Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused Snel Grupp OÜ ja kostja sõlmisid 08.07.14 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 400 € ning kohustus selle tasuma osamaksetena 06.09.2014. Kostja täitis laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Laenusumma kanti kostja kontole ning laenuleping koos laenu ja intresside maksegraafikuga saadeti kostjale, leping on sõlmitud sidevahendi kaudu (internet) VÕS § 410 lg 1 järgi, järgides § 403.1 ja 404 nõudeid. Kostja taotles 2 korda laenu tähtaja pikendamist ja 05.11.14 laenu refinantseerimiseks, mille laenuandja rahuldas. Laenusaaja ja kostja sõlmisid uue graafiku 05.11.14, krediidikulukuse määr oli 70,42%. Kostja pidi laenu koos intressidega tagasi maksma 30.10.2015. Iga osamakse sisaldas endas intressi ja laenu osamakset ning iga osamakse tuli tasuda kord kuus ja kokkuleppe järgi pidi kostja maksma 12 osamakset. Kostja 05.11.2014 kokkulepet korrektselt ei täitnud. Kostja tasus 09.12.14 50,15 €, millest 50 € arvestati I makse katteks, 0,15 € II makse katteks. Järgmise graafikujärgse makse 04.01.15 tasus ta 17.02.1215 50 €, millest 49,85 € oli arvestatud II makse katteks ja 0,15 € III makse katteks. Graafikujärgse makse, mis tuli tasuda 03.02.13 summas 50 €, tasus kostja osaliselt ning hagejale laekus 27.02.14 vaid 45 €. Kostja jättis tasumata 03.02.15 makse 4,85 € ning täielikult tasumata osamaksed, mis tuli maksta ära 05.03.15 ja 04.04.15. Kokkuvõtvalt tagastas kostja perioodil 25.11.2014- 14.08.2015 laenu vaid osaliselt ja seda 255,15 €, mis arvestati I, II, III, IV ja osaliselt V osamakse katteks. Ülejäänud laenu jättis kostja tagastamata ega ole seda teinud hagi esitamise seisuga. Meeldetuletustele kostja ei reageerinud. Kostjale öeldi leping VÕS § 416 lg 1 ja lepingu p 13.1.4 alusel üles, millest kostjat teavitati. Lepingu p 8.1. alusel on kostjal kohustus tasuda viivist 0,17% päevas põhivõlalt ehk võrdselt intressimääraga. Intressi suurus oli 05.11.2014 kokkuleppe järgi 123,81 € ja see tuli tasuda graafiku alusel. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale 22.04.2015 ja teavitas sellest kostjat. Hagiavalduse esitamise seisuga 02.02.2016 on kostja viivis 160,87 €, võlgnetav intress 22,59 €, põhivõlg 328,39 €. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 328,39 €, intressi 22,59 €, viivist 160,87 € ja menetluskulud. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on piisavalt maksnud, kuid temalt nõutakse liialt summasid tagasi ja soovib lepingut tühistada. Kostja varanduslik olukord on raske. Hageja soovib alusetult, et kostja tasuks kõik summad kasumi ja hüvedega, riskid peaks olema jagatud võrdselt, osamaksete summad on liiga suured. Kostja vastu on esitatud ka muid nõudeid, Eestis on teisi võlgnikke (lk 56, 89). 2 (6)

Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kohtule esitanud kostja 08.07.14 laenutaotluse (kannab pealkirja laenulepingule XXX (lk 28)) 400 € saamiseks 60 päevaks. Kostja ei ole eitanud, et ta sõlmis 08.07.14 Snel Grupp OÜga laenulepingu, mille alusel sai ta laenu 400 € ja see nähtub tema enda pangakonto väljavõttest, et talle on üle kantud Snel Grupp poolt 400 € 19.07.14. Kostja esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on 08.08.14 ja 10.09.14 maksnud kokku 60,61 € Snel Grupp OÜ-le lepingu muutmise tasu. Kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostja oleks tasunud laenu ja intressi 08.07.14 sõlmitud lepingus kokkulepitud tähtajaks ehk 06.09.2014. Hageja väitis, et kostja soovis refinantseerida laenu, mille tõendamiseks on hageja esitanud kohtule laenulepingu muutmise kokkuleppe (lk 42) 05.11.2014 ja mille kohaselt oli kostja võlg laenuandja Snel Grupp OÜ ees 400 €, intressi võlg 40,54 € ja viivis 11,11 €. Oma nõudes on hageja sellele lepingule tuginenud. Kuna kostja konto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja lepingu refinantseerimise tasu 08.08.14 ja 10.09.14 kokku 60,61 € Snel Grupp OÜ-le, siis leiab kohus, et hageja on tõendanud kohtule esitatud 05.11.2014 laenulepingu refinantseerimise lepinguga, et Snel Grupp OÜ ja kostja muutsid varasemat laenulepingut ja leppisid kokku uues laenulepingus koos vastavate tingimustega VÕS § 8 lg 1 (leping on tehing kahe või enam isiku vahel, millega pooled võtavad endale kohustused, õigused). Kuna lepingust nähtuvalt sai kostja laenuks raha ja kostja pidi maksma ka laenult intressi, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402, 401 lg 1, 3, § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi. Viidatud 05.11.14 lepingust ja selle maksegraafikust nähtuvalt kohustus kostja Snel Grupp OÜle tasuma tagasi 400 € igakuiste maksetega (kokku 12 makset) perioodil 05.11.2014 -30.10.2015, intressi määr oli 60% aastas, kokku 123,81 €. Intressi tuli tasuda samuti igakuiste maksetena vastavalt graafikule. Lepingust nähtuvalt on krediidikulukuse määr 70,42 (lk 42-43). Kostja on väitnud, et leping tuleb tühistada, kostja on piisavalt maksnud, kuid temal nõutakse liialt summasid tagasi ja soovib seda tühistada. Kõik kulud on jäänud alusetult kostja kanda, riskid ei ole võrdsed, on tema kahjuks, osamaksed on liiga suured, varanduslik olukord on raske. Seega on kostja seadnud kahtluse alla 05.11.2014 lepingu kehtivuse ja kooskõla heade kommetega.

3 (6)

Lepingu kehtivust peab kohus alati kontrollima. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine ning lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui:1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama sätte lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Sama sätte lg 4 sätestab, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Laenutaotlusest (lk 28) nähtuvalt on kostjal laps, ta on võtnud varasemalt kiirlaenu mitu korda, tal on järelmaksud, õppelaenud, krediitkaart, peale selle soovis ta seda sama laenu refinantseerida. Seega pidi laenuandjale olema näha kostja laenutaotlusest ja käitumisest TsÜS § 86 lg 2 järgi, et laenu võtmine ja selle refinantseerimine ei vasta kostja varanduslikule olukorrale ja seab teda täiendavasse uude laenukoormusse ning raskendab tema varalist olukorda. Laenulepingu muutmise ajal (refinantseerimise aeg) 05.11.2014 oli Eesti Panga (www.eestipank.ee) poolt avaldatud, et tarbimislaenude krediidikulukuse määr oli 21,65%. Seega ületas 05.11.2014 lepingus krediidikulukuse määr 70,42% enam kui kolm korda Eesti panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidikuluse määra. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Snel Grupp OÜ ja kostja vahel 05.11.2014 sõlmitud leping on heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 1, 2 p 2 ja lg 3 alusel ja seetõttu tühine ning hageja ei saa tugineda VÕS § 76 lg 1 (lepingut tuleb täita vastavalt kokkulepitud tingimustele) järgi lepingujärgses maksegraafikus märgitud osamaksete ja intressimaksete suurustele, intressi suurusele ja maksete tähtajale ning lisaks nõuda lepingulist viivist ja viivist enne kui saabub TsÜS § 86 lg 4 järgi saadud raha tagastamise tähtaeg. Samal põhjusel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostja täitis tühise tehingu järgi maksegraafiku järgseid kohustusi ning millal hageja lepingu üles ütles ning seetõttu ei anna kohus nendele hageja väidetele ja tõenditele hinnangut. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi ning saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete ning § 86 lg 4 järgi. Ülaltoodu tõttu on laenuandjal õigus nõuda TsÜS § 86 lg 4 ja VÕS § 1028 lg 1 (kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära) 4 (6)

alusel antud raha tagasi alles 30.10.2014 ja sellelt võlgnetavalt rahalt VÕS § 94 järgi seadusjärgset intressi periood 05.11.2014 - 30.10.2015 eest. Kuna leping on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi, ei saa kostja seda ka tühistada ning seega ei oma kostja väide lepingu tühistamise soovist asjas tähtsust ning kohus neid sisuliselt ei hinda. Vaidlus puudus selles, et Snel Grupp OÜ on nõude kostja vastu loovutanud hagejale, seega on hageja VÕS § 164 lg 1, 2 alusel asunud võlasuhtes kostja vastu Snel Grupp OÜ asemele. Asjaolu, et kostja on uuest võlausaldajast teadlik, nähtub ka kostja pangakonto väljavõttest, sest ta on teinud makseid hagejale ehk uuele võlausaldajale (17.07.15 25 € hagejale ja 14.08.16 40 € hagejale, lk 61). Hageja on esile toonud, et kostja tasus 09.12.14 50,15 € (nähtub ka kostja konto väljavõttest), seega pidi kostja tasuma intressi 05.11.14-09.12.14 400-lt €-lt 0,06 €. Edasi jäi kostjal tasuda tagasi raha 349,85 €. Hageja tõi esile, et kostjalt laekus 17.02.15 50 € (nähtub ka kostja kontolt), seega pidi kostja tasuma 10.12.14 -17.02.2015 intressi 349,85 €-lt 0,06 €. Edasi jäi kostjal tasuda raha 299,85€. Hageja tõi esile, et kostjalt laekus 27.02.15 54 € (nähtub ka kostja kontolt), seega pidi kostja tasuma 18.02.15 -27.02.2015 intressi 299,85 €-lt 0,00 €. Edasi jäi kostjal tasuda raha 254,85 €. Hageja tõi esile, et kostjalt laekus 05.06.15 € (seda poole kostja ise tegelikult tõendanud), seega pidi kostja tasuma 28.02.15-05.06.2015 intressi 254,85 €-lt 0,03 €. Edasi jäi kostjal tasuda raha 204,85 €. Hageja tõi esile, et kostjalt laekus 17.07.15 25 € (nähtub ka kostja kontolt), seega pidi ta tasuma 06.06.15 -17.07.2015 intressi 229 €-lt 0,0 €. Edasi jäi kostjal tasuda raha 164,85€. Hageja tõi esile, et kostjalt laekus 14.08.15 40 € (nähtub ka kostja kontolt), seega pidi kostja tasuma 18.07.15 -14.08.2015 intressi 204,85€-lt 0,01€. Edasi jäi kostjal tasuda tagasi 164,85€. Et kostja oleks tasunud rohkem võla katteks, ei ole kostja tõendanud ning hageja ei ole ka sellist asjaolu esile toonud. Seega pidi kostja tasuma perioodi eest 15.08.2015-30.10.15 (nn TsÜS § 98 lg 4 järgne raha tagastamise aeg) intressi 0,02 €. Eeltoodu alusel on hagejal VÕS § 164 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 (õigus nõuda rahalise kohustuse täitmist ja viivist) VÕS § 1028 lg 1, TsÜS § 86 lg 4 ja VÕS § 94 alusel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ehk üle antud ja võlgnetavat raha tagastamist summas 164,85 € ning sellelt võlgnetavat intressi kokku 0,18 € ning alates 31.10.2015 seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni hagi esitamiseni 01.02.2016. Viivis on perioodi eest 31.10.15-02.02.16 kokku 0,02 €. Eeltoodu alusel ei ole õige ega tõendatud, et kostja võlgneb hagejale laenu (põhivõlga) 328,39 €, intresse 22,59 €, viivist 160,87 € hagi esitamise aja seisuga. Eeltoodu alusel kuulub hagi osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista võlga 164,85 €, võlgnetavat intressi kokku 0,18 € ning viivist perioodi eest 31.10.15-02.02.16 kokku 0,02 €. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel. Kostja viited teisele tsiviilasjale, teistele võimalikele Eestis elavatele võlgnikele ei oma tähtust ning kohus nendele väidetele hinnangut ei anna. Menetluskulud 5 (6)

Hagi kuulus rahuldamisele 32% (165,85/511,85*100), mistõttu jäävad hageja menetluskulud 32% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 68% hageja kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 1. Menetluskuludeks on TsMS § 138 lg 1, 2, § 143 p 1, § 175 lg 1 järgi lõiv ja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulud. Hageja menetluskuluks on kokku lõiv 125 € (maksekäsu lõiv 45 € ja hagilt tasutud lõiv 80 €), esindaja kulud 120 €, sh käibemaks 20 hagi koostamise eest ning 10.05.16 seisukoha koostamise eest 60 €, sh käibemaks 10 €. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi TsMS § 174 lg 10 järgi. Seega on esindaja kulud kokku 150 € ilma käibemaksuta. Arvestades asjaolu, et hageja kohtu antud nõudele, milles kohus palus vastust kostja vastusele (kohus palus 25.02.16 vastust 08.03.16) ega ka kohtu täiendavale nõudele (kiri 24.03.16 tähtaeg 06.04.16) ei reageerinud, vaid esitas põhjendatud ja täpsustatud seisukoha eelmenetluse lõpetamise viimasel päeval (eelmenetluse lõpetamise aeg 10.05.16), ei ole põhjendatud hinnata esindaja tööd 150 €-ga. Kohus vähendab seda 100 €-le (ilma käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 järgi. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis jääb TsMS § 163 lg 1, § 175 lg 1 alusel lõiv 32% ulatuses ehk 40 € kostja kanda ja hageja esindaja kulud 32% ulatuses ehk 32 € ilma käibemaksuta (32% 100-st) kostja kanda. Kostjalt tuleb seega hagejale välja mõiste menetluskulude katteks lõivu 40 € ja esindaja kulusid 32 € ilma käibemaksuta. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad kõik tema menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulud on hageja palunud tasuda hageja kontole XXXXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank. (digitaalne allkiri) Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.