14. mai 2025, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-24-8880
Tsiviilasi
R. R. hagi M. V. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1620 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja R. R. , isikukood XXX, elukoht XXX Kostja M. V. , isikukood XXX, elukoht XXX
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada R. R. hagi M. V. vastu osaliselt.
2.Välja mõista M. V. ult (V. , isikukood XXX) elatusraha 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot alates 5. juunist 2024 igakuuliselt R. R. (R, isikukood XXX) ülalpidamiseks kuni R. R. omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette.
3.Elatis tuleb tasuda R. R. arveldusarvele nr XXX Swedbank AS, märkides selgitusse „elatusraha“.
4.Jätta rahuldamata R. R. hagi M. V. u vastu elatise nõudes perioodi 01.01. – 04.06.2024 eest. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Tsiviilasi nr 2-24-8880
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid, menetluse käik
1.Hageja R. R. on esitanud oma isa M. V. i (V. ) (sünnitunnistus digitoimiku lk 7) vastu hagi (dtl 10-14) elatise väljamõistmiseks. Hageja jätkab täisealiseks saanuna (02.12.2023) õpinguid kutsekeskhariduse omandamiseks XXXes (tõend dtl 6) statsionaarsel õppel elektroonikaseadmete tehniku õppekaval. 2023/2024 õppeaastal on hageja II kursusel, nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused 650 EUR, ta palub kostjalt välja mõista 180 EUR kuus alates 01.01.2024. Hagejat peab ülal miinimumpalka teeniv ema R-.R-. ning kuni õpingute lõpetamiseni soovib ta ka isa toetust.
2.Kohus korraldas pärast hagi ja sellele vastuse saamist 19.12.2024 kohtueelistungi (protokoll dtl 87-95), millel selgitas asjaolusid, nõudis täiendavaid tõendeid ning poolte nõusolekul lahendas asja kirjalikus menetluses. Kostja vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende osas
3.Kostja ei tunnista hagi oma kirjalikus vastuses (dtl 22-25) ega kohtueelistungil ning 12.01.2025 menetlusdokumendis (dtl 96-98) hagi ning palub jätta see rahuldamata. Hagejat ei kasvata üksinda miinimumpalgaga ema, vaid ka tema elukaaslane V. L. . Hageja on pahatahtlikult eksitanud kohut, märkides varalise seisundi kirjeldusse vaid emal saadaoleva lapsetoetuse 80 eurot kuus.
4.Hageja on märkinud enda vajaduste katteks ühe kuu kohta 650€, tuues välja arusaamatult suured summad, mida ei ole faktiliselt tõendatud, muuhulgas
Kostja ei pea reaalseks, et igakuiselt kulub 80€ riietele ja jalatsitele, kuna tegemist ei ole pidevalt kasvava teismelisega.
Kostja ei suuda mõista igakuiseid kulusid 40€ hügieenitarvetele.
Sideteenuseid saab tunduvalt odavamalt kui 30€ kuus, mis on samuti põhjendamata kulu.
Kulutused toidule 280€ kuus tähendaks seda, et hageja perekonna peale kuluks toidule 3x280€ ehk 840€ kuus, mis ei ole usutav.
Kuna hageja elab koos oma ema ja ema elukaaslasega kostja kaasomandis olevas korteris, siis ei ole reaalne, et hageja eluasemekulud on 190€ kuus, mis koosneb vaid kommunaalkuludest, kommunaalkulude kogusumma peaks olema siis 570€kuus.
Kostja on maksnud 01.01.2024-16.05.2024 igakuiseid laenumakseid hageja elukoha eest XXX, 1371,80€ suuruses summas, mis teeb 274,36€ kuus, kuigi laenulepingu järgi peaks maksma vaid 137,18€ kuus ja teise poole peaks maksma hageja ema, mida viimane keeldub tegemast (dtl 39-68).
5.Kostjal puudub kindel kuupalk, palk sõltub vastavalt töö laadist ja ajast, mille kohta on esitatud kokkuvõte 2024.aasta kohta (dtl 99), alates 21.11.2024 on kostja töötu (päevaraha osas on esitatud tõend (dtl 103-104). Kostjal on mitmeid rahalisi kohustusi, sh laenude tagasimaksed
Nordea Bank krediitkaardi tagasimaksed (dtl 100-101)
Trustly Group AB väikelaenu maksed (dtl 102)
Creditea com.ee-le (dtl 110-112)
Omaraha.ee-le (dtl 113-115)
Swedbank AS ees olevad kohustused (vt ka p 4.6., dtl 116)
Laen abikaasalt (dtl 131)
5.12.Kostjal on kaks alaealist last – S. V. . , sünd. XXX ja I. V. , sünd. XXX, keda samuti tuleb ülal pidada ja kellega kostja elab koos (dtl 26-35).
6.Kostja on palunud kohtul kontrollida, kas hageja ema saab tulu XXX korteri üürimisest, mis väidetavalt temale kuulub.
7.Hageja on oma täiendavas seisukohas 19.01.2025 (dtl 133-134) ja kohtueelistungil selgitanud, et ema sissetulek on miinimumpalk, tal on kaks väikelaenukohustust ning poole osa eluasemelaenust maksab ema kostjale (tõendid dtl 135-181). Ema saab poega toetada vaid põhjusel, et tema elukaaslane teda majanduslikult toetab, kuid see ei ole püsiv sissetulek. Hageja esitas lisaks koduinterneti arve ja enda telefoni arve (dtl 182-185), mille kohaselt on sidekulud üle 35 euro kuus. Samuti lisas hageja jaanuari juuksuriteenuse arve summale 30 eurot (dtl 186-187).
8.Hageja kinnitusel müüb kostja koos hageja emaga XXX korterit, mille järel hageja väljaminekud suurenevad, sest uus eluase tuleb üürida. Samas saab müügist suurema osa kostja (79,6%), mis võimaldaks ka elatist maksta. Hageja ema ei ole juba mitu aastat XXX korteri omanik, tema varasem tulu ei puutu käesolevasse asjasse. Hageja väitel on kooliaegne praktika lühiajaline ja üldjuhul tasustamata, kui on mõni tasustatud praktika, siis miinimumpalgaga. Tegemist ei ole püsiva sissetulekuga, mis peegeldaks rahalist seisu.
9.Lisaks eelnevale kogus kohus omal algatusel elektroonsest kinnistusraamatust tõendi XXX korteriomandi kohta (dtl 188-194). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma muuhulgas ka täisealised esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist on muuhulgas õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna omandab keskharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja on esitanud Pärnumaa Kutsehariduskeskuse tõendi, mis kinnitab tema kutseõpet vähemalt käesoleva õppeaasta lõpuni.
11.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu 3(6)
Tsiviilasi nr 2-24-8880 sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lgst 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.
12.Seega peab kohus tuvastama asjaolusid kolme eraldiseisva asjaolude kogumi kohta: hageja vajadused, kostja varaline seisund ja hageja ema kui teise osavõlgniku (vanema) varaline seisund.
Hageja vajadustena on hagis ja kohtueelistungil väidetud igakuiselt järgmised summad
63 eurot eluasemekuludena (kostja nõustus sellega),
13.2.280 eurot toidukuludena – kostja peab seda liialdatuks, arvestades hageja kinnitust, et sööb mitmel päeval nädalas kodus ja kutsekoolis on tasuta toit, saab põhjendatuks pidada 200 eurot
13.3.30 eurot sidekuludena – hageja on esitanud tõendid teleteenuse ja mobiiltelefoni kuumaksumuse kohta (dtl 182-185). Nendest nähtub teleteenuste summa 41 eurot ja hageja mobiiltelefoni arve 15,25 eurot. Kuna teleteenused tuleks jagada kolme tarbija peale (hageja koos ema ja ema elukaaslasega ehk ca 14 EUR inimese kohta), siis tuleb 30-eurone kulutus sidevahenditele pidada põhjendatuks
13.4.40 eurot hügieenitarvetele – hageja on esitanud juuksuriarve 30 eurole (dtl 186-187) ning arvestades juukselõikuse vajadust keskmiselt kord kuus ja lisaks ka pesemisvahendite kulu, on ka see vajadus põhjendatud
13.5.30 eurot koolikohustuse täitmiseks – kuna hageja selgitas, et tal on koolis vaja vihikuid ja/või kirjutusvahendeid, samas tõendeid ta esitanud ei ole, siis peab kohus keskmisi kirjutusvahendite/vihikute hindu arvestades põhjendatuks 15 euro nõuet kuu kohta. Kokku on hageja vajadused kohtu hinnangul eelneva põhjal põhjendatud seega 348 euro ulatuses kuus.
Kostja varalise seisundi osas saab kohus esitatu põhjal tuvastada, et
14.1.Kostja keskmine netopalk ühes kuus Soomes (XXX) 2024.a oli 3713 EUR (dtl 99). Puudub info, kas kostja töötab ka tänasel päeval, aga seda kohus eeldab, sest kuigi kostja väitel kaotas ta töö 21.11.2024, on talle makstud töötasu nii 28.11.2024 kui 12.12.2024. Isegi kui kostja ei tööta, on tema esitatud päevaraha tõendi (dtl 103-104) kohaselt netopäevaraha töö kaotamisel 70,25 eurot päevas (140,49 : 2) ja seda summat on kostja õigustatud saama 5 päeva nädalas ehk keskmiselt 21-22 päeva kuus. Kohus andis eelistungil kostjale tähtaja oma pangakonto väljavõtte esitamiseks alates 01.01.2024, kuid seda nõuet kostja ei täitnud, esitades üksnes eraldiseisvad filtreeritud väljavõtted palga ja mõnede üksikute väljaminekute (väikelaen, krediidi tagasimaksed) kohta.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-24-8880
14.2.Kostjal on kaks temaga koos elavat ülalpeetavat alaealist last, kelle ülalpidamiskuluna käsitleb kohus PKS § 101 kohast miinimummäära, mis alates 01.04.2024 oli 287.72 eurot lapse kohta ning alates 01.04.2025 301.74 eurot lapse kohta.
14.3.Swedbank AS ees olev eluasemelaenukohustus (leping nr 04-495334-EL), mille kuumakse kokku on kostja enda kinnitusel 2024.a olnud 274.36 eurot (haakuvad summad ja lepingu nr dtl 39, 61 ja 116) ja laen on antud nii kostjale kui hageja emale, seega on kostja kohustus 137.18 eurot igakuiselt. Kohus märgib siinkohal, et kui kostja on tasunud teise poole kuumaksest hageja ema eest, on see tema valik ja võimalik nõue R-.R-.i vastu, kuid see ei tee tema maksekohustust panga ees suuremaks;
14.4.Väikelaenu tagasimaksed Trustly Group AB-le 2024.a kogusummas 3041.08 eurot (dtl 102, kuus seega keskmiselt 253 EUR), mida ei ole küll tasutud igakuiselt ja mille aluslepingut ei ole kohtule esitatud, kuid milline püsiv kohustus on maksetelt tuvastatav. Muude kohustuste osas (AS-le LHV Finance, IPF Digital AS, Ferratum Bank AS, Bondora AS, BIGBANK AS, creditea.com.ee ja Omaraha.ee) ei ole võimalik esitatu põhjal mõista, kas ja kui suur on kuumakse, kelle kohustust täidetakse ja kas tegemist on krediidi tagasimaksega (seda ei saa lugeda otseseks kohustuseks, sest sellele ilmselgelt eelneb krediidi võtmine ehk raha kasutusse saamine). Kohus kohustas eelistungi järgselt tähtaega andes lisaks konto väljavõttele kostjat esitama ka kõigi kohustuste aluseks olevad lepingud maksegraafikutega, millist nõuet kostja täitnud ei ole. Kostja väited, et ta maksab ka abikaasa võetud laene ja abikaasa on need summad temale üle kandnud, ei ole esitatud konto väljavõttelt seostatavad, sest väljavõte on esitatud filtreerituna ja summade ülekandmise selgituseks ei ole laenulepingu rekvisiite, samuti ei haaku 2019.a ega 2020.a ülekanded ega maksete selgitused tegelike laenusummadega BIGBANK AS-lt ja AS-lt LHV Finance. Seega saab kostja keskmiseks kuusissetulekuks 2024.a pidada 3713 EUR ja alates 2025.aastast vähemalt 1500 EUR ning väljaminekuteks ca 1000 EUR kuus, millele saab lisada arvestusliku elatusmiinimumi, mis oli Statistikaameti andmeil 2024.aastal 345.80 EUR. Seega on kostjal selgelt nii hagi esitamise ajal (juuni 2024) kui ka otsuse tegemise ajal piisavalt vahendeid, et maksta hageja nõutavat elatist 180 EUR kuus.
15.Hageja ema R-.R-.i varalist seisundit iseloomustab konto väljavõttelt nähtuvalt (dtl 136-150) temale igakuiselt laekuv palk XXX-st summas 792.05 ja peretoetus 80 eurot. Regulaarse sissetulekuna ei saa arvestada elukaaslase V. L. u ülekantavaid summasid. Kuivõrd hageja emal on igal juhul kohustus ka Swedbank AS ees (vt ülalpool p 14.3.) sarnaselt kostjaga (R-.R-. teeb vastavaid makseid kostjale vähemalt alates septembrist 2024), on tema varaline seisund hageja suhtes osavõlgnikuna selgelt halvem kui kostjal. Kostja väide R-.R-.i poolt tulu teenimise kohta XXX korteri üüri näol ei ole leidnud tõendamist, kuivõrd R-.R-. on kõnealuse korteri juba 2022.aastal võõrandanud.
16.Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi on nõude suuruse mõttes põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus ei rahulda hageja nõuet tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks, sest hageja on ise eelistungil kinnitanud, et ei pöördunud kostja poole elatise nõudega enne hagi esitamist. Kui seda tegi hageja eest tema ema, ei saa seda omistada hagejale kui täiskasvanule ja iseseisvale menetlusosalisele. Kohtupraktika kohaselt on tagasiulatuva elatise nõudmine (aluseks PKS § 108 lg 1) üldjuhul põhjendatud olukorras, kus kohtuväline nõue tulemust ei anna. Säte kaitseb kohustatud isikut selle eest, et tagasiulatuvalt elatise nõudmine võiks teda panna raskesse majanduslikku olukorda. Seega mõistab kohus elatise välja alates hagi 5(6)
Tsiviilasi nr 2-24-8880 esitamisest ehk 05.06.2024 kuni hageja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt hagis taotletule ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätetele tuleb elatise tasumine määrata hageja kontole, selgitusega elatisraha. Elatis makstakse PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette.
17.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (tagasiulatuv elatisnõue jääb rahuldamata), tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Liiatigi kohtule teadaolevalt asjas kulusid kantud ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
Tln Rkk 09.01.2026 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 14.05.2025 otsus muutmata.
2.Jätta M. V. u apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud M. V. u kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.