Hageja I O.X (isikukood XXX) Hageja II I.Q (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja T.J Hagejate lepinguline esindaja Tiina Mölder Kostja J.X (isikukood XXX
Asja läbivaatamine
03.06.2025 kohtu eelistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse O.X-i ülalpidamiseks alates 15.02.2025 igakuine elatis 287,72 eurot kuni 31.03.2025, ning alates 01.04.2025 kuni O.X-i täisealiseks saamiseni 29.12.2027 muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).
3.Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse I.Q ülalpidamiseks alates 15.02.2025 igakuine elatis 244,56 eurot kuni 31.03.2025, ning alates 01.04.2025 kuni I.Q täisealiseks saamiseni 07.01.2029 muutuvas suuruses igakuine elatis vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 101, mis hagi esitamise hetkel oli 256,48 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50% lapsetoetusest (40 eurot)) – 45,26 eurot (15% esimese lapse elatise summast ehk otsuse tegemise ajal 301,74 eurost (PKS § 101 lg 7)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse §
17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust)
4.Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse O.X-i kasuks perioodi 15.02.2024-11.02.2025 eest 3411,58 eurot. 5.Mõista J.X-ilt välja alaealise lapse I.Q kasuks perioodi 15.02.2024-11.02.2025 eest 2899,80 eurot
6.Elatis makstakse iga kuu eest ette. Välja mõistetud tagasiulatuv elatis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval ja igakuine jooksev elatis tuleb tasuda iga kuu 25. kuupäeval jooksva kuu eest T.J arvelduskontole EEX, selgitus: „laste elatis“.
7.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi alus ja menetluse käik
2(4)
1.O.X ja I.Q esitasid 15.02.2025 Pärnu Maakohtule hagi J.X-ile elatise saamiseks PKS § 101 sätestatud määras alates 15.02.2025 ja tagasiulatuvalt tulenevalt PKS § 108 perioodi 15.02.2024-11.02.2025 eest. Hagejad esitasid täpsustatud hagiavalduse 03.03.2025.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 03.03.2025 määrusega.
3.31.03.2025 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses perioodi 15.02.2024-14.02.2025 eest. Kostja oli antud ajavahemikust töötu ja seetõttu polnud võimalust maksta lastele elatist. Kostja oli nõus lahendama asja kompromissiga ja oli nõus kirjaliku menetlusega.
4.01.04.2025 kirjaga andis kohus pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks kuni 17.04.2025. Pooled kompromissi ei saavutanud
5.Kohus määras asjas kohtu eelistungi 03.06.2025 kell 11.00 ja edastas pooltele kohtukutsed kohustusega isiklikult istungil osaleda. Kostjale on kutse kätte toimetatud 14.05.2025 TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus määras kohtu eelistungi 03.06.2025. Kohus kohustas kostjat isiklikult 03.06.2025 kell 11.00 istungile ilmuda. Kostja kohtu eelistungile kohale ei ilmunud. Hagejad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist.
7.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, nr 3-2-1129-14, p 11 kolmas lõik).
8.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud ja kohus on määranud asjas kohu eelistungi ning kohustanud kostjat isiklikult 03.06.2025 istungile ilmuda, ei ole mõjuval põhjusel kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses on selgitatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist.
9.TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. Lg 2 sätestatud erisuse järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse ka juhul, kui isiklikult ilmuma kohustatud kostja on jätnud kohtuistungile ilmumata, kuid kohale on tulnud tema esindaja. Tagaseljaotsuse tegemist välistav asjaolu ei kehti loogiliselt võttes juhul, kui kohus on kostjat § 346 järgi kohustanud isiklikult kohtuistungile ilmuma. Sellisel juhul on kostja kohustatud kohtuistungile ilmuma ja tal ei ole seega valikuvõimalust nagu tavaolukorras (Kõve, V., et al. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, 2017, p 3.4.5 (d)). TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on 3(4)
hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, kostja keeldus kohtuistungil osalemast. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte saanud. Kohus on kostjat kohustanud isiklikult 03.06.2025 istungile ilmuda. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
10.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
11.Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
12.Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
13.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.