Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

HAGEJA NÕUE

11.03.2025 esitatud hagi kohaselt soovib kumbki hageja kostjalt elatise miinimumsuuruses väljamõistmist ning kahjunõudena ehk tagasiulatuvalt perioodi alates 01.10.2024 kuni hagi esitamise eelse päevani 10.03.2025. Hagi kohaselt ei ole kostja laste ülalpidamises regulaarselt ja piisavas ulatuses osalenud. Kostja kirjalikus vastuses esitatu osas leiab hagejate ema, et 2024 sõlmitud suulist kokkulepet, tasuda elatise katteks kokku 500 eurot, ei ole kostja täitnud, va oktoobris maksis 200 eurot. Samuti ei ole tõene kostja väide, et lapsed on olnud nn pool aega tema juures, sest lapsed on olnud 2024 oktoobri- novembri jooksul isaga üksnes 3-l nädalavahetusel ja peale seda enam isa laste vastu huvi tundnud ei ole. Suulises menetluses jääb oma nõude juurde. Täpsustab, et on nõus oktoobris makstud 200 euro ja taskuarahana makstud summada mahaarvestamisega tagasiulatuva perioodi nõude osas selliselt, et kummagi hageja puhul vähendada nõuet 120 euro võrra.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kinnitab oma kirjalikus vastuses, et novembris (hagejate väitel oktoobris) 2024 sõlmiti suhtenõustaja juures kokkuleppe, mille alusel jaotati kooselu jooksul soetatud varad võrdselt ning pandi paika laste hooldusõigus ja -kord. Kokku lepiti, et iga üle nädala viibivad lapsed kostja juures nädalavahetustel ja lisaks saab ta lastega kohtuda vabalt valitud hetkedel. Lisaks lepiti kokku, et elatiseks määratakse 500 eurot kuus. Laste ema seda kokkulepet ei pidanud ning on takistanud normaalset suhtlust, varjates lapsi tema eest. Soovib, et laste hooldusõigus jagataks pooleks, kus lapsed viibiksid kahe nädala kaupa kord tema ja kord ema juures. M. S. on avaldanud korduvalt soovi tulla kostja juurde elama. Elatise nõudmine ei ole õigustatud, kuna ta on pidevalt osalenud laste elus ning andnud endast parima nende heaolu tagamiseks. Laste varjamine nende isa eest ei tohiks olla aluseks elatise

nõudmisel. Suulises menetluses saab aru selgitusest, et suhtluskorra määramine ja hooldusõiguse ulatuse reguleerimine on elatishagi menetlemisest eraldiseisvad ning kuni nende küsimuste lahendamiseni, on hagejatel õigus saada elatist miinimumsuuruses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlust ei ole sellest, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11; 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kohus üldjuhul ei arvestaks elatise tasumise kohustuse täitmisena väidet taskuraha andmise kohta, kuna see on kostjapoolne vaba otsustus, kuid antud juhul on hagejate seaduslik esindaja sõnaselgelt nõustunud kummagi lapse osas lugema taskurahana makstud 20 eurot elatiskohustuse täitmiseks. Kummagi poole väiteid selle kohta, kas ja kuipalju kostja on või ei ole osalenud laste elus isikuhoolduse mõttes, sh laste enda juurde võtmisega, kohus ei saa arvestada, sest see on nn sõna-sõna vastu ütlused, mis võiksid omada kaaluda hooldusõiguse ja/või suhtluskorra kindlaksmääramise vaidluses. Kui kostja leiab, et tema kui vanema õigusi on rikutud, siis on võimalik sellele asjakohaselt reageerida kas KOV lastekaitsetöötaja poole pöördumisega või kohtusse suhtluskorra kindlaksmääramise/hooldusõiguse ulatuse reguleerimise avalduse esitamisega. Hagi esitamise hetkel elatiskalkulaatori alusel arvestatud ja PKS § 101 nõudeid silmas pidavalt sõnastatud elatise nõudesummad, on, arvestades laste vanust ja ema poolt lastetoetuse saamist, korrektsed. Ekslik on küll vanema lapse täisealiseks saamiseks märgitud aasta (vale- 2035, õige2034), see ei muuda aga nõuet ebaselgeks. Laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses (või sellest vähem) nõude esitamisel ei tule laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Põhjendatud on ka PKS § 108 alusel esitatud hagejate kahjunõue tagasiulatuva perioodi katteks elatise väljamõistmiseks alates 01.10.2024 kuni hagi esitamise eelse päevani. Nõudesummad on arvutuslikult korrektsed. Hagejad on hagis siiski jätnud arvestamata, et kui hagejate esindaja kinnitusel kostja tasus oktoobris 200 eurot, ehk 100 eurot kummalegi lapsele, siis vastava summa võrra tuleb nõudesummat vähendada. Samuti on hagejate esindaja olnud nõus taskurahana makstud summat arvestama elatisena. Kummagi hageja osas tuleb seega- hagejate seadusliku esindaja poolt suulises menetluses antud nõusolekul - nõudesummat vähendada 120 euro võrra.

Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 2 p 5 1 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks lisaks käesolevale haginõudele maksta. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.