2-25-5768/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

1.aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust. Mõista kostjalt V.V. Mxxxx hageja V.V. kasuks ühekordne elatis perioodi eest 15.04.2025 – 11.05.2025 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) summas 199,49 eurot. Kui kohtumenetluse kestel on hagejale elatist makstud, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Mõista kostjalt V.V. Mxxxx hageja V.V. kasuks alates 12.05.2025. a kuni V.V. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxxx) välja igakuine elatis 224,60 eurot [282,31eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) = 264,24 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna H.-L.V. ja V.V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 264,24 x 0,85 = 224,60 eurot]. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust. Mõista kostjalt V.V. Mxxxx hageja S.V. kasuks ühekordne elatis perioodi eest 15.04.2025 – 11.05.2025 (so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) summas 191,93 eurot. Kui kohtumenetluse kestel on hagejale elatist makstud, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Mõista kostjalt V.V. Mxxxx kostja S.V. kasuks alates 12.05.2025. a kuni S.V. täisealiseks saamiseni (s.o kuni xxxxxxxxx) välja igakuine elatis 216,10 eurot [282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37,50 eurot (lasterikka pere toetus lapse kohta) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) = 254,24 eurot. Elatise vähendamine 15%, kuna V.V. ja S.V. vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, seega 254,24 x 0,85 = 216,10 eurot]. Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuste muutumisest toetuste muutunud suurust. Alates toetuse maksmise lõpetamisest ei arvestata elatise suurust määrates toetust. Kohustada V.V. Mxxxxtasuma H.-L.V., V.V. ja S.V. elatis K.V. arvelduskontole nr EE472200221017574829 Swedbank AS-is selgitusega „laste elatis“. Kohustada

üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Rahvastikuregistri päringu kohaselt on V.M. H.-L.V., V.V. ja S.V. isa. Seega on kostja, hagejate isana, kohustatud hagejaid ülal pidama. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.2022. a seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles laste vajadused saab rahuldada lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui lapsed viibivad kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hagejate väite, et kostja hagejate elus ei osale ning hagejatele ülalpidamist andnud ei ole. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu ka mõjuvat põhjust, mis annaks kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi.