindamise lepingut, on tal õigus keelduda tasumast igakuiseid arveid. Hageja leidis, et KÜS-st tulenev regulatsioon ei ole olemuslikult dispositiivne. Kostjal puudub alus keelduda kohustuste täitmisest.
11.Samuti ei esitanud kostja pärast korteri omandamist hagejale dokumenti korteri omandamise kohta, mille tõttu esitas hageja arveid eelmise omaniku nimele. Kui ühistu kontrollis andmeid kinnistusregistrist ning tegi varasematel arvetel paranduse omaniku nime suhtes, süüdistas kostja hagejat arvete võltsimises ning keeldus endiselt arvete tasumisest.
12.Kostja põhivõlgnevusest summas 205,79 eurot moodustab võlgnevus 2015. aasta juuli arve nr 698 eest 37,21 eurot, augusti arve nr 806 eest 45,32 eurot, septembri arve nr 914 eest 32,71 eurot, oktoobri arve nr 1022 eest 30,90 eurot ja novembri arve nr 1130 eest 59,65 eurot. Põhivõlgnevus 205,79 eurot koosneb kululiikide osas halduskuludest summas 9,50 eurot, majade korrashoiu kuludest summas 18,20 eurot, hooldusremondi kuludest summas 15,90 eurot, kindlustuse kuludest summas 1,65 eurot, remondimaksest summas 58 eurot, prügiveo kulust summas 6,89 eurot, üldelektri kulust summas 5,28 eurot ning kommunaalteenustest, millest kütte kulu oli 42,28 eurot, vee ja kanalisatsiooni kulu oli 28,08 eurot ning vee soojendamine 20,01 eurot.
13.Ühistu liikme kulud tulenevad eelarvega kinnitatud suurustest ning prügi, vee ja kanalisatsiooni, kütte ning vee soojendamise kulud tegelikult tarbitud kuludest vastavalt tarnijate arvetele. Arbu elamu korterite üldpind moodustab 6079,4 m2. Prügi, üldelekter ja küttekulud jagatakse lähtuvalt ruutmeetritest. Vee ja kanalisatsiooni ning vee soojendamise kulud arvestatakse vastavalt korteris mõõtjate poolt mõõdetud vee kogustele. Kogu KÜ XXXX prügiveokulud kajastuvad prügiveo arvete väljatrükis kuude lõikes. Üldelektrikulude tasumine Eesti Energiale kajastub arvete väljatrükis.
14.KÜ XXXX soojusenergia kulud jaotatuna elamute lõikes lähtudes elamute soojusmõõtjate näitudest on toodud lisas 12. Soojusenergia kulud jagunevad omakorda küttekuludeks ja kuluks vee soojendamisel. Küttekulude suuruse määramisel lähtutakse konkreetse elamu vastava korteri suurusest. Vee soojendamiskulude aluseks on korteris mõõdetud soojavee kogus. Vee soojendamise hind tuleneb Tallinna Kütte igakuulisest soojuse hinnast ja normatiivsest soojuse hulgast ühe kuupmeetri vee soojendamiseks. Vastava korteri nimetatud kulud kajastuvad maksekviitungil. Soojusenergia vastava elamu kogukulu on samuti kajastatud maksekviitungil, kus on samuti märgitud elamus tarvitatud soojavee üldkogus. Seega on ühistu liikmel võimalus kontrollida arvestuse õigsust kütte ja vee soojendamise osas. Vee ja kanalisatsiooni kulude arvestamisel lähtutakse tavapäraselt konkreetse korteri veemõõtjate näitudest. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks on Tallinnas kehtestatud 2,08 eurot vee kuupmeetrilt. Tarvitatud veekogused on kajastatud esitatud arvetel.
15.Hageja viitas KÜS § 7 lõikele 4 ning ühistu põhikirja punktile 3.2.3. KÜ XXXX juhatuse koosoleku otsusega 11.11.2004 nähti ette, et maksetega viivitamisel arvestatakse korteriomanikelt viivist 0,07 % eluasemekulude arve esitamise kuule ülejärgneva kuu esimesest päevast alates. Kuna viivise arvestamine on KÜS § 7 lg 4 kohaselt juhatuse õigus ning mitte kohustus, siis viivise arvestuse alustamise perioodi edasilükkamine ühe kuu võrra ei ole vastuolus nimetatud seadusesättega. Viiviste suurus nähtub kostjale esitatud arvetelt ning selle arvestamine nähtub XXXXkorteri maksete arvestuse ja laekumiste saldotabelidest. Hagi esitamisel on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 12,21 eurot. Viivise summa on 2015. aasta juuli arvelt 3,91 eurot, augusti arvelt 3,81 eurot, septembri arvelt 2,04 eurot, oktoobri arvelt 1,28 eurot ja novembri arvelt 1,17 eurot. Hageja leidis, et kostja rikkus oma kohustus ja hageja viitas KÜS § 13 lõikele 4, samuti VÕS § 76 lõikele 1.
16.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 205,79 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,21 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisest 30.01.2016 protsendina põhinõudelt 205,79 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes KÜS § 7 lg 4 ja KÜ XXXX põhikirja punktist 3.2.3 on viivise määraks 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 204 eurot.
17.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja vastus ega esitatud tõendid ei lükka ümber tema kohustust tasuda korteriühistule majandamiskulude eest perioodil 2015. aasta juulist kuni novembrini ning viivist.
18.Kostja on 09.04.2015 saatnud hagejale e-posti teel teate korteri omandamisest Tallinnas, Arbu 14-50. Hageja vastas kostjale 13.04.2015 ja teavitas kostjat, et saadetud fail ei avane. Selle tõttu on palutud kostjal tuua korteri omandamist tõendav dokument hageja kontorisse. Kostjal polnud koormav tulla korteriühistu kontorisse, mis asub kostja elukoha kõrvalmajas. Kostja ei tulnud ega toimetanud korteriühistule omandit kinnitavat dokumenti.
elektroonilise registriosa väljatrükile viiendal päeval pärast selle esmakordset avamist isiku poolt. Seega ei saanudki hageja kostja e-postiga saadetud linki avada, sest see oli varasemalt kostja poolt avatud enam kui viis päeva tagasi. Kuna kostja ei kinnitanud korteri omandamist, jätkati arvete väljastamist XXXX nimele, kes on arved XXXX korteri eest aprilli, mai ja juuni arved vastu vaidlemata tasunud. Seega polnud hagejal teisi andmeid korteriomaniku vahetumise kohta.
20.Alles 2.09.2015 saatis kostja hagejale e-posti teel uue kirja, milles teavitas end olevat XXXX korteri omanik. Kostja teatas, et kui arveid pole tema nimele väljastatud ning temaga pole lepingut sõlmitud, jätab ta arved tasumata. Seega kostja on otseselt deklareerinud, et ta keeldub arvete tasumisest ning on nõudnud seadusest mittetuleneva lepingu sõlmimist. Seega on kostja määranud, millistel tingimustel ta oma liikmelisest tulenevaid kohustusi ühistu ees täitab ning kostjale pole seadusest ja põhikirjast tulenevad kohustused primaarsed. Seadus ei näe ette ühistu liikme ja ühistu vahel kokkuleppe sõlmist majandamiskulude tasumiseks. Samal päeval teatas hageja kostjale, et kinnistusraamatu väljatrükid on kolmandatele isikutele tasulised ning kostja ei saa ise ühistus kehtestada oma reegleid.
21.16.09.2015 saadetud e-kirjas nõudis kostja endiselt lepingu sõlmimist. Hageja selgitas 29.09.2015 kostjale saadetud vastuses, et viimase kohustus arvete eest tasuda tuleneb korteriomanikuks olemisest ning korteriühistu liikmelisusest ning võlgnevus tuleb tasuda. Kuna kostja ei esitanud XXXX korteriomandi kuuluvuse kohta dokumenti, siis kinnistusraamatu tasuline väljatrükk hangiti hageja poolt. Lähtudes ametlikult saadud väljatrükist, saatis hageja kostjale uued parandatud arved perioodi kohta juulist kuni novembrini, millel oli asendatud eelmise omaniku nimi kostja nimega. Arvete põhisumma 2015. aasta detsembri ja 2016. aasta jaanuari eest on kostja tasunud ning võlana neid hagis ei kajastata.
22.Hageja saatis 14.01.2016 kostjale hoiatuse, milles juhtis tähelepanu võlgnevusele ühistu ees. Kostja märkis 20.01.2016 vastuses, et tal puudub võlgnevus ühistu ees, sest ostis korteri ilma võlata ning palus uuesti saata tasumata arved. 21.01.2016 saadetud kirjas teatas kostja, et arved on tal originaalidena olemas ning need arved, millistel on tehtud omaniku nime parandus, on võltsitud. Kostja leidis, et hageja tegevus arvetel õige nime kajastamisel on keelatud ja kuritegelik. Samas märkis kostja, et ta on 2015. aasta novembri arve kui tema nimele õigesti vormistatud arve tasunud. Järelikult võttis kostja omaks, et alates novembrist on arvetel tema nimi korrektselt kajastatud. Kostja väide arve tasumisest ei vasta tegelikkusele. Arve tasumise kohta pole kostja esitanud vastavat tõendit. Kostja on tasunud 2015. aasta detsembri ja 2016. aasta jaanuari arvete põhisumma, aga need summad pole hagi esemeks.
23.Kostja leidis vastuses hagile, et hageja esitatud arved ei vasta RPS § 7 lõike 1 punktides 5 ja 7 kehtestatud vorminõuetele ning selle tõttu pole tegemist raamatupidamise algdokumendiga ja seega keeldub ta neid tasumast. Riigikohus lahendites 3-3-1-15-03 (punkt 14) ja 3-3-1-26-02 (punkt 13) leidnud, et ainuüksi vorminõuete rikkumine ei tähenda, et tegemist ei ole raamatupidamisarvestuse algdokumentidega. Parandada ei tohi arve arvnäitajaid, kuid ostja nime või aadressi lisamine ei ole keelatud. Samuti ei pea raamatupidamise algdokumendil olema müüja allkirja, vajalik on selle isiku allkiri, kes dokumenti kasutab, sest dokument on maksja valduses. Seega on arvete parandamine korteriomaniku nime osas lubatav, sest muud arve olulised osad jäid samaks.
24.Kuna korteriühistus väljastatakse igas kuus liikmetele sadu arveid, koostatakse nende alusel koonddokument vastavate andmetega ning RPS § 7 lg 2 kohaselt ei kohaldata sama paragrahvi lõike 1 punktide 6-8 nõudeid algdokumentidele. Seega massiarvete allkirjastamine ei ole kohustuslik. Pealegi kaasaegne raamatupidamine toimub elektrooniliselt ning algdokumente säilitatakse elektroonilisel kujul. Vastavalt RPS § 7 lg 4 peab olema võimalus neid kirjalikult
taasesitada. Müüjapoolse arve allkirjastamine pole tehingu toimumist tõendav, sest ostja on see, kes kinnitab kauba või teenuse ostmist või saamist. Kostja ühistu liikmena ei ole eitanud igakuuliste teenuste eest tasu mittevastavust arvetel nende mahule ja summadele. Seega puudub vaidlus võlanõude suuruse osas. Samuti puudub vaidlus, et kostja on XXXX korteriomandi omanik alates 31.03.2015.
25.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et viimasel ei ole kohustust tasuda vorminõuetele mittevastavaid arveid. Kostja ei vaidlusta, et ta on arvetel kajastatud teenuseid tarbinud. Esitatud arvete alusel on kostjal võimalus maksete suurust hinnata. Seda olukorda ei muutnud arvetel nime parandamine. Kostja ei ole tõendanud, kuidas arvetel olevad nimed mõjutasid tema kui ühistu liikme kohustuste täitmist olukorras, kus kostja ei esitanud korteriomandi omandamist kinnitavat dokumenti.
26.Kostja esitatud tõenditest on asjakohatu arve nr 590 seeria AR 14, sest see on XXXX poolt juba tasutud ega ole hagi esemeks. Kostja poolt kohtule esitatud kandemäärust ei ole hagejale kunagi esitatud. Kostja ei ole tõendanud, millal on ta selle hagejale saatnud. Kui selline dokument oli hagejale saadetud e-postiga, ei olnud hagejal eelviidatud põhjustel võimalik linki avada.
27.09.05.2016 seisukohtades selgitas hageja, et vastavalt KÜ XXXX põhikirja punktile 3.2.3. lähtutakse kommunaalkulude arvete esitamisel korteri üldpinna põhisest arvestusest ja arvestite näitudest. Kostjal on tasumata 2015. aasta juuli kuni november arved summas 205,79 eurot ja viivised. Arvetel on toodud eraldi kuludena halduskulud, majade korrashoid, hooldusremont, elamu kindlustus ja remondimaks ning kommunaalteenustest vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, küte (tsirkulatsioon), prügivedu ja üldelekter.
28.Hageja majandamiskuludest on halduskulud, majade korrashoid, hooldusremont, elamu kindlustus ja remondimakse suurused kinnitatud KÜ XXXX volinike koosoleku otsusega 27.11.2014. Antud koosoleku protokolli nr 2 päevakorrapunktis 2 ja protokollile lisatud eelarves on kajastatud 2015. aasta kulude üldine suurus ning arvestus selle kohta, kui palju tuleb korteriühistu liikmel tasuda kuus korteri ühelt ruutmeetrilt, eristades tasusid 9- ja 5-korruselistes elamutes. Teiste osutatud teenuste ehk vee ja kanalisatsiooni, vee soojendamise, kütte (tsirkulatsioon), prügiveo ja üldelektri kulude jaotamisel on aluseks vastavaid teenuseid osutavate asutuste arved ja üldkinnitatud tariifid (vesi, vee soojendamine vastavalt ühistu liikme mõõtjate näitudele).
29.Vastavalt eelarvele tuleb ühistu liikmel tasuda korteri ühelt ruutmeetrilt kuus halduskulude eest 0,058 eurot, majade korrashoiult 0,111 eurot, hooldusremondi eest 0,097 eurot, elamu kindlustuselt 0,010 eurot ja remondimaksena 0,256 eurot. Halduskuludeks (kood 100) oli 2015. aastal planeeritud 63211,20 eurot. Kogu ühistu elamute korteromandite üldpind moodustab 90820,9 ruutmeetrit. Seega tuleb kuus tasuda korteri ruutmeetrilt 0,058 eurot (63211,20 eurot:12:90820,9). Kostjal tuleb tasuda 2015. aasta juulist kuni novembrini igakuuliselt 32,8 m2 suuruse korteri eest 1,90 eurot (0,058 x 32,8) ehk antud perioodi eest kokku 9,50 eurot (1,90 eurot x 5).
30.Majade korrashoiuks (kood 300) oli 2015. aastal planeeritud kokku 126206,64 eurot. Kuna 9ja 5-korruseliste elamute majahoidjate töötasude ja tööjõumaksete osas on suur erinevus seoses alampalgaga, on koosolek otsustanud, et erinevuse peavad tasuma 5-korruselised elamud. 9korruseliste elamute majade korrashoiu eest tuleb igakuuliselt tasuda 0,111 eurot ruutmeetrilt (0,0688 + 0,0231 + 0,0026 + 0,0003 + 0,0035 + 0,0127). Antud tulemus on saadud all kululiikide ning 9-korruseliste elamute majahoidjate töötasu ja maksude ruutmeetri tariifide
summeerimisel (eelarve kood 300, veerg 5). Seega tuleb kostjal tasuda igas kuus 3,64 eurot (0,111 x 32,8) ning 2015. aasta viie kuu eest 18,20 eurot.
31.Hooldusremondiks (kood 200) oli 2015. aastaks planeeritud 101463,48 eurot. Kuna see kulu sisaldab ka 9-korruseliste elamute liftide hooldust, siis kulu ühes kuus ruutmeetri kohta on 9korruseliste elamute kohta 0,097 eurot ja 5-korruseliste elamute kohta 0,071 eurot ruutmeetri kohta. KÜ XXXX 9-korruseliste elamute üldpind moodustab 77192,7 ruutmeetrit ja 5korruseliste üldpind 13628,2 ruutmeetrit. Tariif on saadud järgmise arvestuskäigu abil: (101463,48-24084,12 : 12) : 90820,9 + (24084,12 : 12 : 77192,7) = 0,071 + 0,026 = 0,097 eurot 9-korruselise elamu ruutmeetri kohta kuus. Kostja peab seega tasuma kuus korterile langeva osana 3,18 eurot (0,097 x 32,8) ehk tasuma 2015. aasta juuli - novembri eest 15,90 eurot (3,18 eurot x 5).
32.Elamute kindlustuseks (kood 500) oli 2015. aastal planeeritud 10898,52 eurot, seega ühes kuus tuleb ruutmeetrilt tasuda 0,010 eurot (10898,52 : 90820,9 : 12). Kostja osaks on seega igakuuliselt 0,33 eurot (0,010 x 32,8), Seega tuleb kindlustuse katteks kostjal tasuda 2015. aasta juulist kuni novembrini kokku 1,65 eurot. Remondimakseks oli 2015. aastal planeeritud 9korruselistel elamutel 237135,97 eurot, seega ühe kuu makseks ruutmeetrilt arvestati 0,256 eurot (237135,97 : 77192,7 : 12). Ühistu koosolekul otsustati 2015. aastal suurendada remondimakse suurust juulis ja augustis 0,500 euroni ruutmeetrilt. XXXXelamu on 9-korruseline ning kostjal tuli igakuiselt tasuda septembrist kuni novembrini 8,40 eurot (0,256 eurot x 32,8 m2), juulis ja augustis tuli kostjal tasuda 16,4 eurot (0,500 eurot x 32,8 m2). Kokku tuli kostjal juulist kuni novembrini tasuda 598 eurot (8,40 eurot x 3 + 16,4 eurot x 2).
33.Need kulud, mis tulenevad otseselt teenuste osutajate poolt esitatud arvetest, hõlmavad kütet (tsirkulatsioon), vee soojendamist, vett ja kanalisatsiooni, prügivedu ja üldelektrit. Tallinna Küte esitab igakuuliselt hagejale arved tarbitud soojusenergia kohta. Arvetel on kajastatud kõigi elamute soojuskulu ühtse summana. Arve lisana on toodud iga üksiku elamu soojusenergia kulu Mwh-des, soojuse maksumuse tariif ja maksumus. Arve lisas on toodud vastava elamu soojusmõõtja andmed ja näidud ning tarbitud soojuskogus. XXXXelamu soojuse maksumusest on maha arvestatud vee soojendamiseks kuuluv soojuse maksumus, tulemuseks on saadud elamu küttekulu. Küttekulu jagamisel XXXXelamu üldpinnaga 6079,4 m2 on saadud kütte ühe m2 maksumus, mille kostja korteri üldpinnaga korrutamisel on saadud kostja poolt tasumisele kuuluv kütte (ehk tsirkulatsiooni) maksumus. Tariif ja kütte maksumus on kajastatud kostja igakuulistel arvetel teenuste tarbimise järgneval kuul. Seega kostja poolt on tasumata XXXXkütte eest 42,28 eurot.
34.Vee soojendamise maksumus XXXXelamus oli kokku 42,28 eurot. Majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud „Soojusvarustuse kulude ja arvestuse ja jaotamise metoodika“ määrab kindlaks soojuskulude jaotamise korra elamutes. Elamutes, kus puudub eraldi soojavee soojuskulude arvesti, on metoodika alusel määratud vee soojendamiseks vastav normatiiv soojuskulu ja külma vee temperatuuri tõstmiseks +55 kraadini. Talvekuudel on sissetuleva vee temperatuur +5 kraadi ja suvel +15 kraadi. Valemi kohaselt kujuneb sooja vee ühe kuupmeetri maksumuseks (55-5) x 1,163 x 10-3 x H talvekuudel või (55-15) x 1,163 x H suvekuudel. Lühendatult 0,05815 x H talvekuudel (oktoobrist aprillini) või 0,04652 x H suvekuudel (maist-septembrini), kusjuures H on soojatootja poolt väljastatava soojusenergia müügihind. Soojamüüja Tallinna Küte AS avaldab igakuiselt oma veebilehel soojusenergia kehtiva hinna vastaval kuul ning sellest tuleneva ühe kuupmeetri vee soojendamise hinna. Hageja esitas väljatrüki AS Tallinna Kütte soojusenergia hindade kohta.
35.Kostja on tarbinud sooja vett (vee soojendamist) 2015. aasta juunis 0,5 m 3 ehk 1,61 euro (0,5 x 3,21) eest, juulis 1,5 m3 ehk 4,82 euro (1,5 x 3,21) eest, augustis 1 m3 ehk 3,21 euro (1 x
3,21) eest, septembris 1 m3 ehk 3,15 euro (1 x 3,15 eest) ja oktoobris 2 m3 ehk 7,22 euro (2 x 3,61) eest. Vastavad sooja vee kogused on ühistule teatanud kostja. Vee soojendamise kulud on esitatud kostja arvele teenuste kasutamise järgmisel kuul. Kokku on hageja poolt tasumata vee soojendamise eest juuni kuni oktoober eest 20,01 eurot.
36.Vee ja kanalisatsiooni hind on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 30.09.2009 määrusega nr 75, mis on muudetud 13.10.2010 määrusega nr 78 seoses. Tallinna linna vee ja kanalisatsiooniteenuse ühe kuupmeetri hinnaks on kehtestatud 2,08 eurot. Kostjale esitatud arvetel on kajastatud tarbitud vee kogused, mis on tuletatud kostja poolt esitatud korteri veemõõtjate näitudest. Veemõõtja näidud on kajastatud arvete allosas. Vee ja kanalisatsiooni üldine kogus koosneb külma ja sooja vee mõõtjate alusel tarbitud veekogusest. Nii on kostja tarbinud vett ja kanalisatsiooni 2015. aastal juunis 1 m3 ehk 2,08 euro eest, juulis 4 m3 ehk 8,32 euro eest, augustis 2,5 m3 ehk 5,20 euro eest, septembris 2 m3 ehk 4,16 euro eest ja oktoobris 4 m3 ehk 8,32 euro eest. Antud andmed on kajastatud järgneval kuul esitatud arvel. Kokku on kostjal tasumata vee ning kanalisatsiooni eest 28,08 eurot.
37.Prügiveo kulude puhul on arvestatud kostja korteri ruutmeetrite arvu ja elamu prügiveo kulu suurust. Kokku tuli kostjal prügiveo eest juunist kuni oktoobrini tasuda 6,89 eurot. Kohtule esitatud tabeli teises veerus on näidatud ühistule kuuluvate elamute eest OÜ XXXX poolt esitatud arved 2015. aasta juunist kuni oktoobrini. Ühistu elamud moodustavad ühtse prügiveo piirkonna ning nende elamute üldpind on 30667,5 m2. Prügiveo ühe kuu kulu saadakse vastava kuu summa jagamisel 30667,5 m2-ga, mille alusel on tuletud tabeli 4.-ndas veerus olev tariif. Tariifi koosseisus on suuregabariidilise prügi vedu veerus 3 XXXXpoolt, mille arved on lisatud. Vastava korteri prügiveo kulu saamiseks korrutatakse tariif korteri üldpinnaga, mille alusel on kostjal tasumata prügiveo eest 6,89 eurot.
38.Kulud üldelektrienergia eest koosnevad tarbitud elektrienergia kogusest, võrguteenusest, taastuvenergia tasust ja elektriaktsiisist. Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ esitavad arved igakuiselt eelmisel kuul tarbitud elektrienergia eest, näidates arve lisas elektrienergia kulu ja summa elamute lõikes. Sama toimub võrguteenuse, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi osas. XXXXelamu elektrienergia ja võrguteenuse, taastuvenergia ning elektriaktsiisi kuu kogusumma jagamisel XXXXelamu üldpinnaga 6079,4 m2 on saadud üldelektri tasu ühe ruutmeetri kohta, mille korrutamisel kostja korteri üldpinnaga 32,8 m2 on saadud korteri üldelektri tasu. Üldelektri kulud on kajastatud kostja igakuistel arvetel tarbimisele järgneval kuul. Juulist kuni novembrini on kostjal tasumata kokku 5,28 eurot.
39.12.06.2016 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõuet kostja vastu. Kostja ei olnud nõus tasuma 2015. aasta juulist kuni novembrini esitatud arvete alusel 103,25 eurot, sest antud summas pidas kostja kulusid plaanilisteks, milliste eest ta ei pea tasuma. Hageja selle käsitlusega ei nõustunud. Kostja tõlgendus on vastuolus KÜS §-ga 15. Hageja põhikirjas pole kehtestatud, et majandamiskulude eest tasumine toimub alles pärast kulude suuruse selgumist. Hageja põhikirja punktis 4.2. on sätestatud, et sihtkapitali teostavate eraldiste määra kehtestab ühistu volinike koosolek. Hageja 2015. aasta majanduskava ja majandamiskulude suurus on kinnitatud 27.11.2014 volinike koosoleku otsusega. Hageja juhtis tähelepanu sellele, et teiste perioodide arved, mis on koostatud samast majanduskavast lähtudes, on kostja vaidluseta tasunud.
40.Kostja viide hageja esitatud XXXXarvele nr 9345 on kontekstist välja rebitud. Antud arvega soovis hageja tõendada prügiveo kulu suure gabariidiga prügi osas summas 39,78 eurot. Kostja on samas kinnitanud, et ta nõustub prügiveo kuludega. Kostja on kulu summas 6,89 eurot tasunud. Arvel olevad mullaveo kulud ei ole võlanõude sisuks ega neid kostjalt ei nõuta. Seega on kostja arvamused mullaveo küsimuses asjasse mittepuutuvad. Kuna kostja on hagis nõutavast võlasummast 102,54 eurot tasunud, vähendab hageja oma nõuet.
41.Kostja vaidles 12.06.2016 seisukohtades hagile vastu, kuid esitas kolm maksekviitungit arvete osalise tasumise kohta. Kostja on selgitanud, et ta tasus küttekulu, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo ning üldelektri eest 102,54 eurot. Hagejale on maksed laekunud, kuigi maksekviitungitelt ei nähtu, millise perioodi millist kulu on kostja tasunud. Tasutud on suvaline summa koos 2016. aasta jooksva kuu summaga. Nii on kostja tasunud 27.04.2016 maksekorralduse alusel 100 eurot, märkides selgitusse arve nr 374. Tegelikult on arve 374 (aprill 2016) põhisummaks 77,08 eurot. Seega on kostja rohkem tasunud 22,92 eurot ning jätnud määramata, mille katteks ta ülejäänud summa arvestab. 23.05.2016 maksekorralduse alusel on kostja tasunud 100 eurot, märkides tasutuks arve nr 482 ning Eesti Energia AS ja Tallinna Küte AS 2015. Arve 482 (mai 2016) põhisummaks on 64,06 eurot. Järelikult on kostja tasunud rohkem 35,94 eurot. Antud summa on ta suunanud ebamääraselt 2015. aasta võla katteks.
42.10.06.2016 maksekorraldusega on kostja tasunud 45 eurot ning on märkinud makstuks Eesti Energia AS ja Tallinna Küte AS arved. Ebaselge on, millist kulu on kostja enda arvates tasunud. Kokku on kostja tasunud enam 103,86 eurot (22,92 eurot + 35,94 eurot + 45 eurot) eurot. Alles kostja 12.06.2016 vastusest selgus hagejale, millist tasumata võlga on kostja enda arvates tasunud. Kostja selgitas, et ta on tasunud 42,28 eurot kütte eest, 20,01 eurot vee soojendamise eest, 28,08 eurot vee ja kanalisatsiooni eest, 6,89 eurot prügiveo eest ja 5,28 eurot üldelektri eest. Kuna tasumiste vahe on 1,32 eurot (103,86 eurot-102,54 eurot), on hageja antud summa suunanud vastavalt VÕS § 88 lg 8 kohaselt tasumata viivise katteks.
43.Seega keeldub kostja endiselt tasumast 2015. aasta juulist kuni novembrini esitatud arvete alusel halduskulude, majade korrashoiu, hooldusremondi, kindlustuse ja remondimakse tasumisest summas 103,25 eurot. Arvestades kostja poolt nõude osalist tasumist, vähendas hageja oma nõuet kostja vastu tasutud põhivõlgnevuse võrra ja täpsustas nõutava viivise summat 14.06.2016 seisuga. Hagis nõudis hageja kostjalt põhinõudena 205,79 euro tasumist. Kuna kostja on võlgnevuse tasunud kogusummas 102,54 eurot, vähendab hageja kostjalt nõutavat põhinõuet tasutud summa võrra, millise nõude juurde hageja jäi.
44.Kuivõrd hageja vähendas oma nõuet, arvestas ta ümber viivise nõude. Hagi esitamise ajal oli sissenõutavaks muutunud viivise nõue 12,21 eurot. Hageja esitas uue viivise arvestuse. Täpsustatud ja sissenõutavaks muutunud viivis on 14.06.2016 seisuga 22,44 eurot. Summa suuruse puhul on arvestatud tasutud viivise summaks 1,32 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 15.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni põhinõude summalt 103,25 eurot määras 0,07% tasumata jäänud põhinõude summalt päevas.
45.Hageja esitas samuti kohtule uue menetluskulude nimekirja. Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 294 eurot, mis sisaldas hageja kulusid õigusabile.
Kostja vastuväited
46.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja ei esitanud talle tahtlikult korrektselt vormistatud arveid kommunaalteenuste eest. Arved perioodil 2015. aasta aprillist kuni oktoobrini olid esitatud eelmise korteri omaniku XXXXnimele. Pärast korteri ostmist saatis kostja e-kirja hageja juhatusele ja teatas, et ta on korteri uus omanik. E-kirjale oli lisatud kohtunikuabi Silvia Sauvälja poolt digitaalselt allkirjastatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 372422015, milles kinnitati, et kostja on alates 31.03.2015 XXXXkorteri omanik. Kostja saatis e-kirja 09.04.2015. Vaatamata sellele jätkas hageja arvete esitamist korteri endise omaniku
nimele. 02.09.2015 ja 16.09.2015 kirjutas kostja hageja juhatusele, et ta ei saa ebakorrektselt esitatud arveid tasuda. Kostja palus arved korrigeerida, kuid hageja keeldus sellest.
47.Korteri eelmine omanik XXXXteatas samuti hagejale korteriomaniku vahetusest ja palus enam enda nimele arveid mitte saata. Hageja hakkas kostja nimele esitama korrektseid arveid alates 2015. aasta novembrist. Alates sellest ajast on kostja arveid tasunud. Võla olemasolust sai kostja teada 2016. aasta jaanuaris, mil palus endale saata tasumata arvete koopiad. Hageja saatis kostjale arved, kus ta oli asendanud eelmise korteri omaniku nime kostja nimega. Arvete numbrid ja kuupäevad olid jäetud samadeks. Kostja leidis, et tegemist on võltsitud arvetega, mis on lisatud hagile. Kostja leidis, et tal on õigus jätta tasumata ebakorrektselt esitatud arved.
48.12.06.2016 seisukohtades leidis kostja, et halduskulud, majade korrashoiu kulud, hooldusremondi kulud, elamute kindlustuse kulud ja remondimakse on planeeritud kulud, mis ei ole tõendatud ning mida ei ole võimalik kontrollida. Kostja leidis, et kuna need kulud olid seotud 2015. aastaga, peavad nad olema tõendatud reaalsete arvetega. Kostja ei tunnistanud võlgnevust 9,50 eurot halduskulude eest, 18,20 eurot majade korrashoiu eest, 15,90 eurot hooldusremondi eest, 1,65 eurot elamute kindlustuse eest ning 58 eurot remondimakse eest.
49.Kostja leidis, et hageja esitatud XXXXarvetel ei ole esialgseid dokumente selle kohta, kes tellis teenust, kes teenust osutas ning kes võttis teenuse vastu. Are nr 9345 osas pidas kostja ebaselgeks, kuidas on võimalik viia mulda erinevatel kuupäeval erinevatesse kohtadesse võrdse mahuga. Kostja leidis, et Arbu tn 14 maja lähedal ei ole võimalik maha laadida 15 m3 mulda, sest maja kõrval ei ole sellist väljakut.
50.Samas leidis kostja, et küttekulud summas 42,28 eurot, vee soojendamise kulud summas 20,01 eurot, vee ja kanalisatsiooni kulud summas 28,08 eurot, prügiveo kulud summas 6,89 eurot ja üldelektri kulud summas 5,28 eurot on hageja poolt korrektselt tõendatud. Kostja teatas, et võla summa 102,54 eurot on tema poolt tasutud aprilli, mai ja juuni kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused
51.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub täielikule rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
52.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostjale kuulub Tallinnas, XXXXasuv 1-toaline korter üldpinnaga 32,8 m2; 2) kostja poolt korteriomandi omandamise kohta on kinnistusraamatusse tehtud kanne 31.03.2015; 3) kostja jättis hagejale enne hagi esitamist täielikult tasumata XXXXkorteri majandamiskulude eest esitatud arved alates 2015. aasta juulist kuni sama aasta novembrini; 4) kostja tasus pärast hagi menetlusse võtmist hagejale 103,86 eurot ning võttis menetluses omaks, et antud summad on tasutud 2015. aasta juuli, augusti, septembri, oktoobri ja novembri küttekulu, vee soojendamise kulu, vee ja kanalisatsiooni kulu, prügiveo kulu ning üldelektri kulu eest.
53.Hageja nõustus sellega, et kostja tasus menetluse käigus talle oma võlgnevuse osaliselt. Samas viitas hageja sellele, et kostja maksekorralduste selgitustes ei olnud arusaadavalt märgitud, mille eest kostja tasus ning alles kostja 12.06.2016 vastusest sai hageja aru, mille eest oli kostja nõus tasuma. Kuivõrd kostja võlgnevus küttekulu, vee soojendamise, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo ning üldelektri eest oli 102,54 eurot, arvestas hageja 1,32 eurot viivise katteks.
54.Käesolevas asjas vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja pidi hagejale 2015. aasta juulist kuni novembrini tasuma arvete alusel elamu halduskulude, maja korrashoiu, hooldusremondi, kindlustuse ja remondimakse eest. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma võlgnevuse tõttu viivist.
55.Kuivõrd kostja tasus menetluse käigus osaliselt oma võlgnevuse, vähendas hageja 19.06.2016 oma põhinõuet ning esitas uue viivise arvestuse. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevusena 205,79 euro väljamõistmist. Võlgnevuse vähendamise tulemusena palus hageja kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 103,25 eurot. Seega loobus hageja kohtu hinnangul põhinõudest summas 102,54 eurot.
56.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 punktiga 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kostja ei ole nõudest osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud.
57.Kohus leiab, et hageja osaline nõuetest loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus eelviidatud loobutud nõude osas lõpetada. Kohtul on kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule selge avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Eeltoodu alusel tuleb hagist loobumine põhinõude 102,54 euro osas vastu võtta ja menetlus eelviidatud osas käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
58.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul loobus hageja oma nõudest osaliselt nimelt seetõttu, et kostja rahuldas nõude osaliselt pärast hagi esitamist. Seetõttu tuleb hagist loobumisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.
59.Menetlusse jäänud nõude osas leidis hageja, et kostjal puudub alus keelduda talle esitatud arvete täielikust tasumisest. Kostja kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. Majandamiskulude puhul on arvestuse aluseks ühistu poolt iga aastaselt kinnitatav eelarve ning antud juhul 2015. aasta eelarve, mis kinnitati ühistu 27.11.2014 volinike otsusega, mida ei ole vaidlustatud. Majade korrashoiu kulu sisaldab kulutusi heakorrale (sh majahoidjate töötasu, makse, materjali kulu, lumekoristuse kulu). Hooldusremondi ehk tehnohoolduse kulu sisaldab töötasu, materjalikulu ja muid kulusid
seoses elamu liftide, soojussõlmede ja muude osade hooldusega. Remondimaksed ehk remondifond on tulevaste perioodide suuremate remonttööde tarbeks koguvad maksed. Kostja väited arvete võltsimise kohta on alusetud ning kostja keeldus arveid tasumast ka siis, kui need esitati talle korrektsel kujul. Hagejal oli õigus parandada arvetel saaja nime ning parandatud arved olid kooskõlas raamatupidamise seadusega. Hageja põhikirjas pole kehtestatud, et majandamiskulude eest tasumine toimub alles pärast kulude suuruse selgumist.
60.Kostja leidis esmalt, et tal oli õigus jätta arved tasumata, sest need ei olnud korrektselt esitatud. Hagiavaldusele lisatud arveid kostja nimega pidas kostja võltsituteks. Kostja teavitas ekirjaga hagejat sellest, et ta on korteri uus omanik, kuid sellele vaatamata jätkas hageja arvete esitamist kostjale. Samas viitas kostja sellele, et hageja keeldus arveid korrigeerimast. Menetluse käigus tasus kostja võlgnevuse osaliselt, kuid leidis, et elamu halduskulud, majade korrashoiu kulud, hooldusremondi kulud, elamute kindlustuse kulud ja remondimakse on planeeritud kulud, mis ei ole tõendatud ning mida ei ole võimalik kontrollida. Kostja leidis, et kuna need kulud olid seotud 2015. aastaga, peavad nad olema tõendatud reaalsete arvetega. Samuti esitas kostja vastuväiteid seoses XXXXarvetel kajastuva mulla veoga.
61.Kohus osundab esmalt, et mulla veost tulenevat nõuet ei ole kostjale esitatud, mistõttu viimases osas on tegemist asjakohatute kostja vastuväidetega. Samuti on kostja ise omaks võtnud, et tal oli kohustus tasuda tema korteriga seotud prügiveo eest ning on vastava summa hagejale tasunud. Seetõttu on kostja etteheiteid seoses prügiveo arvetega asjasse puutumatud.
62.Muus osas leiab kohus, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele põhistanud, millisel alusel on tal õigus täielikult keelduda ülejäänud võlgnevuse tasumisest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab samuti, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.
63.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Seega korteriomaniku kui korteriühistu liikme kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest ning mitte arvetest ega võimaliku lepingu sõlmimisest korteriomaniku ja korteriühistu vahel. Kohus leiab, et arvel näol on tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, mis võimaldab arve esitajal kajastada makseid raamatupidamises, tasuda riiklikke makse ning teha teisi vajalikke toiminguid. Ainuüksi puuduste tõttu arve vormistamisel ei ole korteriühistu liikmel ja korteriomanikul õigust keelduda korteriomandiga seotud maksete tasumisest.
64.Lisaks nõustub kohus hageja väidetega, et kostja etteheited hagiavaldusele lisatud arvete võltsimise kohta on põhjendamatud. Raamatupidamise seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene, et arve esitajal ei ole eksimuse korral õigust parandada arve saaja nime. Arvete parandamine vormistuslikus osas, sealhulgas arve saaja nime osas, ei ole raamatupidamise seaduse ühegi normi alusel välistatud ega keelatud.
65.KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel, mille olemasolule kostja tuginenud ei ole (RK TKo 3-2-1-61-14, p 23). Korteriomanike omavahelisi suhteid elamus, kus on moodustatud korteriühistu, reguleerib korteriühistuseadus (KÜS). KÜS § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 5 lg 2 näeb ette, et korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Eeltoodud sättest tulenevalt sai kostja korteriühistu liikmeks alates XXXXkorteriomandi omandamise päevast sõltumata sellest, kas või millal ta sellest ühistut teavitas.
66.Vastavalt KÜS § 51 lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kuivõrd kostja sai korteriühistu liikmeks alates korteriomandi omandamise päevast, lasusid tal sellest ajast alates ühistu liikme kohustused ning asjasse puutumatud on kostja väited selle kohta, et korteriühistu edastas talle arveid eelmise omaniku nimega.
67.KÜS § 13 lg 4 näeb ette, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15 lg 1 näeb ette, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
68.Eeltoodud sätetest tuleneb, et hageja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks oli tasuda elamu majandamisega seotud kulusid. Elamu majandamiseks vajalike kulude suuruse arvestamisel lähtutakse korteriühistu põhikirjast ja üldkoosolekute või teiste ühistu pädevate organite otsustest. Kui korteriühistu põhikirjas või üldkoosoleku otsustes ei ole ette nähtud teisiti, lähtutakse kulude suuruse määramisel eluruumi üldpinna ruutmeetrite suurusest. Riigikohus on leidnud, et majandamiskulude nõude esitamisel peab korteriühistu tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et majandamiskulud liikmete vahel jagada (RK TKo 3-2-1-181-12, p 15, 3-2-1-53-10, p 14).
69.Maja valitsemisel korteriühistu vahendusel näeb KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise sarnaselt vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Reeglid, mis erinevad eeltoodust, peavad olema ette nähtud üldjuhul korteriühistu põhikirjas (RK TKo 3-2-1-52-12, p 12, 3-2-1-28-11, p 11, 3-2-1-53-10, p 14). Samuti võib mõnda liiki majandamiskulu suurus olla ette nähtud korteriühistu otsusega (RK TKo 3-2-1-53-10, p 14). Järelikult tuleneb seadusest, et korteriomaniku kohustus tasuda sihtotstarbelisi makseid võis tuleneda ka üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakavast, mis nägi ette sihtotstarbeliste maksete suuruse, mis korteriomanike vahel omakorda jaotatakse kooskõlas põhikirjaga ja vastavalt korterite ruutmeetrite arvule. Õigusaktidest ei tulene, et kui vastavate kulude kandmine on ette nähtud majandamise aastakavas, on
korteriühistu liikmel vastava majandamisaasta jooksul õigus keelduda kulude kandmisest seni, kuni ühistu on kõik kulud reaalselt kandnud ning suudab kulude kandmist tõendada.
70.Kohus selgitas kostjale 08.04.2016 pöördumises (toimiku lk 98-99), et tema vastuväidetest ei nähtu, millisel alusel on kostjal õigus keelduda hageja esitatud arvete tasumisest täielikult. Kohus selgitas kostjale, et korteriomanikuna on viimasel kohustus tasuda elamu majandamise kulusid ning täita korteriühistu otsuseid. Vaatamata kohtu selgitustele ei täpsustanud kostja oma vastuväiteid.
71.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja kanti XXXXkorteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 31.03.2015 (kinnistusraamatu väljavõte, toimiku lk 11-12). Iseenesest antud asjaolu üle poolte vahel vaidlus puudub. Vastavalt hageja esitatud KÜ XXXX elamute nimekirjale (toimiku lk 19) kuulub ühistu koosseisu kokku 29 elamut, sealhulgas XXXXelamu 108 korteriga. Pooled ei vaidle sisuliselt ka selle üle, et XXXXelamu kuulus ühistu koosseisu.
72.Hageja KÜ XXXX põhikirja (toimiku lk 13-18) punkti 2.1. kohaselt on ühistu liikmeteks elamute korteriomanikud. Vastavalt põhikirja punktile 2.3. loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmise päevaks korterile omandiõiguse tekkimise päeva. Samas päevast loetakse liikmeks astuja ühistu liikmeks ning tal tekivad kõik ühistu liikme õigused ja kohustused. Ühistu põhikirja punkt 3.2.3 nägi ette, et ühistu liige on kohustatud tasuma lepingutega ettenähtud makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast ning –kubatuurist. Maksete mittetähtaegsel tasumisel pidi liige tasuma iga viivitatud kalendripäeva eest viivist 0,07% päevas maksmata jäänud summalt. Vastavalt põhikirja punktile 5.3.4 oli volinike koosolekul üldkoosolekule seadusega kehtestatud pädevus, sh pädevus kinnitada majandusaasta eelarve ja aruanne. Ühtlasi nägi põhikirja punkt 4.2. ette, et ühistu omakapital koosneb osakapitalist ning sihtkapitalist. Sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks. Sihtkapitali tehtavate eraldiste määr aastas kinnitatakse volikogu otsusega. Järelikult tulenes hageja põhikirjast selgelt, et volinike koosolekul oli iga-aastaselt õigus kehtestada sihtotstarbeliste maksete määr.
73.KÜ XXXX volinike koosoleku protokollist nr 12 (toimiku lk 29-31) nähtub, et päevakorra punktis 2 arutati 2015. aasta eelarvet. 2015. aasta eelarve kinnitati ning otsustati ette näha, et erinevate halduskulude suurus on 9 korruselistes majades 0,276 eurot ruutmeetri kohta ja 5 korruselistes majades 0,282 eurot ruutmeetri kohta. Remondimakse suuruseks määrati 0,256 eurot ruutmeetri kohta 9 korruselistes majades ja 0,3 eurot ruutmeetri kohta 5 korruselistes majades. Volinike koosoleku protokollile oli lisatud 2015. aasta eelarve (toimiku lk 32). Eelarves olid kajastatud kogu ühistu 9 ja 5 korruseliste majade planeeritavad kulud haldusele, tehnohooldusele, heakorrale, kindlustusele ning remondimaksetele. Hageja esitas kohtule ka detailse selgituse selle kohta, kuidas kujunesid eelarve alusel kostjale esitatud arvetel märgitud summad halduskulude, maja korrashoiu kulude, hooldusremondi, kindlustuse ja remondimaksete kohta. Kostja hageja arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu leiab kohus, et hageja esitatud arvetel kajastatud summad halduskulude, maja korrashoiu kulude, hooldusremondi, kindlustuse ja remondimaksete olid arvestatud õigesti ning olid kooskõlas ühistu põhikirja ja voliniku koosoleku protokolliga.
74.Ühtlasi esitas hageja kohtule teate (toimiku lk 162), mille kohaselt suurendati XXXXelamu korteriomanike nõusolekul remondimakseid kuni 0,50 euroni ruutmeetri kohta 2015. aasta juulis ja augustis. Teate kohaselt kasutati kogutud vahendeid elamu põhjapoolse fassaadi osaliseks soojustamiseks. Teatele oli lisatud KÜ XXXX liikmete koosoleku registreerimisleht XXXXelamus (toimiku lk 163-165).
75.Hageja esitas kohtule koondväljavõtte kostjale esitatud arvetest perioodil 01.01.2015 kuni 25.01.2016 ja kostja poolt tehtud maksetest (toimiku lk 20), mille kohaselt olid kostjal enne hagi esitamist tasumata arved perioodil 2015. aasta juulist kuni novembrini põhisummas 205,79 eurot. Tasumata osa kohta esitas hageja ka arvestuse kululiikide kohta (toimiku lk 21), mille kohaselt oli kostjal viidatud perioodil halduskuludena tasumata 9,50 eurot, majade korrashoiu kuluna 18,20 eurot, hooldusremondi kuluna 15,90 eurot, kindlustusena 1,65 eurot ja remondimaksena 58 eurot, kokku 103,25 eurot.
76.Hageja esitas kohtule samuti arved perioodil 2015. aasta juulist kuni novembrini (toimiku lk 22-26). Arvetel oli igakuiselt kajastatud halduskulude, majade korrashoiu kulude, hooldusremondi kulude, elamu kindlustuse ja remondimakse summad. Arvete saajaks ja maksjaks oli märgitud kostja. Kostja esitas omakorda kohtule hageja arved 2015. aasta juunis ja oktoobris, kus arvete saajaks oli märgitud korteri eelmine omanik XXXX(toimiku lk 72-73). Samuti esitas hageja kohtule konto väljavõtte kostja ja korteri eelmise omaniku XXXXtasutud summadest (toimiku lk 28) ja viivise arvestuse (toimiku lk 27). Kohus on juba käesolevas lahendis varem märkinud, et arvete algne esitamine XXXXnimele ning nende hilisem muutmine ei toonud kaasa arvete võltsitust ega välistanud kostja kohustuse neid tasuda.
77.Kostja esitas kohtule e-kirjade vahetuse hageja juhatusega 2015. aasta aprillis ja septembris (toimiku lk 66-69, tõlked eesti keelde toimiku lk 85-90), millest nähtub, et kostja teatas hagejale e-kirja teel 09.04.2015, et ta on korteri uus omanik ja palus arved parandada, esitades need tema nimele. Hageja palus kostjal tulla enda kontorisse ja võtta kaasa isikut tõendav dokument ning kostja omandit tõendav dokument. Hageja selgitas kostjale, et viimase saadetud faili avada ei ole võimalik. Seega keeldus kostja algselt arvete tasumisest põhjendusel, et need ei ole esitatud nimeliselt talle. Kohtu poolt eelviidatud õigusaktide kohaselt oli tegemist põhjendamatu keeldumisega.
78.02.09.2015 teatas kostja hagejale, et viimane saab registris ise kostja omandiõigust kontrollida ning teisele isikule ja ilma lepinguta esitatud arveid kostja ei tasu. Kostja nõudis hagejalt digitaalselt allkirjastatud lepingut. Millist lepingut kostja siinkohal silmas pidas, tema ekirjast järeldada ei ole võimalik. Hageja selgitas kostjale vastuseks, et registriandmete vaatamine on võimalik vaid tasu eest. Hageja selgitas kostjale ühtlasi, et viimasel tuleb esitatud arved korteriomanikuna tasuda sõltumata sellest, kelle nimele on arved esitatud. Kohus loeb eelviidatud õigusaktide kohaselt hageja selgitusi õiguspärasteks, sest õigusaktid ei näe ette, et korteriühistu ja korteromaniku vahelise õigussuhte tekkimise eelduseks oleks nendevahelise lepingu sõlmimine. Samuti ei saanud kostja hagejalt arvete tasumise eeldusena nõuda, et hageja ise selgitaks tasuliste registripäringute teel välja, kes on korteri uus omanik.
79.Hilisemates e-kirjades kostja hageja selgitustega ei nõustunud. 20.01.2016 hagejale saadetud e-kirjas leidis kostja, et ta ei aktsepteeri võlgnevust, sest oli korteri ostnud ilma võlgnevuseta. Kostja palus saata endale arved, mille osas võlgnevus tekkinud oli. 21.01.2016 saadetud e-kirjas kinnitas kostja, et ta on hageja arved kätte saanud, kuid ei ole neid tasunud, sest arved on esitatud vale nimega. Kostja samas leidis, et talle saadetud parandatud arvete näol on tegemist võltsitud dokumentidega. Seega nähtub kohtule esitatud e-kirjadest, et kostja sai hageja esitatud arved kätte, kuid keeldus nende alusel maksete tegemisest formaalsetel ettekäänetel, viidates arvete esitamisele endise korteri omaniku nimega. Samas keeldus kostja ilma õigusliku aluseta tasumast arveid ka siis, kui need esitati talle parandatud kujul tema nimega. Muid põhjendusi kostja kohtueelselt hageja nõudele vastu vaidlemisel ei esitanud.
80.Kostja esitatud e-kirja kohaselt teatas korteri eelmine omanik XXXXhagejale e-posti teel 09.07.2015 (toimiku lk 70), et ta on müünud XXXXkorteri 31.03.2015. XXXXteatas, et korteri uus omanik on kostja. XXXXpalus enda nimele arveid rohkem mitte saata. Samuti oli e-kirjale lisatud dokument Tartu maakohtu kandemääruse kohta. Kas antud määrus oli hageja jaoks avatav või mitte, kohtule esitatud tõendist iseenesest järeldada ei saa. Kandemäärus oli koostatud ja allkirjastatud 31.03.2015 (toimiku lk 76-77). Hagejale 19.10.2015 saadetud e-kirjas (toimiku lk 71) teatas XXXXuuesti, et ta ei tasu arveid teiste isikute eest. Kohus leiab, et XXXXsaadetud e-kirjad ei võimaldanud kostjal siiski jätta korteriga 14-50 seotud arved tasumata ajal, mil kostja oli saanud korteri omanikuks.
81.2016. jaanuaris saatis hageja kostjale võlgnevuse kohta meeldetuletuse (toimiku lk 47), milles teatas kostjale, et seisuga 13.01.2016 on kostja põhivõlgnevus 206,18 eurot ja viivisvõlgnevus 6,03 eurot. Sama meeldetuletuse esitas kohtule ka kostja, millest järeldub, et kostja sai meeldetuletuse kätte. Vaidlus puudub selle üle, et vaatamata meeldetuletusele kostja arveid ei tasunud ning tasus need osaliselt alles hagi kohtusse esitamisel.
82.Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on õigusaktide ja korteriühistu põhikirjaga kooskõlas olevalt tõendanud oma põhinõude kostja vastu. Kostjal puudus alus jätta hageja esitatud arved mistahes osas tasumata. Kuivõrd kostjal puudus alus jätta arved tasumata, tuleb hageja põhinõue kostja suhtes rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 103,25 eurot.
83.Hageja esitas kohtule ühtlasi tõendid arvetel kajastatud prügiveo, soojusenergia ja üldelektri eest tasumise kohta ühistu poolt (toimiku lk 36-46), kuid kuna kostja tasus antud osas hageja nõude, ei asu kohus viidatud tõendeid enam sisuliselt hindama. Samuti ei hinda kohus eelviidatud põhjusel hageja esitatud tõendeid soojusenergia, vee soojendamise ja sooja vee, prügiveo ja elektrienergia kohta (toimiku lk 108-161).
84.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise, viidates ühistu põhikirja punktile 3.2.3. Menetluse käigus esitas hageja täpsustatud viivise arvestuse ja palus seisuga 14.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 22,44 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjalt välja mõista alates 15.06.2016 sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja esitas täpsustatud võlgnevuse ja viivise arvestused (toimiku lk 179-180).
85.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Sama viivise suuruse nägi ette ühistu põhikirja punkt 3.2.3. KÜ XXXX juhatuse 11.11.2004 koosoleku protokollist nr 8 (toimiku lk 33-35) nähtub, et selle punktis 6 otsustati alustada viivise kohaldamist ühistu liikmetele arve esitamise kuule ülejärgneva kuu esimesest päevast alates. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud antud otsusest, mis on kostja jaoks seadusega võrreldes soodsam.
86.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue kostja vastu kuulus rahuldamisele ning kuivõrd hageja teavitas kostjat kohtuväliselt nõudest, kuulub hageja viivisenõue kostja vastu samuti rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks seisuga 14.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 22,44 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis alates 15.06.2016 põhinõude summalt 103,25 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni määras 0,07% põhivõlgnevuse summast päevas.
87.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et
kuivõrd hageja loobus osaliselt nõudest seetõttu, et kostja tasus selle menetluse kestel, tuleb ka nõudest loobumisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku 5. jaos ette nähtud erisusi. Seega ei ole kohus menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel seotud poolte väidetega. Kostja hageja menetluskulude nõudele vastuväiteid ei esitanud.
88.Hageja esitatud algse menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskulud kokku 204 eurot, millest 75 eurot oli tasutud riigilõiv, 3 eurot oli kulu kinnistusraamatu väljatrükile ning 126 eurot oli õigusabikulu 2,1 tunni ulatuses, mis sisaldas aega hagi koostamisele ning esitamisele. Õigusabi osutati hinnaga 60 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Täiendatud menetluskulude nimekirja alusel palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena 294 eurot, millest täiendavad õigusabikulud moodustasid 90 eurot. Õigusabi osutati hinnaga 60 eurot tunnis ning 1,5 tundi kulus hageja esindajal täiendavalt hageja täiendavate seisukohtade koostamisele ja tõendite esitamisele.
89.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõte oli vajalik hageja nõude tõendamiseks. Hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik ning kooskõlas asja mahu ja keerukusega. Kui kostja ei oleks hageja nõudele asjakohatuid vastuväiteid esitanud, ei oleks hageja pidanud menetluse käigus tegema täiendavaid kulutusi õigusabile. Samuti leiab kohus, et õigusabi osutamiseks kulutatud aeg on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Kostjalt tuleb eeltoodu alusel menetluskuludena hageja kasuks välja mõista 294 eurot, millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 3 eurot on kinnistusregistri väljatrüki kulu ja 216 eurot on õigusabikulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.