2-16-9608
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Gerty Pau
Määruse tegemise aeg ja koht
10. august 2016.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-9608
Tsiviilasi
Olga Goliku avaldus kohtualluvuse kindlaksmääramiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Olga Golik (isikukood XXX) Esindaja vandeadvokaat Andi Tubin ([email protected]) Puudutatud isikud: L.R. (isikukood XXX) T.R. (isikukood XXX)
Olga Golik esitas 21.06.2016 Tartu Maakohtule avalduse kohtualluvuse kindlaksmääramiseks enne hagi esitamist. Avalduse põhjenduste kohaselt soovib Olga Golik esitada hagiavalduse T.R. ja L.R. vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel. T.R. ja L.R. alaline elukoht on Rootsi Kuningriigis, XXX. Kuna kavandatava hagi esemeks on kinnispandi realiseerimisest tulenev nõudeõigus, palub Olga Golik Tartu Maakohtul määrata, kas kohtualluvuse määramisel võib kohalduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades erandliku kohtualluvuse säte (artikkel 24) ning kas asi allub Tartu Maakohtule. Hagiavalduse projekti kohaselt sõlmisid 27.04.2011 L.R. ja T.R. (kostjad) AS-iga SEB Pank (laenuandja) laenulepingu nr XXX. Lepingu täitmist tagas Olga Golik (hageja), pandi esemeks oli korteriomand asukohaga XXX. 04.03.2013 saatis laenuandja hagejale tagatava laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate laenulepingust tuleneva võlgnevuse tõttu. 03.10.2013 väljastas kohtutäitur O.Kutšmei menetlusdokumentide kättetoimetamise akti ning alates 04.10.2013 algas hageja suhtes täitemenetlus laenuandja nõude sissenõudmiseks. 11.11.2013 arestiti hagejale kuuluv kinnisasi ning 29.05.2014 kordusenampakkumise akti järgi müüdi hagejale kuuluv kinnisasi 32 500
euroga. 30.06.2014 lõpetas kohtutäitur oma otsusega täitemenetluse. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1152-13 p-s 14 selgitanud, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Samamoodi läheb nõue ka VÕS § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes. Seega on laenuandja nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldatud osas AÕS § 349 lg 3 alusel hagejale üle läinud ning hageja saab kostjalt nõuda 32 500 euro tasumist.
Kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 3 kohaselt võib isik taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Sel juhul tuleb taotlusele lisada kavandatava avalduse projekt ja muud kohtualluvuse määramiseks olulised dokumendid. Olga Golik on esitanud enne hagiavalduse esitamist kohtule TsMS § 75 lõike 3 alusel taotluse määruse tegemiseks selle kohta, kas asi võiks alluda Tartu Maakohtule. Avaldusest nähtuvalt on võimalike kostjate T.R. ja L.R. alaline elukoht Rootsi Kuningriigis. Kuna kostjad elavad Rootsis ja tegemist on tsiviilasjaga, on avaldaja õigesti leidnud, et rahvusvaheline kohtualluvus tuleb antud juhul määrata Brüsseli I määruse sätete kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I uuesti sõnastatud määrus) art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Avaldaja on palunud kohtul kontrollida, kas antud juhul võib olla tegemist erandliku kohtualluvusega. Avaldaja on viidanud Brüsseli I uuesti sõnastatud määruse art 24 lõikele 1, mille kohaselt poolte alalisest elukohast olenemata allub asi erandlikult järgmistele liikmesriigi kohtutele: 1) menetluste puhul, mille esemeks on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub. Kohus leiab, et asjas ei esine erandliku kohtualluvuse alust. Tegemist ei ole kinnisvara puudutava vaidlusega Brüsseli I uuesti sõnastatud määruse art 24 lõike 1 tähenduses. Olga Golik soovib esitada hagi Tartu Maakohtusse T.R. ja L.R. vastu AÕS § 349 lg 3 alusel. AÕS § 349 lg 3 järgi kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. AÕS § 349 lg 3 on samuti kohaldatav olukorras, kus nõude täitmiseks müüakse täitemenetluses nõuet tagava hüpoteegiga koormatud kinnisasi, mille omanik ei ole võlgnik (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-153-10, p 10). VÕS § 173 lg 3 p 1 kohaselt nõue läheb seaduse alusel üle isikule, kelle vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes. Kuna panga nõue rahuldati Olga Goliku korteriomandi müügist saadud raha arvel, läks panga nõue T.R. ja L.R. vastu AÕS § 349 lg 3 esimese lause ja VÕS § 173 lg 3 p 1 järgi rahuldatud osas, s.o 32 500 eurot, Olga Golikule üle. Täitemenetlusega lõpeb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 158 lg 3 teise lause järgi ka hüpoteek, millest tuleneva nõude rahuldamiseks kinnisasjale sissenõue pöörati. Seega ei saa hüpoteegist tulenevad õigused üle minna pantijale. Pantijale läheb AÕS § 349 lg 3 esimese lause (samuti VÕS § 173 lg 3 p 1) järgi üle üksnes võlaõiguslik nõue.
Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel Olga Goliku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.