Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
08.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-42572
Tsiviilasi
OÜ A&R hagi Montblan Mood OÜ vastu üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke tegemiseks tahteavalduse saamiseks OÜ A&R ja Montblan Mood OÜ avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.03.2016 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Montblan Mood OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ A & R (registrikood 11112216), lepinguline esindaja adv Hannes Olli Kostja Montblan Mood OÜ (registrikood 12449604), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Kolmas isik kostja poolel Almi Capital OÜ (registrikood 11196513, endine Almi Capital OÜ registrikoodiga 12409792 on äriregistrist kustutatud 17.04.2015 seoses ühinemisega OÜ-ga Ambler Properties, kehtiva ärinimega Almi Capital OÜ), seaduslik esindaja MV
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 08.03.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.
3.
Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lõige 4).
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldused
1.Harju Maakohus rahuldas 08.09.2014 otsusega hageja hagi kostja vastu üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja üürilepingu kohta kinnistusraamatusse märke tegemise tahteavalduse saamiseks ning jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.03.2015 otsusega maakohtu otsuse muutmata. Maakohtu hageja menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda, kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonimenetluses kostja kaebuse menetlemisega seonduvad hageja ja kolmanda isiku menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda ning kolmanda isiku apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad hageja ja kostja menetluskulud kolmanda isiku kanda. Otsus jõustus edasi kaebamata 14.05.2015.
2.26.05.2015 ja täiendavalt 01.06.2015 esitas hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks koos kulude nimekirjaga. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud 5980 eurot (riigilõivud ja õigusabikulud käibemaksuta) ja kolmandalt isikult 900 eurot. Samuti palus hageja kohustada kostjat ja kolmandat isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja kinnitas, et kõik nimekirjas toodud kulud on seotud käesoleva menetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane.
3.10.06.2015 esitas kostja vastuväite taotlusele, leides, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured.
4.12.06.2015 esitas kostja menetluskulude nimekirja. Kostja palus kolmandalt isikult välja mõista 228.75 eurot. Samuti palus kostja kohustada kolmandat isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga.
5.Kolmas isik on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud 16.11.2015 ja kostja 27.11.2015, vastuväiteid ei esitanud.
6.Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kolmas isik Almi Capital OÜ äriregistrist kustutatud 17.04.2015 selgitusega: ühinemine on jõustunud 17.04.2015, mil tehti ühinemiskanne ühendava ühingu Almi Capital OÜ (endine ärinimi OÜ Ambler Properties) registrikaardile. Äriseadustiku (ÄS) § 391 lõike 4 kohaselt läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sh kohustused, üle ühendavale ühingule. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 08.03.2016 määrusega hageja avaldused osaliselt, määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistis kostjalt hagejale välja
menetluskulud 4720 eurot ja viivise ning kolmandalt isikult hagejale välja menetluskulud 850 eurot ja viivise. Kohus rahuldas kostja avalduse, määras kindlaks kostja menetluskulude suuruse ja mõistis kolmandalt isikult kostjale välja menetluskulud 228.75 eurot ja viivise.
8.Kuna kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale, siis pidas kohus vajalikuks kontrollida hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kolmas isik hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
9.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid (sh esindaja kulusid) kokku 6880 eurot. Õigusteenust on osutatud tunnimääraga 100 eurot (käibemaksuta) järgmiselt: nõupidamine kliendiga, kaasuse asjaolude analüüs, hagi (8 lk) koostamine ja esitamine kohtule – ajakulu 9 h; 16.09.13 hagi täiendus (4 lk) – ajakulu 1,5 h; 17.09.13 kohtumäärusega tutvumine – ajakulu 0,2 h; 09.10.13 määruskaebusega (6 lk) tutvumine – ajakulu 1h; hagi vastusega tutvumine – ajakulu 1 h; 22.10.13 vastus (3 lk) määruskaebusele – ajakulu 2,5 h; 23.10.13 taotlus (2 lk) kostja asendamiseks – ajakulu 1 h; 24.10.13 täiendav hagi tagamise taotlus (4 lk) – ajakulu 2,5 h; isiku menetlusse astumise avaldusega tutvumine ja 16.12.13 hageja seisukoht (2 lk) – ajakulu 1h; 28.10.13 kohtumäärusega tutvumine – ajakulu 0,2 h; 06.11.13 kohtusse lepingute originaalide toimetamine – ajakulu 0,6 h; 17.12.13 kohtumäärusega tutvumine – ajakulu 0,2 h; 3. isiku 15.01.14 seisukohaga tutvumine – ajakulu 1,5 h; 05.02.14 kohtu kirjavahetusega tutvumine – ajakulu 0,2 h; 28.02.14 3.isiku seisukohaga tutvumine – ajakulu 0,2 h; 10.06.14 kohtuistungil osalemine ja ettevalmistus – ajakulu 6,5 h; 04.08.14 hageja seisukoht (5 lk) – ajakulu 5 h; 06.08.14 3.isiku tõenditega tutvumine – ajakulu 0,5 h; ettevalmistus ja osalemine 07.08.14 kohtuistungil – ajakulu 4,5 h; 08.09.14 kohtuotsusega tutvumine ja selgitused kliendile – ajakulu 1 h; 23.10.14 kohtumäärusega tutvumine – ajakulu 0,2 h; 3. isiku apellatsiooniga tutvumine – ajakulu 1 h; kostja apellatsiooniga tutvumine – ajakulu 1 h; vastuse ( 7 lk) koostamine kostja apellatsioonile – ajakulu 4 h; vastuse (7 lk) koostamine 3.isiku apellatsioonile – ajakulu 6,5 h; ettevalmistus 10.02.15 kohtuistungiks – ajakulu 2 h; osalemine 10.02.15 kohtuistungil – ajakulu 1 h; kolmanda isiku 10.02.15 kirjalike seisukohtadega (5 lk) tutvumine – ajakulu 0,5 h; ringkonnakohtu 17.03.15 otsusega tutvumine – ajakulu 0,5 h; hagi tagamise riigilõivud 100 eurot; hagi riigilõiv 850 eurot; hagi täienduse riigilõiv 250 eurot. Hageja selgitas avalduses, et apellatsioonimenetluses kolmanda isiku apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad hageja menetluskulud on 9 tunni ulatuses ilma käibemaksuta 900 eurot. Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulude arvutamisel jagas hageja ringkonnakohtu istungi ettevalmistamise ja sellel osalemise aja kahega ja sai tulemuseks 1,5 tundi kummagi apellandi kohta.
10.TsMS § 138 lõigete 1 ja 2 ning § 139 lõike 2 alusel on riigilõiv menetluskulu. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud 100 eurot hagi tagamise avalduste esitamisel, 850 eurot hagi esitamisel ja hagi täienduse riigilõivu 250 eurot (t I kd lk 28, 58, 77).
11.Kohus, tutvunud poolte menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, pidas hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 41 tunni 42 minuti ulatuses. Selles ulatuses olid hageja lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja tasumäär 100 eurot tunnis (käibemaksuta) on õigusteenuse turu üldist taset ja Riigikohtu praktikat
arvestades mõistlik esindaja õigusteenuse tunnitasu määr. Kohus leidis, et hageja esindaja ajakulu ei ole tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule on järgmine.
12.Hageja on 13.09.2013 esitanud kostja vastu hagi ning hagi tagamise avalduse (t I kd lk 1-8) koos 8 lisaga. Kohtu hinnangul on esmase dokumendi koostamiseks vajalik pidada nõu kliendiga ning analüüsida põhjalikumalt asjaolusid õigusliku positsiooni kujundamiseks. Samuti võib esmase dokumendi koostamine olla ajakulukam kui hilisemate dokumentide koostamine (faktiliste asjaolude põhjalikum kirjeldus, õiguslike asjaolude ja nõude täpne kirja panek, lisade komplekteerimine jne). Seega on kohtu hinnangul 9 tundi osutatud teenustele põhjendatud, vajalik ja usutav.
13.16.09.2013 on hageja esitanud kohtule hagiavalduse ja hagi tagamise nõude täienduse (t I kd lk 35-38). Arvestades esitatud dokumendi sisu ning mahtu luges kohus nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
14.17.09.2013 kohtumäärusega (t I kd lk 40-43) tutvumine arvestades tutvumise vajalikkust ja määruse põhjendava osa sisukust on 0,2 tunni ulatuses põhjendatud.
15.09.10.2013 on kostja esitanud taotluse üürilepingu lisa originaali väljanõudmiseks ning määruskaebuse hagi tagamise määrusele (t I kd lk 82-87). Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu luges kohus sellega tutvumise põhjendatud ajakuluks kokku 1 tunni. Kohus eeldas, et menetluskulude nimekirjas märgitud hagi vastusega tutvumise all mõeldi sama dokumenti, milles sisaldus ka määruskaebus, kuna ühtegi muud vastust kostja sel ajal ei esitanud.
16.22.10.2013 on hageja esitanud vastuse määruskaebusele (t I kd lk 102-104). Arvestades tsiviilasja keerukuse ja dokumendi sisuga luges kohus nimetatud dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
17.23.10.2013 on hageja esitanud taotluse kostja asendamiseks (t I kd lk 109). Tegemist ei ole õiguslikult keeruka taotlusega. Kohus luges põhjendatud ajakuluks nimetatud dokumendi koostamisel 0,5 tundi.
18.24.10.2013 on hageja esitanud taotluse hagi tagamiseks (t I kd lk 110-117). Arvestades, et tegu on täiendava taotlusega, milles esineb ka varasemate dokumentide kordusi, luges kohus dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi.
19.21.11.2013 on Almi Capital OÜ esitanud taotluse menetlusse astumiseks kolmanda isikuna (t I kd lk 115-118). 16.12.2013 on hageja esitanud seisukoha nimetatud taotlusele (t I kd lk 139-140). Arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahuga on neile kulunud tutvumise ning koostamise aeg 1 tunni ulatuses põhjendatud.
20.28.10.2013 kohtumäärusega tutvumine arvestades tutvumise vajalikkust ja määruse mahukust (põhjendav osa umbes pool lehekülge) on põhjendatud 0,2 tunni ulatuses.
21.Kohtusse lepingute originaalide toimetamise ajakulu ei ole selliseks kuluks, mida saaks vastaspoolelt välja mõista. Kohtu hinnangul on nimetatu võrdsustatav transpordikuluga. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-13 punktis 13 märkinud, et lisaks
õigusteenuse osutamise tasule võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, so transpordikulu, milleks on nt bussipilet või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 punkt 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.
22.17.12.2013 kohtumäärusega tutvumine arvestades tutvumise vajalikkust ja määruse mahukust (põhjendav osa umbes pool lehekülge) on põhjendatud 0,2 tunni ulatuses.
23.15.01.2014 on kolmas isik esitanud seisukoha hagile (t I kd lk 155-162). Arvestades dokumendi mahukusega leidis kohus, et sellega tutvumise põhjendatud ajakuluks saab lugeda 1 tund.
24.Kohtu kirjavahetusega tutvumist pidas kohus 0,2 tunni ulatuses põhjendatud ajakuluks. Esindaja peab olema kursis erinevate seisukohtadega.
25.27.02.2014 on kolmas isik esitanud taotluse ekspertiisist loobumiseks (t II kd lk 2729). Arvestades esitatud dokumendi mahuga on kohtu hinnangul dokumendiga tutvumine põhjendatud 0,2 tunni ulatuses.
26.10.06.2014 on toimunud kohtuistung kell 14.03–16.25 (t II kd lk 79-83). Kohtu hinnangul on istungiks ettevalmistamine vajalik tegevus, kuid mitte kuigi ajakulukas. Seega luges kohus istungiks ettevalmistamise ning osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi.
27.04.08.2014 on hageja esitanud oma seisukoha (t II kd lk 124-128). Arvestades seisukoha sisu ja mahu ning asjaoluga, et tegemist ei ole esmase hageja seisukohaga menetluses, luges kohus dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi.
28.06.08.2014 tõendiga tutvumine on 0,5 tunni ulatuses kohtu hinnangul põhjendatud. Esindajal on kohustus olla kursis esitatavate seisukohtade ja tõenditega.
29.07.08.2014 on toimunud kohtuistung kell 10.02–12.33 (t II kd lk 190-197). Kohtu hinnangul on istungiks ettevalmistamine vajalik tegevus, kuid mitte kuigi ajakulukas. Seega luges kohus istungiks ettevalmistamise ning osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 3,5 tundi.
30.08.09.2014 kohtuotsusega tutvumist ning kliendile selgituste jagamist pidas kohus 1 tunni ulatuses põhjendatuks. Esindajal on kohustus kliendile kohtuotsust selgitada edasise tegevuse planeerimiseks.
31.23.10.2014 kohtumäärusega (t II kd lk 77) tutvumine arvestades tutvumise vajalikkust ja määruse mahukust (tegemist apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisega) on põhjendatud 0,2 tunni ulatuses.
32.08.10.2014 on kostja esitanud apellatsioonkaebuse (t III kd lk 34-38) ning 09.10.2014 on kolmas isik esitanud apellatsioonkaebuse (t III kd lk 61-67). Arvestades dokumentide sisu ja mahuga luges kohus tutvumise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi (1+1).
33.05.11.2014 on hageja esitanud vastuse kolmanda isiku apellatsioonkaebusele (t III kd lk 81-86). Arvestades, et tegemist on ringkonnakohtu menetlusega, kus eelduslikult peaks esindajal õiguslik positsioon selge olema, siis oleks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks vastuse koostamisel kokku (arvestades ka dokumendi sisu ning mahtu) 3 tundi, kuid kuna kolmas isik vastuväiteid ei esitanud, luges kohus põhjendatud ajakuluks siiski 6,5 tundi.
34.17.11.2014 on hageja esitanud vastuse kostja apellatsioonkaebusele (t III kd lk 95102). Arvestades eelneva punkti seisukohtadega luges kohus dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 3 tundi.
35.Tallinna Ringkonnakohtus toimus kohtuistung 10.02.2015 kell 11.02–12.00 (t III kd lk 124). Istungiks ettevalmistamine on vajalik tegevus, kuid mitte kuigi ajakulukas. Seega luges kohus istungiks ettevalmistamise ning osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi.
36.Kolmanda isiku 10.02.2015 kirjalike seisukohtadega tutvumise luges kohus põhjendatuks 0,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu mõistlik.
37.Ringkonnakohtu 17.03.2015 otsusega tutvumise luges kohus põhjendatuks 0,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu mõistlik.
38.Seega on hageja esindaja ajakulu põhjendatud kokku 41 tundi 42 minutit (sellest kostja suhtes 35 tundi ja 12 minutit ning 8 tundi 30 minutit kolmanda isiku suhtes) ning kostjalt tuleb välja mõista 4720 eurot (riigilõiv 1200 eurot + õigusabikulu 3520 eurot (käibemaksuta) ja kolmandalt isikult 850 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõike 2 kohase taotluse.
39.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osas viitas kohus TsMS § 177 lõikele 6. Kolmas isik ei ole esitanud vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjas märgitud teenustele, ajakulule ega menetluskulu suurusele ning kohus määras kostja menetluskulud taotletud ulatuses kindlaks ilma põhjendava osata. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud kolmanda isiku apellatsioonkaebuse menetlemisega menetluskulusid (õigusabikulud) kokku 228.75 eurot (75 eurot/tund käibemaksuta, 3 tunni 03 minuti eest). Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabiteenused olnud põhjendatud ja vajalikud ning teenused on vastavuses neile kulunud ajaga. Seega tuleb kolmandalt isikult kostja kasuks välja mõista 228.75 eurot. Kostja on esitanud ka TsMS § 177 lõike 2 kohase taotluse. Määruskaebus
40.24.03.2016 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1–3 ja teha uus määrus, millega mõista kostjalt välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud.
41.Maakohus on määruse tegemisel rikkunud menetlusnorme. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleks lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt 1 lehekülje koostamiseks kulub koos kliendiga kohtumistega, dokumentidega tutvumisega, seisukoha kujundamisega ja analüüsiga aega mitte rohkem kui 1 tund. Lisaks tuleb antud juhul arvestada, et hageja menetlusdokumendid
on koostatud 1,15 või suurema reavahega, mistõttu ei saa hageja menetlusdokumentide mahtu pidada võrdseks menetlusdokumentidega, mille teksti reavaheks on 1,0. Eeltoodut arvestades ei saa kuidagi mõistlikuks ega põhjendatuks pidada hageja ajakulu hagiavalduse koostamisele 9+1,5 tundi. Nimetatud ajakuluks võiks maksimaalselt olla 3-4 tundi. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks ta peab hageja kulutatud 9+1,5 tundi vajalikuks ja põhjendatuks.
42.Kostja ei pidanud mõistlikuks ka hageja ajakulu 22.10.2013 vastuse ja 23.10.2013 taotluse koostamisele. Nimetatud menetlusdokumentides on sisu 1,15 reavahega väga vähe, mistõttu on kostja hinnangul mõistlik 2 dokumendi koostamise ajakulu maksimaalselt 1,75 tundi. Kuna 24.10.2013 taotluses on hageja korranud varasemaid seisukohti ning sisulist teksti on väga vähe, on selle koostamiseks mõistlik ajakulu 1,5 tundi. Kuna 10.06.2014 toimunud kohtuistung kestis ainult 2 tundi ja 22 minutit, ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks hageja märgitud 6,5 tundi. Kui arvestada istungi kestvust ning võimalikku ettevalmistamise aega (30 minutit), oleks põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 3 tundi. Hageja 04.08.2014 seisukohas on 1,15 reavahega sisulist teksti ainult 3 lehekülge. Kui võtta aluseks reavahe 1,0, siis alla 2,5 lehekülje. Seega on maksimaalne mõistlik kulutatud aeg 2 tundi. Kuna 07.08.2014 kohtuistung kestis ca 2,5 tundi, ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks hageja märgitud 4,5 tundi. Kui arvestada istungi kestvust ning võimalikku ettevalmistamise aega (30 minutit), oleks põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 3 tundi. Kostja ei nõustunud ka hageja ajakuluga, mis on seotud kohtuotsusega tutvumisega ja kliendile selgituste jagamisega. Kostja hinnangul on nimetatud toimingute maksimaalne ajakulu 0,5 tundi. Samuti on põhjendamatult suured hageja apellatsioonimenetluse menetluskulusid. Kostja ei nõustunud hageja poolt istungiks valmistumiseks kulutatud ajaga. 2 tunni asemel saab mõistlikuks pidada 45 minutit. Lisaks eeltoodule ning arvestades, et ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, ei saa pidada põhjendatuks otsusega tutvumisele kulutatud 0,5 tundi, vaid mõistlik saaks olla 0,25 tundi. Vastustaja seisukoht
43.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastuses esitas hageja ka taotluse määruskaebemenetlusega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt õigusabikulu 360 eurot (sh käibemaks) väljamõistmiseks. Edasine menetluse käik
44.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.08.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusega on kostja vaidlustanud määruse osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldati. Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles avaldus jäi osaliselt rahuldamata, samuti ei ole määrust vaidlustanud kolmas isik temalt menetluskulude väljamõistmise osas. Seega viidatud osas on määrus jõustunud.
46.Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
47.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendusega hagejale osutatud õigusabi mahu osas. Maakohus on piisavalt ja detailselt põhjendanud, miks tuleb lugeda õigusabi 41 tunni 42 minuti ulatuses hageja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks. Kohus on põhjalikult analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes hageja esindaja poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vähendanud vastavalt kostjalt väljamõistetavat menetluskulu. Dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata tuginedes üksnes teise menetlusosalise hinnangule. Kostja on määruskaebuses toonud välja üksnes mõnedele menetlustoimingutele tema hinnangul põhjendatud ajakulu, kuid ei ole põhjendanud, miks konkreetsele toimingule peaks kuluma just selline aeg nagu pakub kostja. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
48.Määruskaebuses on leitud, et maakohus ei ole arvestanud Riigikohtu seisukohtadega, millise kohaselt tuleb pidada 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamise optimaalseks ajakuluks 1 tund, mille hulka arvestatakse ka kliendiga kohtumised, dokumentidega tutvumised, seisukoha kujundamised ja analüüs. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodu osas kaebaja seisukohaga ja leiab, et sellist konkreetset põhimõtet esindajakulude hindamisel Riigikohtu praktikas välja kujunenud ei ole. Riigikohus on lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel rõhutanud igal konkreetsel juhul vajadust lähtuda konkreetse vaidluse asjaoludest, sh asja keerukusastmest, esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel (nt lahendid nr 3-2-1-177-15, punkt 14; nr 3-2-1-114-15, punkt 14). Antud juhul lähtus maakohus esindajakulude väljamõistmisel esitatavate ja tutvumist vajavate dokumentide sisust ja mahust ning toimingute vajalikkusest. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide hagejale, et hageja menetlusdokumentide teksti reavahe ei ole 1,0, vaid 1,15 või suurem. Menetlusdokumentide teksti reavahe ei oma dokumentide sisu ja mahu hindamisel tähtsust. Menetlusosalisel on õigus vabalt valida dokumentide koostamise vorming, sh teksti reavahe. Maakohus on küll kulude hindamisel märkinud ära menetlusdokumentide lehekülgede arvu, kuid ei ole (ainult) sellest kulude hindamisel lähtunud.
49.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Seega jääb rahuldamata vastustaja vastuses esitatud taotlus määruskaebemenetlusega seotud kulude kindlaksmääramiseks ja kaebajalt väljamõistmiseks.
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.