Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohus Kohtunik Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised esindajad

ja

Menetlustoiming

Viru Maakohus Angelina Abol 19. mai 2025, Rakvere 2-25-6009 A. J. hagi K. J. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes nende Hageja: A. J. (IK xxxx, Soome IK xxxx; elukoht xxxx), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler (e-post [email protected]) Kostja: K. J. (IK xxxx; elukoht xxxx)

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

-

Kinnitada A. J. ja K. J. vahel 16.05.2025 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: K. J. kohustub tasuma elatist alates 20.04.2025 kuni 20.09.2026, summas 215.00 eurot kuus, A. J. kontole xxxx, hiljemalt kuu 10. kuupäevaks.

II.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

I.

III.

Lõpetada menetlus A. J. hagis K. J. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes.

IV.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtule on esitatud A. J. hagi K. J. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes. 16.05.2025 sõlmisid pooled kompromissi käesoleva määruse resolutsioonis toodud tingimustel. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus, tutvunud kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte sõlmitud kompromiss on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust 1 (2)

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte poolt sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus seaduse või heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.