Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohus tegi 15.06.2016 määrusega XXXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda seitsme päeva jooksul XXXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti teavitas kohus deposiidi tasumise võimalusest eraldi peamist võlausaldajat Maksu- ja Tollimetit. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruande, lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 27 lg 5) PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku varasse kuuluvad üksnes kohustused ning puudub raha pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotimenetluse kulusid pole deposiiti makstud. Kohus leiab, et kuna XXXXOÜ-l (likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada XXXXOÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul pole küll välistatud, et asjas oleks võimalik esitada nõue juhtorgani liikme vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumise tõttu, kuid kuna võlausaldajad pole valmis pankrotimenetlust rahastama ning võlgnikul puudub igasugune vara, ei pea kohus võimalikuks pankrotti välja kuulutada ja pankrotimenetlust läbi viia. Kohtul puudub alus arvata, et kahju hüvitamise nõude esitamisel võlgniku juhatuse liikme vastu ja nõude rahuldamisel laekuks pankrotivarasse raha, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgniku juhatuse liige oli äriregistri andmetel võlgniku tegutsemise (ülekannete tegemise ning tööjõutasude maksmata jätmise) perioodil XXXX, kelle suhtes kohtute infosüsteemist nähtuvalt Harju Maakohtus käimas kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 11 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 990 eurot + km. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri

nõutud tasu pole kooskõlas ülesannete mahu ja ajutise halduri töö lõpptulemusega. Ajutise halduri aruandes on suur osa likvideerija avalduse ümberkirjutamisel. Seejuures on aruanne vastuoluline – selles mainitakse korduvalt, et võlgniku juht oli XXXX, keda aruande alguses ega äriregistri väljavõttes märgitud juhatuse liikmete hulgast ei leia. Sisuliselt on halduri töö seisnenud registritesse ja pankadesse päringute koostamises. Saadud vastused olid lakoonilised (vara sisuliselt puudus), mistõttu ei saanud ka nende analüüsiks märkimisväärset aega kuluda. Andmed võlgniku kohustuste kohta on saanud võlgniku likvideerijalt. Haldur märgib ka ise, et võlgniku raamatupidamisdokumentidega ta tutvuda ei saanud. Aruanne on kordav. Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahuks on põhjendatud arvestada 6 tundi. Seega määrab kohus halduri tasuks kokku 540 eurot + km (kokku 648 eurot). Kulutused summas 52,82 eurot on kohtu hinnangul mõistlikud ja kuuluvad võlgnikult väljamõistmisele. Tulenevalt pankrotimenetluse lõpetamisest raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja kuna võlgnikul vara ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab nende hüvitamise riigi vahenditest 476,4 euro suuruses summas (PankrS § 23 lg 4). PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab tasu väljamaksmise Saneerimismenetluse OÜ kasuks, mille kaudu haldur tegutseb (konto nr EE092200221044428799). PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.